Kiiritusravi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kasvajate kiiritusravi meetodist; kliinilise onkoloogia alaeriala kohta vaata artiklit Kiiritusravi (onkoloogia).

Kiiritusravi ehk radioteraapia (ladina keeles radiotherapia) on meditsiinis (onkoloogia) rakendatav ravimeetod, milles rakendatakse ioniseerivat kiirgust.[1][2]

Protseduuri olemus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiiritusravi on ravimeetod hea - ja pahaloomuliste kasvajatele toime avaldamiseks ioniseeriva kiirgusega. Ravi eesmärgiks on kahjustada või hävitada kiiritatavas piirkonnas kasvajarakkude DNA-d , säästes sealjuures ümbritsevaid terveid kudesid ning muuta edasine vähirakkude kasv või paljunemine ja metastaseerumine raskemaks ja vahel ka võimatuks.

Kuna vähirakud kasvavad ja paljunevad kiiremini, kui enamik neid ümbritsevaid normaalseid rakke, siis võimaldab radioteraapia ravida erinevaid vähiliike. Terved rakud on samuti mõjutatud kiiritusest, aga erinevalt vähirakkudest, taastub enamik neist ravi mõjust.

Kuna kiiritusravi on lokaalse toimega, ja alati ei ole võimalik kasvajakolde allikat kindlaks teha siis ei ole välistatud ka edasine vähirakkude kasv või paljunemine.

Kiiritusravi võimalused:

  • radikaalne kiiritusravi (tervenemist taotlev ravi) määratakse patsientidele, kes on vaatamata haigusele heas üldseisundis, kellel on piiratud kasvaja ja reaalne võimalus terveneda.
  • palliatiivse kiiritusravi (tervenemist mittetaotlev ravi) eesmärk on haiguse kulu aeglustamine, ajutine peatamine ning haigusest tingitud ebameeldivate sümptoomide leevendamine. Pärast radikaalset ravi võib aja möödudes tekkida uus vähikolle ehk metastaas. Tervenemist mittetaotleva raviga püütakse nii palju kui võimalik parandada patsiendi elukvaliteeti ning palliatiivse ravi kasuks otsustatakse üksnes juhul, kui pole vähimatki lootust rakendada tervendavat ravi.

Liigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Protseduuriks ettevalmistus haiglas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne ravi algust peab patsient teavitama raviarsti sellest kas ja milliseid ravimeid ta tarvitab ja kas tal esineb allergiat ja kui, siis mille suhtes. Samuti ei tohi patsient hakata iseseisvalt tarvitama ühtegi ravimit ilma, et oleks sellest eelnevalt arsti teavitanud!

Protseduuri kulg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiiritusravi teostab eriväljaõppe saanud radioloogiaõde, kes põhiettevalmistuselt on röntgendiagnostik. Enne raviseansi märgitakse markeriga nahale täpsed ravi vajavad piirkonnad. Radioloogiaõde paigutab spetsiaalsed kaitsevahendid (kiilud, blokid) aparaadi ja kiiritatava kehaosa vahele, et kaitsta terveid kudesid ja organeid. Patsient viibib ruumis viisteist kuni kolmkümmend minutit, kuid kiiritust saab ta raviplaanis määratud aja. Patsient peab protseduuril püsima liikumatult, et kiiritus toimiks ainult selles ulatuses, mis on märgitud ning mida on kiiritatud. Patsient ei pea hinge kinni hoidma – tuleb hingata normaalselt. Radioloogiaõde lahkub ruumist enne, kui ravi algab, kuid protseduuri jooksul ta jälgib patsienti ning vajadusel saab ka haigega vestelda. Kiiritust edasi andev aparaat on kontrollitav eemalt ning patsient on jälgitav monitori või akna kaudu eesasetsevast ruumist. Kiiritusravi protseduur ei ole valulik. Võimalikest probleemidest, mis tekivad protseduuri jooksul, tuleks kindlasti rääkida kiiritusravi arstile või õele.

Võimalikud tüsistused ja ohud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raadioteraapiaga kaasnevad kõrvaltoimed on põhjustatud vastava kehaosa kiiritusest. Kõrvaltoimed võivad olla erinevad:

  • Ägedad e varajased kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda varsti peale ravi algust ning kaduda peale kiiritusravi lõppu.
  • Kroonilised e hilised kõrvaltoimed, mis võivad ilmneda mõni kuu peale ravi algust ja on tavaliselt püsivad (nt. ajutine või püsiv juustekaotus, mis võib olla kõrvaltoimeks, kui kiiritatakse pea piirkonda; isumuutus, mis on tingitud seedetrakti piirkonda tehtavast kiiritusravist). Hilisemad kiiritusravi kõrvalnähud võivad välja kujuneda ka alles aastate pärast ning on tihti progresseeruvad ja kroonilised, kuid ägedad kõrvaltoimed lahenevad aja jooksul.

Sagedasemad kõrvaltoimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrvaltoimed olenevad palju ka kasvajapaikmest st piirkonnast kuhu kiiritusravi suunatakse, kuid sagedamini esinevad kõrvaltoimed on:

Radioteraapia kõrvaltoimed on kõigil patsientidel erinevad ning ravi jooksul ei pruugi haigel esineda ühtegi kirjeldatud kõrvaltoimetest või esineb mõni väga vähesel määral ja ei põhjusta erilisi vaevusi. Kõrvaltoimed sõltuvad kiiritatavast kehaosast ning saadava kiirituse doosist. Organismi reageerimist kiiritusele ja kõrvaltoimete tekkimist mõjutab ka patsiendi üldine tervislik seisund. Enne radioteraapia algust selgitavad arst ja õde haigele millised on raviga kaasnevad kõrvalnähud, kui kaua need kestavad ning kui tõsised nad on. Peaaegu kõik vähihaiged, keda ravitakse kiiritusraviga on emotsionaalselt rusutud ja ärritunud erinevatel ravitsükli perioodidel. Radioteraapia võib mõjuda emotsionaalselt kurnatuse või hormoonitasakaalu tõttu, kuid ravi ise ei põhjusta stressi. On oluline, et patsiendil oleks keegi lähedane inimene, näiteks hea sõber, õde, sotsiaaltöötaja või psühholoog, kellele rääkida oma tunnetest või muredest. Samuti võib küsida raviarstilt nõu rahustavate harjutuste või meditatsiooni kohta, mis aitavad haiget tunda end rahulikumana.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Meditsiinifüüsika terminoloogia sõnastik, veebiversioon (vaadatud 02.11.2013)
  2. "Meditsiinisõnastik", 343: 2004

Veebikirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kiiritusravi tüümuse vähi korral