Le Mans

Allikas: Vikipeedia
Le Mans

[ löm'aan ]
Blason de la ville de Le Mans (Sarthe).svg
Le Mansi vapp
Pindala: 52,8 km²
Elanikke: 142 281 (2009)

Koordinaadid: 48° 0′ N, 0° 12′ E480.2koordinaadid: 48° 0′ N, 0° 12′ E
Le Mans (Prantsusmaa)
Le Mans
tänav vanalinnas
Gallo-Roman seinale

Le Mans on linn Prantsusmaal Pays de la Loire'i piirkonnas, Sarthe'i departemangu keskus. Asub Sarthe ja Huisne jõgede liitumiskohas.

Le Mans on Lääne-Prantsusmaal asuva kunagise Maine'i piirkonna, ning tänapäevase Sarthe'i departemangu pealinn. Kohalike elanikke kutsutakse Manceaux ning Mancelles.

Le Mans'i peetakse esimeseks linnaks Euroopas, mis alustas "sõpruslinnade" traditsiooni. Le Mans'i esimeseks sõpruslinnaks sai Paderborn Saksamaal aastal 836. See ühendus ristiti "Euroopa Valguseks".

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimasustuse alguseks loetakse umbes 4000. aastat eKr. Esimesed elanikud sarnasesid kelti hõimudele: Aulerc'id, hõim Loire ja Seine jõgede vahel. Neist saab oluline rahvas ehituses, põllumajanduses ja kaubanduses. Leiud on tõestanud nende kaubandusliku tähtsust, ning "raha" kasutusele võttu juba enne 1. sajandil e.m.a. Ka Cesari märkmed 5000 Cenomanist Gaule sõja Vercingétorix' lahingus mis olevat veerand kogu lääne Gauli sõjaväest, annavad tunnistust piirkonna tähtsusest.

Esmamainitud geograaf Ptolemaiose poolt, kui Vindinium või Vindunum, mis on keldi päritolu nimi, kus Vindo tähendab "valge" või "hele", ja dunum tähendab "küngas" või "kindlus". 1.–3. sajandil muutub linna nimi veel ka Subdunum'iks, mille algus oli keltikeelne ja mis muutub läbi ladina keele prantsusepärasemaks, kuid mis tähendab "Linn, kindluse jalamil". Aulerci pealinnana on Le Mans tuntud ka kui Civitas Cenomanorum (Cenomani'de linn). Roomlased vallutasid linna 47 eKr, muutes selle Rooma provintsiks Gallia Lugdunensis. Jäljed 3. sajandil ehitatud amfiteaterist on tänaseni säilinud, üks osa rooma vannidest on tänaseni konserveeritud, paraku suurem osa rooma vannidest jäid 3. sajandi keskel keerulise poliitilise olukorra tõttu ehitatud linnamüüride alla, mis on üks paremini omal kujul säilinud Gallo-Rooma linnamüüre Euroopas.

