Android (operatsioonisüsteem)

Allikas: Vikipeedia
Android (operatsioonisüsteem)
Android logo (2007-2014).svg
Android 4.4 with stock launcher.png
Android 4.4 KitKat avakuva
Ettevõte / Arendaja Google
Open Handset Alliance
Android Open Source Project (AOSP)
Hetkeseis Aktiivne
Toetatud platvormid MIPS, 32-bitine ARM, x86
Litsents Apache 2.0 ja GNU GPL v2
Veebisait android.com

Android on tarkvara kogumik elektroonikaseadmetele, mis hõlmab operatsioonisüsteemi, vahetarkvara ja peamisi rakendusi.

Android kasutab Linuxi tuuma muudetud versiooni[viide?]. Operatsioonisüsteemi arendas algul Android Inc, mille ostis Google, nüüd aga Open Handset Alliance.

Android avalikustati 5. novembril 2007 koos Open Handset Alliance'i asutamisega. Google väljastas enamiku lähtekoodist, kasutades Apache litsentsi, vaba tarkvara ja avatud lähtekoodi litsentsi.

Google teatas 16. veebruaril 2010, et päevas saadetakse välja 60 000 mobiiltelefoni Android OS operatsioonisüsteemiga.[viide?]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

2005. aasta juulis ostis Google ära pisikese tarkvaraettevõtte Android, mis tegutses Californias Palo Altos. Sel ajal oli ettevõttest vähe teada peale selle, et ta tootis mobiilseadmetele tarkvara. Androidi töötajad, sealhulgas Andy Rubin, jätkasid tööd Google'i heaks.

Rubini juhitav töörühm töötas välja mobiilseadmete platvormi, mis põhines Linuxi tuumal. Seda levitasid käsitelefonide tootjad ja mobiilsideoperaatorid, sest see süsteem oli paindlik ja uuendatav. Google oli varem teatanud paljudele riistvarakomponentide tootjatele ja tarkvara tootvatele partneritele, et see platvorm on Google'i partneritele avatud mitmesuguse koostöö jaoks.

2006. aasta detsembris hakkasid levima kuuldused, et Google kavatseb siseneda mobiiltelefoniturule. BBC ja "The Wall Street Journali" uurimused näitasid, et Google soovib oma otsimootori ja rakenduste lisamist mobiiltelefonidele ning töötab kõvasti selle eesmärgi saavutamiseks. Trüki- ja võrgumeediaväljaanded teatasid peagi, et Google töötab välja omaenda tootesarja mobiiltelefoni. Järgnesid teadaanded, et Google on määranud kindlaks oma toodete tehnilised andmed ning näidanud oma prototüüpe mobiiltelefonitootjatele ja võrguoperaatoritele. 2007. aasta septembris teatas ajakiri "InformationWeek", et Google on esitanud hulgaliselt patenditaotlusi mobiiltelefonide valdkonnas.

Lõpuks tutvustas Google oma nutitelefoni Nexus One, mis kasutas operatsioonisüsteemi Android. Seadet toodab Taiwanis asuv HTC Corporation ja seda müüakse alates 5. jaanuarist 2010.

Kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Androidi operatsioonisüsteemi kasutatakse nutitelefonides, sülearvutites, tahvelarvutites, Google TV’s, käekellades, kõrvaklappides ja teistes seadmetes. Põhiline Androidi riistvara platvorm on ARM arhitektuur. iOS’i ja Android 2.3.3 „Gingerbread’i“ saab alglaadida paralleelselt nii iPhone’il kui ka iPod Touch’il, millelt on OpeniBoot’i ja iDroidi abiga piirangud eemaldatud.

