CyanogenMod

Allikas: Vikipeedia


CyanogenMod
CyanogenMod-logo.png
CyanogenMod 10 homescreen screenshot.png
CyanogenMod 11 KitKat
Ettevõte / Arendaja Steve Kondik ja CyanogenMod community (2013. aastani)
Cyanogen Inc. (asutatud 2013)[1]
Hetkeseis Aktiivne
Toetatud platvormid Acorn RISC Machine
Litsents Apache litsents 2 ja GPL v2[2]
Veebisait www.cyanogenmod.org

CyanogenMod on avatud lähtekoodiga asendus androidi kasutavatele nutifonidele ja tahvelarvutitele, mis põhineb Android operatsioonisüsteemil. Seda arendatakse tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvarana, mis põhineb Google Androidi ametlikel väljalasketel, millele on omakorda lisatud algupärast ja kolmanda osapoole koodi.

CyanogenMod pakub võimalusi ja valikuid, mida pole originaaltarkvaral. Cyanogenmod-i toetatud omadusteks on teemade loomise tugi,[3] FLAC,[4] toetab Wi-Fi-t, Bluetoothi ja USB ühendusel kohtvõrgu jagamist, keskprotsessori ülekiirendamist ning teisi jõudluse tõstmise võimalusi, applikatsioonide õiguste korraldamist ja tühistamist,[4] kaasa arvatud mitmeid teisi liidese-täiendusi. Arendajate sõnul ei sisalda CyanogenMod nuhkvara ega paisuvara.[5][6] On väidetud, et Cyanogenmod suurendab seadmete jõudlust ja töökindlust võrreldes ametlike tarkvara väljalasetega.[7]

Tarkvara ajalugu ja arendus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast HTC Dream (USA-s nimega “T-Mobile G1”) mobiiltelefoni turule toomist 2008. aasta septembris avastati meetod, kuidas saavutada priviligeeritud kontroll (terminiga “root access”) Androidi Linuxil baseeruval alamsüsteemil.[8] Root access koos Androidi avatud lähtekoodiga võimaldas telefoni algse tarkvara modifitseerimist ja uuesti telefonile paigaldamist.

Järgnenud 2009. aastal olid Androidi entusiastid arendanud ja levitanud HTC Dream-ile mitmeid versioone tarkvarast. Üks versioon, mida hooldas arendaja nimega JesusFreke, saavutas kiiresti populaarsuse Dream-i omanike seas. 2009. aasta augustis lõpetas JesusFreke oma tarkvara kallal tegelemise ja soovitas kasutajatel vahetada ROM-i vastu, mis oli tõhusam — selle arendaja oli Cyanogen (Steve Kondik), tarkvara nimeks oli “CyanogenMod”.

CyanogenMod saavutas kiiresti populaarsuse ja väike rühm arendajaid, nimega CyanogenMod Team (mitteametlikult “Team Douche”[9]) panustas projekti. Mõne kuuga laienes seadmete ja võimaluste arv, mida CyanogenMod toetas ning CyanogenMod sai kiiresti üheks populaarseimaks Android harujaotuseks.

Nagu mitmed teised avatud lähtekoodiga projektid, on CyanogenMod arendatud kasutades versioonimise tarkvara, mis on ametlikult hostitud GitHub-is.[:en][10] Kaastöötajad annavad sisse uusi funktsioone või vigade parandusi kasutades Google'i lähtekoodi läbivaatamise süsteemi, mille nimeks Gerrit.[:en][11] Kaastöid võib testida ükskõik kes, ülesse ja alla hääletada registreeritud kasutajate poolt ning lõppeks saab neid vastu võtta põhikoodi keegi käputäiest CyanogenMod-i arendajatest.

Alternatiivse koduekraani programmi ADW.Launcher'i üks version sai CyanogenMod 5.0.8 vaikimisi koduekraaniks. See annab lisavõimalusi, mida originalil pole, kaasa arvatud rohkem kohandamisfunktsioone.[12][13] Alates 9. versioonist kasutab CyanogenMod oma enda käivitajat “Trebuchet”, mis on tarkvaraga kaasas.

