Douglass North
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Majandusteaduse ajalugu |
|
|---|---|
| Nimi: | Douglass C. North |
| Sündinud: | 5. november 1920 , Cambridge, Massachusetts, USA |
| Päritolu: | Ameerika Ühendriigid |
| Ala: | Majandusteadus |
| Ülikool: | California Ülikool, Berkeley |
| Töökoht: | Washington Ülikool, St. Louis Washingtoni Ülikool Cambridge Ülikool |
| Saavutused: | Majanduse ajalugu |
| Auhinnad: | Nobeli majandusauhind (1993) |
Douglass Cecil North (sündinud 5. novembril 1920 Cambridge'is Massachusettsi osariigis) on USA majandusteadlane. Ta on lõpetanud California Ülikooli (Berkeley) kolme diplomiga[viide?] (politoloogia, filosoofia ja majandusteadus).
North sai 1993. aastal Nobeli majandusauhinna. Ta oli poliitilise ökonoomia professor Washingtoni Ülikoolis Saint Louisis 1983. Tema majandusteaduslikud tööd on omandiõiguse, tehingukulude ja majandusliku ettevõtluse ajaloo ning ka majandusliku arengu vallast arenevates riikidel.
Douglass North defineeris oma 1990. aastal esmakordselt ilmunud teoses "Institutsioonid, institutsionaalne muutus ja majandusedu" institutsioone kui mängureegleid, mis juhivad ja piiravad inimeste ja organisatsioonide tegevust ühiskonnas. North eristas formaalseid mängureegleid mitteformaalsetest.
Formaalsed mängureeglid on seotud kirjutatud reeglitega:
Mitteformaalsed mängureeglid on seotud kirjutamata reeglitega:
North rõhutas institutsioonide olulisust väites, et need mõjutavad majanduse käekäiku ning arengut. Näiteks toob North esile tehingukulud, mis on tema arvates mõjutatud alljärgnevate tingimuste poolt:
- Mõõtmiskulud - Tehingu osapooled on sunnitud tegema kulutusi kauba või teenuse väärtuse kindlaksmääramiseks: on need ikka soovitud värvi, suurusega, kaaluga, õige arv ning kas müüja on ikka nende omanik.
- Turu suurus – otsustab, kas toimub ebaisikuline või personaalne vahetus. Näiteks, kui tehing toimub väikses alevikus, kus osapooled üksteist tunnevad, on teisele "tünga" tegemine seotud riskidega sattuda üldise kriitika, pilkamise ning halvakspaneku subjektiks ning võib tähendada, et patustanuga ei soovita enam äri ajada. Vastupidises olukorras, kus tehingu osapooled üksteist ei tunne ja "risk" kogemata üksteisega kohtuda on väike, olukord mis peaks kirjeldama olukorda suurtel turgudel, kus sotsiaalse kontrolli puudub, on loodud tingimused oportinstlikuks käitumiseks.
- Seaduste jõustamine (law enforcement) on enamikes ühiskondades aeganõudev ning kulukas.
- Ideoloogia – suhteliselt kompakne ning vastuoludeta väärtuste kogu, mis annab tema järgijatele vastused alljärgnevatele küsimusele:
- mis on hea ja mis on halb?
- kes ma olen?
- miks asjad nii juhtuvad nagu nad juhtuvad?
- mida peaks ette võtma, et olukorda paremuse poole pöörata?
1969 Frisch, Tinbergen • 1970 Samuelson • 1971 Kuznets • 1972 Hicks, Arrow • 1973 Leontief • 1974 Myrdal, Hayek • 1975 Kantorovitš, Koopmans • 1976 Friedman • 1977 Ohlin, Meade • 1978 Simon • 1979 Schultz, Lewis • 1980 Klein • 1981 Tobin • 1982 Stigler • 1983 Debreu • 1984 Stone • 1985 Modigliani • 1986 Buchanan • 1987 Solow • 1988 Allais • 1989 Haavelmo • 1990 Markowitz, Miller, Sharpe • 1991 Coase • 1992 Becker • 1993 Fogel, North • 1994 Selten, Nash, Harsanyi • 1995 Lucas • 1996 Mirrlees, Vickrey • 1997 Merton, Scholes • 1998 Sen • 1999 Mundell • 2000 Heckman, McFadden • 2001 Akerlof, Spence, Stiglitz • 2002 Kahneman, Smith • 2003 Engle, Granger • 2004 Kydland, Prescott • 2005 Aumann, Schelling • 2006 Phelps • 2007 Hurwicz, Maskin, Myerson • 2008 Krugman • 2009 Ostrom, Williamson • 2010 Diamond, Mortensen, Pissarides • 2011 Sargent, Sims • 2012 Roth, Shapley
