Mardikalised
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib putukate seltsist; Mardikas oli ka Voldemar Õuna pseudonüüm |
 |
|
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Alamklass |
Välislõugsed Ectognatha |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
Mardikalised (Coleoptera) on lülijalgsete selts putukate klassist.
Mardikalised on loomariigi liigirikkaim selts. Neid on kirjeldatud umbes 350 000 liiki, kuid hinnanguliselt on neid 5–8 miljonit liiki. Eestis on leitud üle 3000 liigi. Neist enamik on maismaalised. Oma suure isendite hulga, biomassi ja ökoloogiliste seoste tõttu on mardikad tähtsad maismaakoosluste komponendid. Põllumajanduslikult ja metsanduslikult kahjulike liikide hulgalt on mardikalised üks olulisemaid putukaseltse Eestis.
Nende teaduslik nimetus tuleb kreekakeelsetest sõnadest koleos ('tupp', 'kate') ja pteros ('tiib').
Toitumistüübi järgi on mardikad fütofaagid, adefaagid, saprofaagid, koprofaagid, nekrofaagid ja polüfaagid. Parasiite on suhteliselt vähe. Need elavad koos mesilaste, sipelgate, termiitide, herilaste ja ämblikega. Partneri leidmiseks kasutavad feromoon-, heli (siklased) ja ka valgussignaale (jaanimardikas). Klassikaliselt jaotatakse mardikalised kahte alamseltsi:
- röövmardikalised, näiteks jooksiklased ja vees elavad ujurlased;
- segatoidumardikalised, kelle hulka kuulub valdav osa mardikalisi.
Mardikalisi elab palju ka inimelamutes. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvab peagi elama harilik jahumardikas ning väike-jahumardikas.
Mardiklaste iseloomulik tunnus on enamasti kogu tagakeha katvad jäigad ja tugevad eestiivad. See eesmine paar tiibu on kujult muutunud ja moodustavad nn kattetiivad (elytrae). Teine tiivapaar on kilejad ja mardikad kasutavad seda lendamiseks. Kattetiivad asetatakse lennuajal seljale kokku või kasutatakse lennul kandepindadena. Suised on haukamistüüpi.
[redigeeri] Eesti mardikaliste sugukondi
- Jooksiklased Carabidae
- Raisamardiklased Silphidae
- Lühitiiblased Staphylinidae
- Põderpõrniklased Lucanidae
- Põrniklased Scarabaeidae
- Hundlased Buprestidae
- Naksurlased Elateridae
- Pehmekoorlased Cantharidae
- Sipelgmardiklased Cleridae
- Tulilased Pyrochroidae
- Lepatriinulased Coccinellidae
- Nahanäklased Dermestidae
- Teesklased Ptinidae
- Tooneseplased Anobiidae
- Purelased Bostrychidae
- Puidupurelased Lyctidae
- Koorlased Trogossitidae
- Puurlased Lymexylonidae
- Lamelased Cucujidae
- Hiilamardiklased Nitidulidae
- Vaarikamardiklased Noctuidae
- Seeneõgilased Mycetophagidae
- Süsiklased Tenebrionidae
- Välesklased Anthicidae
- Villimardiklased Meloidae
- Siklased Cerambycidae
- Poilased Chrysomelidae
- Ebakärsaklased Anthribidae
- Keerukärsaklased Attelabidae
- Nirplased Apionidae
- Kärsaklased Curculionidae
- Ürasklased Scolytidae
- Ebaürasklased Platypodidae
- Ujurlased Dytiscidae
- Vesimardiklased Hydrophilidae
- Taakluskäplased Dyropidae
- Kaevurmardiklased Heteroceridae
- Voolutaklased Elmidae
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