Litsents[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui välja arvata mõned uuenduste perioodid, on Android olnud saadaval 21. oktoobrist 2008, "free and open source software" (tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara) litsentsi alusel. Google avaldas Linuxi tuuma uuenduste lähtekoodi GNU Üldise avaliku litsentsi (GPL) versiooni 2 alusel. Ülejäänud kood (võrk, tarkvara kogumik ja ka telefonipinu) aga avaldati Apache litsentsiversiooni 2 alusel. Selle litsentsi alusel tohivad edasimüüjad lisada täiendusi, ilma neid avatud lähtekoodi kogukonnale eelnevalt näitamata. Samuti avaldab Google ülevaadatud probleemid, et need oleks soovijatele nähtavad ja neid oleks võimalik kommenteerida. Open Handset Alliance töötab välja Androidi osa, mis seisneb muudatustes Kerneli tuumas ning selle lähtekood on avalik ja saadaval GPL litsentsi alusel. Ülejäänud osa Androidist töötatakse välja privaatselt, selle lähtekood avaldatakse tervikliku versioon ilmudes. Tavaliselt teeb Google koostööd riistvara tootva firmaga, et välja töötada uut Androidi versiooni kasutav lipulaeva seade. Pärast seadme jõudmist poelettidele, avaldatakse ka selle versiooni lähtekood. Ehkki Android on avatud lähtekoodiga, ei saa seadmete tootjad kasutada Google Android’i kaubamärki enne, kui Google ei ole tõendanud, et seade järgib nende sobivust määratlevat dokumenti ehk Compatibility Definition Document’i (CDD).

Versioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast esmast väljalaset on Androidil olnud palju uuendusi. Need baasoperatsioonisüsteemi uuendused on olulised selle jaoks, et parandada vigu ja lisada uusi elemente. Üldiselt on iga versioon välja töötatud koodnime all, mis tuleb ingliskeelsest magustoidu nimest. Koodnimed väljastati tähestikulises järjekorras: Cupcake, Donut, Eclair, Froyo, Gingerbread, Honeycomb, Ice Cream Sandwich, Jelly Bean, KitKat. Esimese kahe versiooni nimed olid Astro ja Bender, aga neid nimesid ei saanud kasutada kaubamärgi põhjustel.

  • Beta avaldatud 5. novembril 2007, SDK (Tarkvara arenduse komplekt) avaldati 12. novembril 2007.
  • 1.0 Android avaldatud 23. septembril 2008. Tuli ka esimene Androidi operatsioonisüsteemiga seade, milleks oli HTC Dream (G1).
  • 1.1 Android avaldatud 9. veebruaril 2009 ja oli ainult T-Mobile G1’le.
  • 1.5 Cupcake avaldatud 30. aprillil 2009 ja see põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.27.
  • 1.6 Donut avaldatud 15. septembril 2009 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.29.
  • 2.0/2.0.1/2.1 Eclair avaldatud 30. aprillil 2009 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.27. Vahel nimetatakse 2.1 versiooni nimega Flan, kuid ametlik nimetus on tal endistviisi Eclair.
  • 2.2.x Froyo avaldatud 20. mail 2010 ja see põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.32.
  • 2.3.x Gingerbread avaldatud 6. detsembil 2010 ja põhineb Linuxi tuuma versioonil 2.6.35.
  • 3.x Honeycomb 3.0 avaldati 22. veebruaril 2011. On olemas ka versioonid 3.1 ja 3.2. 3.x Honeycomb on mõeldud tahvelarvutitele. Põhineb Linuxi tuumal 2.6.36.
  • 4.0.x Ice Cream Sandwich avaldati koos Galaxy Nexusega (Samsung/Google GT-I9250) 19. oktoobril 2011. SDA avaldati samal kuupäeval. Selle versiooni lähtekood avaldatakse varsti peale seda, kui Galaxy Nexus poodidesse jõudis. Gabe Cohen Google'ist teatas, et teoreetiliselt sobib see kõigi Androidi 2.3.x seadmetega, mis hetkel tootmises on.
  • 4.1.x Jelly Bean avaldati 9. juulil 2012 ja esimene seade millel see peal oli, oli Nexus 7 tahvelarvuti. Selle versiooni eesmärgiks oli parandada kasutajaliidese jõudlust ja funktsionaalsust.
  • 4.2.x Jelly Bean avaldati 13. novembril 2012 ja esimesed seadmed millel see peal oli olid LG Nexus 4 nutitelefon ja Samsungi Nexus 10 tahvelarvuti, mis avaldati 13. novembril 2012. Algul pidi avaldamine toimuma 29. oktoobril New Yorgis, aga orkaan Sandy tõttu jäi see ära.
  • 4.3 Jelly Bean avaldati ametlikult 24. juulil 2013. aastal. Erilisi uuendusi polnuld, aga uuendused sisaldasid kiiremat jõudlust, erinevate appide lisamist erinevatele kasutajakontodele (administraatori kontolt enda appide jagamine teistele kasutajatele), energiasäästlikumat bluetooth-i. Veel on ka väiksemad uuendusi.
  • 4.4 KitKat Sellega lubatakse veel mugavamat ja puhtamat Androidi. Ametlikult saadaval. Avaldati koos Nexus 5-ga 31. oktoobril 2013. Põhineb Linuxi tuuma versioonil 3.8.

