Pilvandmetöötlus
Pilvandmetöötlus ehk pilveraalindus (inglise keeles cloud computing) on suuremahulise arvutusvõimsuse pakkumine kasutajatele sellisel kujul, et seda saab kiirelt ja mugavalt kasutusele võtta, vabastada ja arvestada.[1]
Pilvandmetöötlus kujunes välja arvutivõrkude arenedes, kui sai võimalikuks jagada seni ühe arvuti piires lahendatud arvutusülesandeid eri arvutite vahel. See võimaldab pakkuda arvutikasutajale teenuseid, mis vajavad tunduvalt suuremaid arvutusvõimsusi kui oleks tema algsel arvutil. Nii ei pea lõppkasutaja teadmagi, kus paiknevad tema ülesande lahendamiseks kasutatavad ressursid või milline on talle pakutava teenuse tehniline korraldus.
Juba 1960. aastatel pakkus John McCarthy välja pilvandmetöötluse kontseptsiooni, mida käsitles lähemalt Douglas Parkhilli raamat "The Challenge of the Computer Utility". Termin "pilv" (inglise cloud) pärineb telekommunikatsioonifirmadest, mis 1990. aastatel hakkasid pakkuma otseühenduste asemel VPN-teenuseid. Need olid sama kvaliteediga, kuid märksa odavamad, kuna võimaldasid firmal suunata võrguliiklust vastavalt vajadusele, kasutades olemasolevat võimsust efektiivsemalt. Pilvesümboliga tähistati punkti, kus vastutus siirdus kasutajalt teenusepakkujale.[2]
Pilvandmetöötlusel on nii eeliseid (paindlikkus, säästlikkus, sõltumatus üksikseadmetest, hooldatavus) kui ka nõrkusi (keerukam turvalisus, sõltuvus võrguühenduste kiirusest, privaatsusküsimused). Kuna see valdkond on suhteliselt noor ja areneb kiiresti, muutuvad ka eelised ja nõrkused koos tehniliste lahenduste arenguga.
Vaata ka[muuda]
- Avalik pilv
- Infrastruktuur teenusena
- Platvorm teenusena
- Privaatpilv
- Tarkvara teenusena
- Virtuaalmasin
Viited[muuda]
- ↑ Einar Aleksejev "Pilvandmetöötluse määratlemine" (vaadatud 13. veebruaril 2013)
- ↑ "July, 1993 meeting report from the IP over ATM working group of the IETF" (vaadatud 22. augustil 2010)