Maine pealinnana oli Le Mans tunnistajaks 11. sajandi võimuvõitlusetele Anjou ja Normandia hertsogi dünastiate vahel. Normandia hertsogi võiduga Maine üle, sai sellest ka tugipunkt William Vallutajale Inglismaa vallutamisel 1066. aastal. Kuigi 1069. aastal linnaelanike ülestõusuga läks linna võim Hugh V 'ile (Anjou) kellest sai Maine hertsog, ning sama pärilusliini kaudu jäi Maine valitsema Anjou dünastia. Anjou Geoffrey V abiellus 17. juunil 1128. aastal, Le Mansi katedraalis Inglismaa-Mathilde'ga (William Vallutaja lapse-laps): liit, millest sai aluse Inglismaa kuninglik Plantagenet'e dünastia. Liidust 1130. aastal sündinud Henry II Plantagenet ristiti Le Mansi katedraalis ning 1154 päris ta ka Inglismaa trooni. Plantagenet Impeeriumist sai suurim kuningriik, suurem kui Prantsusmaa kuningriik kuni 1189. aastani, mil Prantsuse kuningas Philippe Auguste alustab rünnakut Inglismaa vastu püüdes Le Mansi enda valdusse saada. Linn jääb Richard I Lõvisüdame lese Navarra Bérangère kaasavaraks, kes veedab surema osa oma üksikust elust Le Mans'is ning kes on ka maetud linna lähedale tema enda rajatud l'Epau kloostrisse. Iidsed Rooma müürid kaitsevad linna 1356 Lancastre rünnakute vastu Saja-aastase sõja (1337–1453) alguses, kuid hiljem saab linn tunda kibedat kohtlemist, kuni 1448. aastani, mil läheb taas prantslaste valdusesse.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Le Mans'i vanalinn (Cité Plantagenêt, pr.k Vieux Mans). Munakivi tänavad, pool-puit toesusega majad. Fasaadid mida tunneme filmidest « Cyrano de Bergerac » Gérard Depardieu'ga (1989) või siis « Raudne Mask » Leonaro di Caprioga (1997).
  • Katedraal St. Julien, mis on pühendatud linna esimesele piiskopile St. Julien'ile.
  • Rooma müüri tornid, rooma vannid, mis on suveperioodil lavaks valgusmängule mis räägib linna ajaloost.
  • Jardin des Plantes, avalik park, rikkaliku taimestikuga
  • Kuninganna Bérengère muuseum, kollektsioon kohalikust kunstist ning Le Mansi tavaelust.
  • Tesse Muuseum, kaunite kunstide muuseum, sisaldab ka rikkaliku Egiptuse arheoloogia kollektsiooni.
  • Automuuseum
  • Carré Plantagenet, Ajaloo ja arheoloogia muuseum
  • Arche de la Nature 40ha looduskaitseala linna kõrval.

Mootorisport[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaatamata oma värvikale ajaloole, on tänapäeval linn rohkem tuntud Le Mansi 24-tunni võidusõit (24Heures Du Mans) poolest mida peetakse siin aastast 1923. Linnas on kaks eraldi võidusõidu rada, mis kohati ka ristuvad. Väiksem rada Bugatti Circuit ja mis on pühendatud Ettore Bugatti'le, on aastaläbi kasutuses olev rada. Pikem ja kuulsam Circuit de la Sarthe koosneb kohati ka tavalisest maanteest, mis võistluste ajal avalikuks kasutuseks suletakse. Esimene Prantsuse Grand Prix toimus Le Mansis toimus 1906.

Populatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arvuks loeti 2007. aastal 148 340. Mis tähendab, et Pays de la Loire's on Le Mans peale Nantes ja Angers'i kolmandal kohal, 16-l kohal Prantsusmaal.

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Le Mans on jõgede Sarthe ja Huisne ristumiskohas, umbes 220 km Pariisist ja 200 km Nantes. Geograafililiselt jääb Le Mans suurte ning tähtsate maanteede ristumiskohale Põhi-Lõuna: Calais-Bayonne( Inglismaa-Hispaania). Linna pindala suuruseks on 52 km², mis on peale Nantes'i Prantsusmaa lääneosa üks suuremaid linnu.

Majanduslik areng[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raudteede loomisega suureneb linn järsult. 1842 Ernest Sylvain Bollée loob kellade valamise tööstuse, millele järgneb rida suuri ettevötteid. Tema poeg, Amedee Bollee tootis 1873. aastast alates mitu aurumasinat. 1896 saab valmis esimene bensiinimootoriga auto. Aastal 1906 toimub esimene Prantsuse Grand Prix, millest hiljem sünnib idee "24tunni ralli" loomiseks. Lennunduse pioneerid vennad Wilbur ja Orville Wright tulid Bollee vendade kutsel Le Mansi katsetama lennukit Flyer Model A mis tõusis õhku 8. augustil 1908. aastal.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]