CyanogenMod 7[muuda | redigeeri lähteteksti]

CyanogenMod 7 püsivara aluseks on Android 2.3 Gingerbread koos täiendava omakoodiga, mille andis sisse CyanogenMod Team. Suurem osa CyanogenMod-ist on kirjutanud Cyanogen (Steve Kondik), aga sisaldab kaastöid xda-developers[en] kogukonnalt ning väljakujunenud vaba lähtekoodi projektidest.[14]

CyanogenMod 7 arendus algas, kui Google avaldas Android 2.3 lähtekoodi.[15]

CyanogenMod 8[muuda | redigeeri lähteteksti]

CyanogenMod 8 oli plaanitud baseeruma Android 3.x Honeycomb koodil. Sellegipoolest Google ei avaldanud mingit Honeycomb-i lähtekoodi, kuni see ilmus Android 4.0 Ice Cream Sandwich-i arenduspuu ajaloos (i.k. tree history). Kuna Ice Cream Sandwich asendas Honeycomb-i, liikus väljalaskegraafik CyanogenMod 7 versioonilt otse CyanogenMod 9 peale.

CyanogenMod 9[muuda | redigeeri lähteteksti]

CyanogenMod 9 aluseks on Google Android 4.0 Ice Cream Sandwich. Steve Kondik ja tema tiim kuulutasivad, et nad on alustanud tööd uue väljalaske kallal pärast seda, kui Google avaldas oma Android 4.0.1 lähtekoodi. Selle reliisi arendamine võttis rohkem aega kui töö eelnevatega, sest erinevused Android 2.3 “Gingerbread” ja 4.0 “Ice Cream Sandwich” vahel olid suured ja meeskond kasutas seda võimalust, et selgeks teha oma visioon püsivarale ning ümber mõelda mistahes modifikatsioonid mida polnud enam vaja Androidi sees toimunud täienduste tõttu.

CyanogenMod 10[muuda | redigeeri lähteteksti]

2012. aasta juulis kuulutas CyanogenMod meeskond oma Google+ kontol, et CyanogenMod 10 aluseks on Android 4.1 Jelly Bean.[16] CyanogenMod 10 toetab mitmeid seadmeid, mida ka CyanogenMod 9. 2012. aasta septembris alustas CyanogenMod meeskond igakuiste “M-series” reliisidega. Iga kuu alguses teostatakse CyanogenModi koodibaasile "pehme külmutamine"; kui tiim loeb arendusjärgu igapäevase kasutuse tarvis piisavalt stabiilseks, avaldatakse see “Milestone” (i.k. verstapost, verstakivi) ehk “M” seeria nime all.[17]

CyanogenMod 11[muuda | redigeeri lähteteksti]

6. novembril 2013 hakkas CyanogenMod meeskond tegelema oma 11. versiooniga, mille aluseks on Android 4.4 KitKat.[18]

Cyanogen Inc.[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cyanogen Inc. asutati 2013. aasta septembris ning see on rahastatud "riskikapitali" kasutades lehekülgi nagu Benchmark Capital ning Redpont Ventures.[19]

Tulevikuplaanid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cyanogen Inc. tulevikuplaaniks on tõusta top kolme kõige populaarsemate mobiilsete operatsioonisüsteemide hulka. Esimeseks sammuks on aga tarvis CyanogenMod teha võimalikult lihtsalt paigaldavaks. Siiani on paigaldamiseks tarvis läinud küllalt palju aega ning teadmisi androidist. Kuid firma plaanib Google Play poodi luua programmi, mis võimaldaks kasutajal ühe vajutusega selle alla laadida ning paigaldada CyanogenMod oma seadmele. Selline programm peaks jõudma Google Play-sse mõne nädala jooksul.[19]

Ühilduvad seadmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täpsemalt inglise keelses artikklis: CyanogenModi poolt toetatud seadmed

Eelised võrreldes tavalise Android OS-iga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelkõike on CyanogenModi eeliseks see, et toetatud telefonidel on alati võimalik kasutada kõige viimast Android OS-i versiooni. Telefonitootjad kipuvad tarkvara uuendamise viimaseks jätta, sest järjest tuleb välja uuemaid ning uuemaid telefone ning vanade telefonide tarkvara uuendamine pole tulukas.

