Ubuntu

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Ubuntu
UbuntuCoF.svg
Ubuntu1404.png
Ubuntu 14.04 (Trusty Tahr) ja Unity 7.2
Ettevõte / Arendaja Canonical Ltd. / Ubuntu Foundation
OS-perekond GNU/Linux
Stabiilne väljalase 14.10 / 23. oktoober 2014
Uuendamismeetod APT
Paketihaldur dpkg
Vaikekasutajaliides Unity
Veebisait http://www.ubuntu.com

Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldurUnity, üks veebilehitsejaFirefox, üks meiliprogrammThunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.

"Ubuntu" on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes ja usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele.

Ubuntu on kõige populaarsem Linuxi distributsioon. 2007. aastal kasutas seda umbes 30% kõigist Linuxi kasutajatest.

2012. aasta seisuga on Ubuntu endiselt maailma levinuim Linuxi distributsioon süle- ja lauaarvutites. Sellele turule Ubuntu ka keskendub. Kuid ta on levinud ka serverites ja pilvandmetöötluses.

Ubuntu arendamist juhib Suurbritannia ettevõte Canonical Ltd., mida omakorda juhib Lõuna-Aafrika ettevõtja Mark Shuttleworth. Canonical saab oma tulu tehnilise toe osutamisest ja Ubuntuga seotud teenuste müügist. Canonicali seisukoha järgi on Ubuntu projekt pühendatud avatud lähtekoodiga tarkvara arendamisele: inimesi julgustatakse kasutama, täiustama ja levitama vaba tarkvara.

Ubuntu koosneb paljudest tarkvarapakettidest. Enamikku nendest levitatakse vaba tarkvara litsentsi all. Peamine kasutatav litsents on GNU üldine avalik litsents (GNU GPL) ja kasutusel on ka GNU vähem üldine avalik litsents (GNU LGPL). Need deklareerivad selgesõnaliselt, et kasutajad on vabad tarkvara käivitama, kopeerima, levitama, uurima, muutma, arendama ja täiustama. Teisalt on olemas ka autoriõigusega kaitstud tarkvara, mida saab Ubuntul jooksutada.

Versioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ubuntu 12.04 (Precise Pangolin)
Ubuntu 10.04 (Lucid Lynx)

Esimene Ubuntu versioon anti välja 20. oktoobril 2004[1].

Uued versioonid väljastatakse regulaarselt koos töölauakeskkonna GNOME uue versiooniga iga kuue kuu tagant. Tavalisi väljalaskeid toetatakse kolmveerand aastat, mille vältel edastatakse parandusi ja turvapaiku kriitilistele vigadele. Täiendused võivad hõlmata ka programmiuuendusi. Pikaealise toega (LTS) versioone, mis ilmuvad iga kahe aasta tagant[2], toetatakse 5 aastat.[3]

Uusim versioon, Ubuntu 14.10 (Utopic Unicorn), lasti välja 23. oktoobril 2014. Järgmine versioon, 15.04, tuleb välja aprillis 2015.

Igal väljalaskel on versiooninumber, mis koosneb väljalaskeaasta ja -kuu numbrist. Näiteks, 14.10, tähendab, et see versioon lasti välja oktoobrikuus aastal 2014.

Igal versioonil on ka oma koodnimi, mis koosneb kahest sõnast. Esimene neist on omadussõna ja teine nimisõna ning need algavad sama tähega. Kui välja arvata kolm esimest versiooni, siis kõik ülejäänud koodnimed algavad tähestiku nii mitmenda tähega kui mitmes Ubuntu versioon see on. Nõnda on suhteliselt lihtne kindlaks teha, missugune kahest Ubuntu versioonist on uuem, samuti versiooninimesid meelde jätta. Kõnekeeles kasutatakse versioonist rääkides harilikult üksnes selle esimest sõna, omadussõna.

Ubuntu versioon 10.10 avaldati 10. oktoobril 2010. Sellega tehti erand kombest avaldada versioon väljalaskekuu teisel poolel, et tähistada huvitavat kuupäeva (10-10-10). Ühtlasi tähistab kahendsüsteemis kirjutatud arv 101010 kümnendsüsteemi arvu 42. Douglas Adamsi sarjas "Pöidlaküüdi reisijuht Galaktikas" tähistab arv 42 "vastust lõplikule küsimusele elu, universumi ja kõige kohta".