Kavand[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linux[muuda | redigeeri lähteteksti]

Androidi tuum on arendatud Linuxi tuumast ja seal on Google teinud ka arhitektuurilisi edasiarendusi, mis on väljaspool tavapärast Linuxi tuuma arenduse tsüklit. Androidil ei ole algupärast X Window Süsteemi ja ei toeta ka täit GNU standardset andmekogu.[viide?] Seetõttu on raske olemasolevaid Linuxi rakendusi ja andmekogusid Androidi paigaldada.

Funktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Telefoni paigutus
Tegevusprogramm on kohandatav suurematele VGA, 2D andmekogule ja 3D andmekogudele, mis põhineb OpenGL ES 2.0 spetsifikatsioonidel, kui ka tavalisele nutitelefonide paigutusele.
Salvestamine
Andmete säilitamiseks kasutatakse SQLite’i (väikesemahuline struktuurpäringukeel).
Side
Android toetab järgnevaid sidetehnoloogiaid: GSM/EDGE, IDEN, CDMA, EV-DO, UMTS, Bluetooth, Wi-Fi, LTE, NFC ja WiMAX.
Sõnumid
Android toetab nii SMS- kui ka MMS-formaadis sõnumite saatmist. Samuti ka lõimunud tekstsõnumite saatmist ja nüüd on ka Androidi Pilvelt Seadmele sõnumineerimise raamistik (C2DM) üks osa Android Push sõnumineerimise teenustest.
Erinevate keelte tugi
Android toetab paljusid keeli. Nende arv enam kui kahekordistus, kui tuli välja versioon 2.3 nimega Gingerbread. Java ME toe võib saada läbi kolmanda osapoole rakenduste.
Veebibrauser
Androidis oleva veebibrauseri põhjaks on avatud lähtekoodiga WebKit küljendusmootor, koos Chrome V8 JavaScript mootoriga.
Java tugi
Kuigi enamik rakendusi on Androidile kirjutatud Java programmeerimiskeeles, puudub tegevusprogrammis Java virtuaalne masin ja Java byte koodi ei käivitata. Java klassid on koostatud Dalviku täitmisprogrammideks ja käitab Dalvikus, mis on spetsialiseerunud virtuaalne masin kavandatud spetsiaalselt Androidi jaoks ja optimeeritud aku toitel töötavate seadmete jaoks, millel on piiratud mälumaht ja protsessor.
Meedia tugi
Android toetab järgnevaid audio/video/kaader meedia formaate: WebM, H.263, H.264 (3GP ja MP4 ümbrisrakenduses), MPEG-4 SP, AMR, AMR-WB (3GP ümbrisrakenduses), AAC, HE-AAC (3GP ja MP4 ümbrisrakenduses), MP3, MIDI, Ogg Vorbis, FLAC, WAV, JPEG, PNG, GIF, BMP.
Voogesitatava meedia toetus
RTP / RTSP voogesitus (3GPP PSS, ISMA), HTML progressiivne allalaadimine (HTML <video> tag). Adobe Flash voogesitus (RTMP) ja HTTP Dynamic voogesitus on toetatud Flash’i pistikprogrammiga. Apple HTTP Live voogesitust toetab mobiilide jaoks tehtud RealPlayer ja ka operatsioonisüsteem Android 3.0.
Täiendav riistvara tugi