CyanogenModi kasutamine lisab rohkelt uusi funktsioone, mis tavalisel tarkvaral polnud võimalik.

  • Parem kasutajaliides: kuna arendajateks on huvilised, on kasutajaliidesed tehtud käepärasemateks ning mugavamateks. [20]
  • Kiirem käivitumine: seadmed, mis kasutavad CyanogenModi või ükskõik millist muud tarkvara (peale tavalise Android OSi) käivituvad tunduvalt kiiremini.[20]
  • Aku püsivuse paranemine: Aku kestab kauem, sest arendajad jätavad koodist välja "prahi", et vabastada mälu ning optimiseerida energiakulu. Tarkvarasse jäetakse siise ainult vajalikud protsessid, et ei tekkiks "ülepaisutamist". [21]

Lisaks on veel palju erinevaid võimalusi näiteks: ülekiirendamine, programmide paigaldamine SD kaarile (mitu kuud enne originaal koodi lisamis).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "A New Chapter". CyanogenMod. Vaadatud 30.09.2013.
  2. "Licenses". Android Open Source Project. Open Handset Alliance. Vaadatud 15 Sept 2010.
  3. "Themes Support". CyanogenMod (19. veebruar 2011). Vaadatud 30.09.2013.
  4. 4,0 4,1 Ainult Cyanogenmod 7
  5. "Maintenance Mode". Computer-Howto (Detsember 2011). Vaadatud 27.01.2013.
  6. "Video: CyanogenMod-i Asutaja Steve Kondik Räägib Androidist". Unleashthephones.com (6. juuli 2012). Vaadatud 27.01.2013.
  7. "About". CyanogenMod.org. Vaadatud 27.01.2013.
  8. Ben Marvin. How To: Root Your G1 And Install Android 1.5 Cupcake. 14 Mai 2009. The Android Site. Kasutatud 28 oktoober 2010.
  9. Dustin Karnes. Modders round table with Team Douche, makers of CyanogenMod. TalkAndroid. Kasutatud 22 Nov 2011.
  10. "CyanogenMod Source Code at Github". GitHub.
  11. "CyanogenMod Gerrit Site".
  12. "ADW.Launcher Review". PC World. Vaadatud 18 June 2012.
  13. Cyanogen (19 July 2010). "CyanogenMod-5.0.8 has landed!". CyangenMod blog. Vaadatud 23 Detsember 2010.
  14. CyanogenMod development thread.
  15. Cyanogen (17 Detsember 2010). "Gingerbread Release". Twitter. Vaadatud 23 Detsember 2010.
  16. "CyanogenMod 10 Announced". Plus.google.com. Vaadatud 27.01.2013.
  17. "CyanogenMod announces M1, the first M-Series build". Cyanogenmod.org. Vaadatud 30.09.2013.
  18. "CyanogenMod working on CM11, begins initial code push". Phandroid.com (6 Nov 2013). Vaadatud 6 Nov 2013.
  19. 19,0 19,1 Alex Colon (18 September 2013). "CyanogenMod becomes a company, plans Google Play app for simple installation". Gigaom. Vaadatud 11. Detsember 2013.
  20. 20,0 20,1 Adeniyi Samuel (2. August 2013). "CyanogenMod 7: Advantages and Disadvantages Of Using The Custom Rom On SE Xperia". Techyan. Vaadatud 11. Detsember 2013.
  21. Taylor Martin (23. Märts 2011). "The Advantages and Disadvantages of Custom Android Roms". Phonedog. Vaadatud 11. Detsember 2013.