Värv Tähendus
Punane Vana väljalase, tugi lõpetatud
Kollane Vana väljalase, toetatud
Roheline Praegune väljalase
Sinine Tulevane väljalase
Versioon Väljalase Koodnimi Toetatud kuni
Lauaarvutid Serverid
4.10 20. oktoober 2004 Warty Warthog 30. aprill 2006
5.04 8. aprill 2005 Hoary Hedgehog 31. oktoober 2006
5.10 13. oktoober 2005 Breezy Badger 13. aprill 2007
6.06 LTS 1. juuni 2006 Dapper Drake 14. juuli 2009 1. juuni 2011
6.10 26. oktoober 2006 Edgy Eft 25. aprill 2008
7.04 19. aprill 2007 Feisty Fawn 19. oktoober 2008
7.10 18. oktoober 2007 Gutsy Gibbon 18. aprill 2009
8.04 LTS 24. aprill 2008 Hardy Heron 12. mai 2011 9. mai 2013
8.10 30. oktoober 2008 Intrepid Ibex 30. aprill 2010
9.04 23. aprill 2009 Jaunty Jackalope 23. oktoober 2010
9.10 29. oktoober 2009 Karmic Koala 30. aprill 2011
10.04 LTS 29. aprill 2010 Lucid Lynx 9. mai 2013 aprill 2015
10.10 10. oktoober 2010 Maverick Meerkat 10. aprill 2012
11.04 28. aprill 2011 Natty Narwhal 28. oktoober 2012
11.10 13. oktoober 2011 Oneiric Ocelot 9. mai 2013
12.04 LTS 26. aprill 2012 Precise Pangolin aprill 2017
12.10 18. oktoober 2012 Quantal Quetzal 16. mai 2014
13.04 25. aprill 2013 Raring Ringtail 27. jaanuar 2014
13.10 17. oktoober 2013 Saucy Salamander 17. juuli 2014
14.04 LTS 17. aprill 2014 Trusty Tahr aprill 2019
14.10 23. oktoober 2014 Utopic Unicorn 23. juuli 2015
15.04 aprill 2015 Vivid Vervet jaanuar 2016

Iseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ubuntu kasutab vaikimisi Unity töölauakeskkonda. See on lihtne ja intuitiivne kasutajaliides, mis pakub täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut. Nende hulka kuuluvad näiteks kontoritarkvara LibreOffice (OpenOffice.org enne versiooni 11.04) ja veebilehitseja Mozilla Firefox. Ubuntu püüab piiratud valikuga hoiduda mitme samalaadse programmi eelpaigaldamisest. Alates versioonist 12.10 on Ubuntu paigaldamiseks vaja DVD-d või vähemalt 750 MB mahutavusega USB-ketast.

Ubuntut paigaldades võtab kasutajat vastu oranžikaspruun töölaud (jäljendab Aafrika hõimude kunsti), millei pole ühtegi ikooni. Tavapärased töölauaikoonid asuvad rakenduste menüüs ja töölaua stardimenüü on üleval vasakus nurgas. Avatud aknaid saab vaadelda ekraani vasakus ääres asuval tegumiribal. Töölaua välimust ja kasutust eriti muuta ei saa.

Ubuntu on saadaval enam kui 55 keeles, sealhulgas ka eesti keeles (Estobuntu). Kasutajad saavad Launchpadi kaudu saata Rosetta tõlketööriistaga isetehtud tõlkeid.

Ubuntu suunitlus kasutamise mugavusele ja lihtsusele väljendub utiliidi sudo laialdases kasutamises, mis võimaldab süsteemi hallata ilma turvaohtlikku superkasutaja sessiooni käivitamata.

Distributsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Edubuntu, koolidele mõeldud distributsioon, mis kasutab GNOME töölauda. Alates versioonist 8.04 on Edubuntu eraldiseisva distributsiooni asemel Ubuntu osa, mis tuleb soovi korral ise paigaldada.
  • Estobuntu, Eestile mõeldud distributsioon, millel on automaatne id-kaardi tugi, kaubamärgi "Kõu" mobiilseadmete tugi jm asukohaspetsiifilised lisad
  • Gobuntu, ainult vabal tarkvaral põhinev distributsioon
  • Goobuntu, mida kasutab Google
  • Kubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel KDE töölauakeskkonda
  • Lubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel LXDE töölauakeskkonda
  • Xubuntu, mis kasutab GNOME-i asemel Xfce töölauakeskkonda
  • Mythbuntu, mis on tihedalt seotud MythTV-ga
  • Ubuntu Studio, mis keskendub multimeediale
  • Ubuntu JeOS, mis on konfigureeritud virtuaalsetele seadmetele
  • Ubuntu Mobile, mis on rakendatud mobiilsetele seadmetele
  • Ubuntu Netbook Edition (varem Ubuntu Netbook Remix), mis on mõeldud ultraportatiivsetele sülearvutitele

Variatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks enimtuntud Ubuntu Desktop'ile, mida on võimalik kasutada laua- ja sülearvutites, on Ubuntust mitmeid variatsioone erinevate platvormide ja kasutusvajaduste jaoks.

