Toevaheldus
Toevaheldus on ottode ja romaani kirikuarhitektuuri iseloomustav ehitustava, mille puhul basiilika kõrgseina arkaadis vahelduvad rütmiliselt piilarid ja sambad. Levis lisaks Saksamaale ka Prantsusmaal ja Itaalias.[1]
Jaotus[muuda | muuda lähteteksti]
Esines kaks peamist toevahelduse tüüpi[2]:
- reini toevaheldus - vahelduvad piilar-sammas-piilar-sammas jne.
- alamsaksi toevaheldus - vahelduvad piilar - sammas - sammas - piilar - sammas - sammas jne.
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
-
Alamsaksi tüüpi toevaheldus Hildesheimi Miikaeli kirikus
-
Quedlinburgi St. Servatiuse kiriku alamsaksi toevaheldus
-
Reini tüüpi toevaheldus Drübecki kloostrikirikus
-
Knechtstedeni kloostrikirikus on piilaritel vööndkaari toetavad eendtoed
-
Toevahelduse motiiv Milano St. Ambrogio kiriku kesklöövis
-
Modena katedraali kesklööv piilaritel ja sammastel