Android oskab kasutada video/kaader kaameraid, puutetundlikke ekraane, GPS’i, kiirendusmõõtureid, güroskoope, baromeetreid, magnetomeetreid, mängimisseadmeid, lähedus- ja rõhuandureid, termomeetreid, kiirendatud 2D bit blits'e (koos riistvara orienteerituse, mõõtkava ja pikseli vormingu ümberarvestamisega), ja kiirendatud 3D graafikat.
Multi-touch
Androidil on loomulik tugi multi-touch’ile (reageerib mitmele puudutusele samaaegselt), mis oli esimesena võimalik nutitelefonis HTC Hero. See eriomadus oli algselt võimetuks tehtud tuuma tasandil (tol ajal arvatavasti selle pärast, et see ei rikuks Apple'i patente puutetundliku ekraani kohta). Google on välja andnud uuenduse Nexux One’ile ja Motorola Droidile, mis võimaldab multi-touch’i algupäraselt.
Videokõne
Androidil ei ole algupärast tuge videokõne jaoks, aga mõnel telefonil on operatsioonisüsteemist kohandatud versioon, mis seda toetab üle IP või UMTS võrgu kaudu (näiteks Samsung Galaxy S). Androidi versioonis 2.3.4 ning hilisemates, on võimalik teha videokõne Google Talk’i kaudu. Gingerbread versioon lubab Nexus S mobiilil tellida internetikõnesid SIP kontoga. See võimaldab täiustatud VoIP valimist teistele SIP kontodele ja telefoninumbritele. Skype 2.1 pakub võimalust videokõnede jaoks ja ka esipaneeli kaamera tuge.
Multitasking
Rakenduste multitegumtöötlus on võimalik.
Häälepõhised funktsioonid
Google'i otsing hääle abil on olnud võimalik alates Androidi esimese versiooni avaldamisest. Häälkäsklused helistamiseks, sõnumineerimiseks, navigeerimiseks, jne. – nende tugi on olemas alates Androidi versioonist 2.2.
Tethering
Android toetab lõastamist, mis võimaldab telefoni kasutada juhtmevaba Wi-Fi hotspoti ehk võrgusõlmena, mis töötab maksimumvõimsusel. Enne Androidi 2.2 versiooni oli see võimalik ainult kolmanda osapoole rakendusi kasutades või tootjapoolsete kohandustega.
Ekraani jäädvustamine
Androidil on algupärane tugi kuvatõmmise jäädvustamiseks vajutades toitenuppu (Power switch) ja helitugevusnuppe üheaegselt. See loomupärane tugi tuli välja koos Android 4.0 uuendusega ning oli esimesena võimalik Galaxy Nexus (Samsung/Google GT-I9250) nutitelefonil. Eelnevalt ei olnud Androidil kuvatõmmise jäädvustamise tuge turvalisuse põhjustel. Varemalt olid ainukeseks võimaluseks kuvatõmmise jäädvustamisel PC ühendus (DDMS arendaja tööriist), tootja või kolmanda osapoole kohandused.

Rakendused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Androidi tarkvara arendus

Androidi rakendus asub APK (application package file) sees, mis on lihtne ZIP-fail, millel on kindel sisemine faili kujundus. See võimaldab kohest käivitamist ehk, et seda ei pea enne lahti pakkima. Neid saab saata e-mailile, panna USB-pulgale ja ka eraldada mõnda osa sellest unzipi abil.

