Ubuntu

Ubuntu

Ubuntu 13.04 (Raring Ringtail)
Ettevõte / Arendaja	Canonical Ltd. / Ubuntu Foundation
OS-perekond	GNU/Linux
Uuendamismeetod	APT
Package manager	dpkg
Vaikekasutajaliides	GNOME
Veebisait	http://www.ubuntu.com

Ubuntu 12.10 (Quantal Quetzal)

Ubuntu 12.04 (Precise Pangolin)

Ubuntu 10.04 (Lucid Lynx)

Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja – Firefox, üks meiliprogramm – Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ning nii tasuta kommuuni toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.

Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntut on peetud kõige populaarsemaks Linuxi distributsiooniks, mida 2007. aastal kasutas umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest.

Versioonid

Esimene Ubuntu väljalase leidis aset 20. oktoobril 2004. Uus versioon tuleb regulaarselt välja koos töölauakeskkonna GNOME uue versiooniga iga kuue kuu tagant. Tavaliste väljalasete toetus kestab kolmveerand aastat, mille vältel edastatakse parandusi ja turvapaiku kriitilistele vigadele, mis võivad hõlmata ka pisemaid uuendusi programmidele. Pikaealise toega (LTS) versioone, mis ilmuvad iga kahe aasta tagant, toetatakse viis aastat.

Uusim versioon, Ubuntu 13.04 (Raring Ringtail), lasti välja 25. aprillil 2013. Järgmine versioon, 13.10 , tuleb välja oktoobris 2013.

Igal väljalaskel on versiooninumber, mis koosneb väljalaske aasta ja kuu numbrist. Näiteks 13.04 tähendab, et see versioon lasti välja aprillikuus aastal 2013. Igal versioonil on ka oma koodnimi, näiteks "Raring Ringtail".

Värv	Tähendus
Punane	Vana väljalase; tugi lõpetatud
Kollane	Vana väljalase; toetatud
Roheline	Praegune väljalase
Sinine	Tulevane väljalase

Versioon	Väljalase	Koodnimi	Toetatud kuni
			Lauaarvutid	Serverid
4.10	20. oktoober 2004	Warty Warthog	30. aprill 2006
5.04	8. aprill 2005	Hoary Hedgehog	31. oktoober 2006
5.10	13. oktoober 2005	Breezy Badger	13. aprill 2007
6.06 LTS	1. juuni 2006	Dapper Drake	14. juuli 2009	1. juuni 2011
6.10	26. oktoober 2006	Edgy Eft	25. aprill 2008
7.04	19. aprill 2007	Feisty Fawn	19. oktoober 2008
7.10	18. oktoober 2007	Gutsy Gibbon	18. aprill 2009
8.04 LTS	24. aprill 2008	Hardy Heron	12. mai 2011	9. mai 2013
8.10	30. oktoober 2008	Intrepid Ibex	30. aprill 2010
9.04	23. aprill 2009	Jaunty Jackalope	23. oktoober 2010
9.10	29. oktoober 2009	Karmic Koala	30. aprill 2011
10.04 LTS	29. aprill 2010	Lucid Lynx	9. mai 2013	aprill 2015
10.10	10. oktoober 2010	Maverick Meerkat	10. aprill 2012
11.04	28. aprill 2011	Natty Narwhal	28. oktoober 2012
11.10	13. oktoober 2011	Oneiric Ocelot	9. mai 2013
12.04 LTS	26. aprill 2012	Precise Pangolin	aprill 2017
12.10	18. oktoober 2012	Quantal Quetzal	aprill 2014
13.04	25. aprill 2013	Raring Ringtail	jaanuar 2014
13.10	oktoober 2013	Saucy Salamander	juuni 2014

Iseloomustus

Ubuntu kasutab vaikimisi Unity töölauakeskkonda, mille eesmärgiks on võimaldada lihtsat ja intuitiivset kasutajaliidest, pakkudes samal ajal täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut, mille hulka kuuluvad näiteks kontoritarkvara LibreOffice (OpenOffice.org enne versiooni 11.04) ja Mozilla Firefox veebilehitseja. Ubuntu püüab piiratud valikuga hoiduda mitmetest samalaadsetest programmidest. Alates versioonist 12.10 on Ubuntu paigaldamiseks vaja DVD'd või vähemalt 750 MB mahutavusega USB-ketast.

Ubuntut paigaldades võtab kasutajat vastu oranžikas-pruun töölaud (jäljendab Aafrika hõimukujutlusi), mis ei sisalda ühtegi ikooni. Üldised töölauaikoonid asuvad rakenduste menüüs, ning töölaua stardimenüü on üleval vasakus nurgas. Avatud aknaid saab vaadelda tegumiribal ekraani alaosas. Töölaua välimust ja kasutust on võimalik seadistada mitmel moel.

