Toevaheldus

Allikas: Vikipeedia
Knechtstedeni kloostri põhiplaan reini tüüpi toevaheldusega. Võlvitud hoonetel on toevaheldus sageli seotud põhiplaani kvadraatskeemiga (nn seotud süsteem), mille puhul külglööv on poole kitsam kui pealööv ja igale pealöövi võlvikule vastab kaks külglöövi võlvikut
Weinsbergi Johanneskirche piilarid ja sambad

Toevaheldus on ottode ja romaani kirikuarhitektuuri iseloomustav ehitustava, mille puhul basiilika kõrgseina arkaadis vahelduvad rütmiliselt piilarid ja sambad. Levis lisaks Saksamaale ka Prantsusmaal ja Itaalias.[1]

Jaotus[muuda | muuda lähteteksti]

Esines kaks peamist toevahelduse tüüpi[2]:

  • reini toevaheldus - vahelduvad piilar-sammas-piilar-sammas jne.
  • alamsaksi toevaheldus - vahelduvad piilar - sammas - sammas - piilar - sammas - sammas jne.

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001
  2. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001