Rakendused arendatakse tavaliselt Java programmeerimiskeeles, kasutades Android Software Development Kit’i (Androidi tarkvara arenduse komplekti). On olemas ka teisi arendamisvahendeid, näiteks Native Development Kit rakenduste ja laienduste jaoks C või C++ keeles, ja ka Google App Inventor, mis on graafiline keskkond algajale programmeerijale. Lisaks on veel mitmeid erinevaid platvormitundetuid rakenduste raamistikke.

Rakenduste saamise viisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnevalt paigaldatud rakendused – Android sisaldab eelnevalt paigaldatud rakendusi nagu telefon, e-mail, kalender, veebibrauser ja kontaktid. Need toimivad nii kasutaja rakendustena kui ka võtmevõimalustena, mida saavad kasutada teised rakendused. Eelpaigaldatud rakendused võivad olla osa Androidi tegevusprogrammist või on originaaltootja poolt arendatud kindla seadme jaoks.
Kasutaja poolt paigaldatud rakendused – Android pakub arengut soodustavat avatud keskkonda, mis toetab erinevaid kolmada osapoole rakendusi, millesarnaseid pakub Android Market kasutajatele tuhandeid.

Rakenduste turvalisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Androidi rakendused töötavad sandbox’is, operatsioonisüsteemi eraldatud osas, millel ei ole ligipääsu ülejäänud süsteemi ressurssidele, välja arvatud juhul, kui kasutaja on andnud vastava loa rakenduse paigaldamisel.

On teatatud mõnest Android Marketis saadaval olevast Androidi tarkvaraga seotud pahavara juhtumist, kus on tegemist olnud pettusrakendustega. Mõnikord on trooja viirust sisaldavad rakendused peidetud legaalsete rakenduste piraatversioonidesse. Sellele on Google reageerinud pahatahtlike rakenduste eemaldamisega Android Marketist ja halvanud nende töö nakatunud seadmetes. Turvafirmad nagu AVG Technologies ja Symantec on välja andnud oma viirustõrje Androidi seadmetele.

Android Market[muuda | redigeeri lähteteksti]

Android Market on veebipõhine tarkvarapood, mille Google arendas välja Google Androidi seadmete jaoks. Rakendus nimega „Market“ on eelnevalt installeeritud enamikele Androidi seadmetele ja see võimaldab kasutajatel sirvida ja alla laadida sinna riputatud rakendusi, mis on avaldatud kolmanda osapoole arendajate poolt. Ainult seadmetel, mis järgivad Google sobivusenõudeid, on lubatud eelinstalleerida Google’i suletud lähtekoodiga Android Marketi rakendust ja sellele ligipääsu omada. Praeguseks on Androidi Marketit enam ei ole, selle asemel on seadmetel Google Play Store, mis on põhimõtteliselt sama asi, ainult teise nime ja kujundustega.

Privaatsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Androidi nutitelefonidel on oskus anda teada Wi-Fi võrgu ligipääsukohtadest, mis mobiilikasutaja ringi liikudes leitakse, et nendest kokku panna laiaulatuslik andmebaas, mis hõlmab miljonite selliste pöörduspunktide füüsilist asukohta. Need andmebaasid moodustavad elektroonilisi kaarte,et üles leida seadme asukoht, mis võimaldab neil jooksutada rakendusi nagu Foursquare, Latitude, Places ja et laiali kanda asukohapõhiseid reklaame.

Üheks kavandi veaks on, et tavakasutaja ei saa jälgida, kuidas rakendus pääseb ligi tema privaatandmetele (näiteks asukoht ja riistvara ID numbrid) ja kuidas neid kasutatakse. Isegi installeerimise käigus, kui küsitakse luba, ei ole näidatud, kuidas kasutatakse (või ka ära kasutatakse) olulisi teenuseid ja andmeid. Kolmanda osapoole poolt valmistatud tarkvara TaintDroid on akadeemiliseks uurimuseks rahastatud projekt, mis identifitseerib, millist infot rakendused serveritele saadavad.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutatud materjal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]