  • Ubuntu Business Desktop Remix on mõeldud ettevõtetele mõeldud väljalase, millele on lisatud Adobe Flash, Canonical Landscape, OpenJDK, VMware View ning millest on eemaldatud suhtlusvõrgustike ja failijagamisaplikatsioonid, mängud, arendus- ja süsteemitööriistad.
  • Ubuntu Server on mõeldud kasutamiseks serverites ning ei paigalda graafilist kasutajaliidest.[4]
  • Ubuntu TV, mis on mõeldud SmartTV'dele. See võimaldab ligipääsu internetile ja striimida saateid nutitelefonidele, mis kasutavad Android'i, iOS'i või Ubuntut.[5]
  • Ubuntu for Android on mõeldud uuematele Android nutitelefonidele ning võimaldab need muuta täisväärtuslikuks arvutiks.[6]

Minimaalsed süsteeminõuded[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laua- ja sülearvutid[7] Serverid[8]
Protsessor 700 MHz (x86) 300 MHz (x86)
Muutmälu 512 MB 256 MB
Kõvaketta maht 5 GB 700 MB
Videokaart VGA, 1024×768 VGA, 640×480

Jagamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ubuntut saab alla laadida ISO failina, mis mahub ühele DVD-le või vähemalt 750 MB mahutavusega USB-kettale. Kõik versioonid, alates 4.10-st, on tasuta kättesaadavad Ubuntu kodulehelt. Ubuntut paigaldamine on kiire protsess.

Alates versioonist 6.06 LTS on Ubuntu CD täitnud nii live CD kui ka paigaldusketta rolli. See laserketas käivitab kõikide võimalustega töölaua, mis lubab kasutajal näha, kas tema riistvara on ühilduv, ja proovida saadaolevaid programme. Samuti saab CD abil paigaldada Ubuntut kõvakettale, kasutades Ubiquity rakendust, mis jätab alles Live töölauas loodud dokumendid. Lisaks on saadaval alternatiivne paigaldusketas, mis kasutab tekstirežiimis olevat Debiani paigaldajat. See on suunatud väiksema jõudlusega arvutitele, halduritele, kes paigaldavad Ubuntut mitmele arvutile korraga, ja keeruliste partitsioonimiste tarbeks.

Live CD sisaldab ka Windowsi tasuta ja vaba lähtekoodiga programmide kollektsiooni. Nendeks on näiteks Mozilla Firefox, Mozilla Thunderbird, AbiWord, Blender ja ClamAV, mis on ette valmistatud OpenCD projekti raames. Neid saab paigaldada Windowsi keskkonnas, kui CD on sisestatud.

Väljalasked jagunevad kaheks: ühed on mõeldud laua- ja sülearvutitele, teised serveritele. Laua- ja sülearvutite versioon on saadaval x86 ja x86-64 protsessoriga arvutitele. Serveri versioon on saadaval mõlemale platvormile ja SPARC-ile ning sellest ei ole Live CD versiooni (seda saab paigaldada ainult tekstirežiimis paigaldusprogrammiga).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Ajapõhised väljalasked". Vaadatud 11.01.09. 
  2. Shuttleworth, Mark. "Blog Archive. The Art of Release". Vaadatud 11.01.09. 
  3. "Ubuntu 8.04 LTS välja lastud". www.ubuntu.com. Vaadatud 11.01.09. 
  4. Ubuntu Server, ubuntu.com, tsiteeritud: 12. jaanuar 2014
  5. Ubuntu TV, ubuntu.com, tsiteeritud: 12. jaanuar 2014
  6. Ubuntu for Android, ubuntu.com, tsiteeritud: 12. jaanuar 2014
  7. "Ubuntu süsteeminõuded". Vaadatud 29.03.2013. 
  8. "Serveritarkvara paigaldamine". Vaadatud 29.03.2013. 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]