Mozilla Firefox

Allikas: Vikipeedia
Ambox outdated serious.svg See artikkel vajab ajakohastamist.
Palun ajakohasta selle artikli sisu ning pärast ajakohastamist eemalda see märkus.
Mozilla Firefox
Mozilla Firefox 3.5 logo 256.png
Kuvatõmmis
Firefox 29.0 on Windows 8.png
Mozilla Firefox 29.0 Windows 8s
Arendaja Mozilla Corporation
Mozilla Foundation
Esmaväljalase 9. november 2004
Viimane väljalase 31.0 / 22. juuli 2014
Eelvaate väljalase 32.0 Beta 9 / 29. juuli 2014
Kirjutatud keeles C/C++, XUL, XBL, JavaScript, CSS
OS Windows, Mac OS X, Linux
Suurus 17 MB (Windows; pakitud)
31 MB (Mac OS X; pakitud)
17 MB (Linux; pakitud)
Keeled 79 keelt
Arenduse staatus aktiivne
Suunitlus veebilehitseja
FTP klient
Litsents MPL, GPL, LGPL, Mozilla EULA
Veebisait www.mozilla.com/et

Mozilla Firefox on avatud lähtekoodi ja graafilise kasutajaliidesega veebilehitseja, mida arendavad Mozilla Corporation ja sajad vabatahtlikud[1]. Firefox on Mozilla peamine arendusprojekt. Firefox on vaba tarkvara.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Firefoxi projekt algas 2002 Mozilla projekti eksperimentaalse haruna. Selle autorid olid Dave Hyatt ja Blake Ross, kes uskusid, et Mozilla veebilehitseja suudab vastata Netscape'i ärinõuetele ja vältida teiste tarkvaraarendajate poolt oma tarkvarale lisatud mõttetuid lisavahendeid. Selleks, et võidelda Mozilla Suite'i väidetava liigse mahuga, lõid nad iseseisva veebilehitseja. See osutus edukaks ja 3. aprillil 2003 teatas Mozilla, et edaspidi keskenduvad nad Mozilla Suite'i asemel Firefoxile ja Mozilla Thunderbirdile.

Firefoxi projekt tegi läbi kaks nimemuutust. Esialgu kandis see nime Phoenix, kuid see oli vaja ära muuta probleemide tekkimise tõttu ettevõttega Phoenix Technologies. Järgmine nimi oli Firebird, kuid see tekitas teise vaba tarkvaraprojekti, andmebaasiserveri Firebird aktiivse protesti. 9. veebruaril 2004 sai Firebirdist ametlikult Firefox. Seda sõna lühendatakse sageli FF, kuid Mozilla ise eelistab lühendeid Fx ja fx.

Esimese 7 versiooni (0.1–0.7) koodnimed pärinesid California linnadelt, järgmised kaks (0.8 ja 0.9) Uus-Meremaa asulatelt. Versiooni 1.0 kandis "keelatud" koodnime Phoenix, seekord Arizona linna järgi.

Esimene Mozilla Firefoxi nime kandev väljalase kandis versiooninumbrit 0.8. Esimese stabiilse versiooni 1.0 avalikustamise ajaks 9. novembril 2004 oli Firefox tõlgitud 31 keelde.[2] Esimese 99 päeva jooksul laaditi Firefox 1.0 alla 25 miljonit korda.[3]

Pärast hulka stabiilsuse ja turvalisuse vigade parandusi avalikustati Firefox 1.5 koodnimega Deer Park 29. novembril 2005. 200 miljoni allalaadimise piir ületati 31. juulil 2006.[4] Versioon 2.0 koodnimega Bon Echo lasti välja 24. oktoobril 2006.

17. juunil 2008 ilmus Firefoxi versioon 3.0 koodnimega Gran Paradiso, mille puhul korraldas Mozilla Corporation allalaadimise päeva.[5] Esimese 24 tunni jooksul laaditi Firefoxi alla üle 8 miljoni korra, sealhulgas Eestist üle 11 000 korra. Sellega püstitas Mozilla Firefox Guinnessi rekordi.[6] 3. novembril 2008 ületas Firefox 700 miljoni allalaadimise piiri[7] ja 2009. aasta märtsi seisuga on lehitseja saadaval enam kui 60 keeles.[8]

Osakaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebilehitsejate kasutatavus maailmas (ilma IE-ta), seisuga veebruar 2013.
██ Firefox ██ Chrome ██ Safari ██ Opera ██ Mobiil

Olles oma populaarsust pidevalt suurendanud, oli Firefoxil 2006. aasta oktoobri seisuga Mozilla asepresidendi Christopher Beardi hinnangul kokku 70–80 miljonit kasutajat[9] ja Firefoxi kasutas 12,97% kõigist Interneti-külastajatest. 2008. aasta veebruari seisuga oli Firefoxil 140 miljonit kasutajat[10] ja 2009. aasta veebruariks oli Firefoxil juba 21,77%-ne osakaal.[11] Kogu 2008. aasta jooksul kasvatas Firefox oma osakaalu 4,3% võrra.