Ubuntu on saadaval enam kui 55 keeles, sealhulgas ka eesti keeles (vt Estobuntu). Kasutajatel on võimalik saata läbi Launchpadi Rosetta tõlketööriistaga isetehtud tõlkeid. Ubuntu suunitlus kasutamise mugavusele ja lihtsusele väljendub sudo utiliidi laialdases kasutamises, mis võimaldab kasutajatel haldusülesandeid täita ilma potentsiaalselt turvaohtlikku superkasutaja sessiooni käivitamata.

Variandid

• Edubuntu, koolidele mõeldud distributsioon, mis kasutab GNOME töölauda. Alates 8.04 versioonist on Edubuntu eraldiseisva distributsiooni asemel Ubuntu osa, mis tuleb soovikorral ise paigaldada.
• Estobuntu, Ubuntul põhinev Eesti inimestele mõteldud distributsioon, millel on automaatne id-kaardi tugi, kaubamärgi Kõu mobiilseadmete tugi jm asukohaspetsiifilised lisad.
• Gobuntu, ainult vabal tarkvaral põhinev distributsioon.
• Goobuntu, distributsioon, mida kasutab Google.
• Kubuntu, distributsioon, mis kasutab GNOME asemel KDE töölauakeskkonda.
• Lubuntu, distributsioon, mis kasutab GNOME asemel LXDE töölauakeskkonda.
• Xubuntu, distributsioon, mis kasutab GNOME asemel Xfce töölauakeskkonda.
• Mythbuntu, distributsioon, mis on tihedalt seotud MythTV-ga.
• Ubuntu Studio, distributsioon, mis keskendub multimeediale.
• Ubuntu JeOS, distributsioon, mis on konfigureeritud virtuaalsetele seadmetele.
• Ubuntu Mobile, distributsioon, mis on rakendatud mobiilsetele seadmetele.
• Ubuntu Netbook Edition (varem Ubuntu Netbook Remix), distributsioon, mis on mõeldud ultra-portatiivsetele sülearvutitele.

Minimaalsed süsteeminõuded

	Laua- & Sülearvutid	Serverid
Protsessor	700 MHz (x86)	300 MHz (x86)
Muutmälu	512 MB	256 MB
Kõvaketta mahutavus	5 GB	700 MB
Videokaart	VGA @ 1024x768	VGA @ 640x480

Jagamine

Ubuntu saabub ISO failina, mis mahub ühele CD-le. Versiooni 8.10 Intrepid Ibexi puhul on seda võimalik tellida ka Canonical ShipIt teenuse kaudu. Selle eesmärgiks on vähendada aega, mis kulub Ubuntu allalaadimiseks ja kärpida osa paigaldustarkvara kaotamise võimalust ning aidata kasutajaid, kes ei tule hästi toime ISO failide CD-le kirjutamisega. Mitmed Linuxi distributsioonid muudavad paljude ISO failide allalaadimise ja tunde kestvad paigaldusprotsessid paratamatuks. Ubuntu on üks väheseid distributsioone, mida saab paigaldada kiiresti ja ühe CD pealt. Lisaks saab kõiki versioone alates 4.10 tasuta alla laadida.

Alates versioonist 6.06 LTS on Ubuntu CD täitnud nii live CD kui ka paigaldusketta rolli. See laserketas käivitab kõikide võimalustega töölaua, mis lubab kasutajal näha, kas tema riistvara on ühilduv ja lubab kasutajal järgi proovida saadaolevaid programme. Samuti on CD abil võimalik paigaldada Ubuntut kõvakettale, kasutades Ubiquity rakendust, mis jätab alles Live töölauas loodud dokumendid. Lisaks on saadaval alternatiivne paigaldusketas, mis kasutab tekstirežiimis olevat Debiani paigaldajat. See on suunatud väiksema jõudlusega arvutitele, halduritele, kes paigaldavad Ubuntut mitmetele arvutitele korraga ja keerulisemate partitsioonimiste tarbeks.

Live CD sisaldab ka tasuta ja vaba lähtekoodiga Windowsi programmide kollektsiooni. Nendeks on näiteks Mozilla Firefox, Mozilla Thunderbird, AbiWord, Blender ja ClamAV, mis on ette valmistatud OpenCD projekti raames. Neid saab paigaldada Windowsi keskkonnas, kui CD on sisestatud.

Väljalasked jagunevad kaheks: üks on mõeldud laua- ja sülearvutitele, teine serveritele. Laua- ja sülearvutite versioon on saadaval x86 ja x86-64 arhitektuuriga protsessoriga arvutitele. Serveri versioon on saadaval mõlemale platvormile ja lisaks veel SPARC-le ning sellest ei ole Live CD versiooni (seda saab paigaldada ainult tekstirežiimis paigaldusprogrammiga).

Vaata ka

• UNIXi-laadne operatsioonisüsteem
• Operatsioonisüsteem
• Launchpad

Välislingid

• Ubuntu Linuxi koduleht
• Eesti Ubuntu häälekandja. A. Mägi
• Mitteametlik Ubuntu tutvustus
• Launchpad'i arenduskeskkond
• Ubuntu foorumid
• Eesti Linuxikasutajate kogukond (EST)
• sõsarartikkel Pingviini Vikis