Novembris 2011 möödus Firefoxist Google Chrome. Firefox oli 25,23 %-ga kolmandal kohal.[12]

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Prantsuse uuringufirma XiTi andmetel oli Mozilla Firefoxi osakaal Eestis 2006. aasta aprillis 24%. 2008. aasta märtsi seisuga kasutas Firefoxi 37,2% Eesti Interneti-külastajatest.[13] 2009. aasta märtsis sai Firefox Eestis Internet Explorerist populaarsemaks ja sama aasta lõpuks kasutas peaaegu 50% kohalikke inimesi Firefoxi. Seejärel on Firefoxi populaarsus Google Chrome'i kasuks mõnevõrra vähenenud ja 2011. aasta veebruari seisuga oli Firefoxi osakaal Eestis 44,45%.[14]

Eestindamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Silmapaistvale järjele jõuti Firefoxi tõlkimisega 2006. aasta lõpul. 29. detsembrist 2006 sai Mozilla tarkvara lisade ametlikult võrgulehelt alla laadida eesti keele paketti.[15] Alates 12. novembril 2008 avalikustatud Firefoxi versioonist 3.0.4 oli lokalisatsioon Firefoxi võrgulehel eestikeelsena testimisjärgus allalaetav.[16] Alates 2009. aasta algusest on osa Firefoxi võrgulehest eesti keeles ja alates versiooni 3.0.7 väljalaskest 4. märtsil 2009 on Firefox ametlikult täielikult lokaliseerituna allalaaditav.[17]

Erinevalt ingliskeelsest Firefoxist kuvab eestikeelne Firefox vaikimisi Postimehe uudistevoogu ning tööriistaribal pakutakse lisaks Google'i otsimoorile muuhulgas eestikeelse Vikipeedia ja "Eesti õigekeelsussõnaraamatu" otsinguid.

Firefox lisad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Firefoxi lisad (addons) on väikesed programmid, mis tekitavad Firefoxile lisavõimalusi. Lisasid programmeerivad vabatahtlikud tasuta, kuid nende tööd saab annetustega toetada. Lisade otsimine ja installeerimine on lihtne, kuigi neid on tuhandeid. Lisade otsing on lehitsejasse endasse sisse ehitatud (menüü Tools/addons). Lisasid saab otsida ka Firefoxi saidilt [18]. Firefox saab ise aru, kas paigaldatav lisa sobib töötava Firefoxi versiooniga või ei, sest kõik lisad on tähistatud ja testitud Firefoxi versioonide kaupa.

Lisade abil saab kujundust muuta, lisada õigekirjakontrolli, muuta Firefoxi võrguparameetreid, transportida faile, hallata järjehoidjaid, kuvada uudisvooge, kuvada veebisaitide dünaamilist teavet ja nii edasi. Üks tuntuim Firefoxi lisa on Adblock Plus, mis kõrvaldab veebilehtedelt reklaambännereid. Huvitav on lisa, millega oma Gmaili konto muuta failiarhiiviks.

Mozilla raamat[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mozilla raamat on üllatusmuna, mida saab näha siis, kui Firefoxis kirjutada aadressiribale about:mozilla. Selle tulemusena ilmub katkend, mis meenutab stiililt piiblit.

Mozilla raamatus tegutsevad metsaline, mammon ja mammonakummardajad, kes sümboliseerivad vastavalt Mozillat, Microsofti ja Microsofti kasutajaid.

Firefoxis on veel teinegi üllatusmuna. Seda saab näha, kui minna aadressile about:robots.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Our Contributors. mozilla.org. Kasutatud 6.02.2008. (inglise)
  2. The History of Mozilla Firefox: From Phoenix, to Firebird, to Firefox. Flexbeta. Kasutatud 13.03.2009. (inglise)
  3. Firefox 25,000,000. MozillaZine. Kasutatud 6.02.2008. (inglise)
  4. Mozilla Firefox Downloaded 200,000,000 Times. MozillaZine. Kasutatud 6.02.2008. (inglise)
  5. Mozilla korraldab uue Firefoxi versiooni auks allalaadimise päeva. Tarbija24. Kasutatud 6.02.2008.
  6. We did it! We set a Guinness World Record.. Spread Firefox. Kasutatud 6.02.2008. (inglise)
  7. 700 million Firefox downloads. Spread Firefox. Kasutatud 13.03.2009. (inglise)
  8. Firefox 3.1 Beta 3 Now Available. Mozilla Europe. Kasutatud 13.02.2009. (inglise)
  9. Final Version of Mozilla Firefox 2 Will Be Released Oct. 24. PC World. Kasutatud 6.02.2008. (inglise)
  10. John Lilly, the new CEO of Mozilla. GigaOM. Kasutatud 13.02.2009. (inglise)
  11. Top Browser Share Trend. Net Applications. Kasutatud 13.02.2009. (inglise)
  12. http://gs.statcounter.com/press/chrome-overtakes-firefox-globally-for-first-time
  13. Mozilla Firefox on the verge of gaining 29% use share in the European countries. AT Internet. Kasutatud 6.02.2008. (inglise)
  14. Top 5 Browsers in Estonia from Jul 08 to Feb 11. StatCounter Global Stats, Kasutatud 25.02.2011
  15. Eesti keele pakk Version History. Firefox Add-ons. Kasutatud 13.02.2009. (inglise)
  16. 6 new localizations added with the release of Firefox 3.0.4!. Seth's blog. Kasutatud 6.02.2008. (inglise)
  17. Firefox 3.0.7 Release Notes. Kasutatud 13.02.2009. (inglise)
  18. Firefox Addons

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]