Punarind
 |
See artikkel räägib linnuliigist; perekonna kohta vaata artiklit Punarind (perekond) |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
| Punarind | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Erithacus rubecula Linnaeus, 1758 |
||||||||||||||
 Kollane – pesitsusalad
Roheline – aastaringne kohalolek Sinine – talvitumisalad |
Punarind (Erithacus rubecula) on linnuliik rästaslaste sugukonna punarinna perekonnast.
Punarinnud on väga kasulikud hävitades suurel hulgal kahjurputukaid.
Tema rahvapärased nimed on teiste hulgas punakurguke, lepalind ja risulind.
Sisukord |
[redigeeri] Levila
Punarind on levinud Euroopas, Kaukaasias, Väike-Aasias ja Loode-Aafrikas. Eestis on punarind harilik haudelind ja läbirändaja, kelle pesitsusaegset arvukust on hinnatud 0,7–1,1 miljonile paarile, ning talvist arvukust 10 – 100 isendile [2].
[redigeeri] Välimus
Punarind on ära tuntav intensiivselt roostepunase kurgualuse ja rinna esiosa järgi. Ülapool on tal oliivhall, alapool hallikasvalge. Kehapikkus 15–16 cm. Tiivad lühikesed ja suhteliselt nõrgad, pikkus ligikaudu 7 cm. Kõrged jalad. Kehamass on 16–18 g.
[redigeeri] Toitumine
Hüpates liigub metsa alumises rindes ja otsib selgrootuid. Sügisel tarvitab ka marju ja seemneid.
[redigeeri] Elupaik
Metsades, eriti kuusikutes ja kuuse-segametsades. Tegutseb peamiselt madalal põõsastes ja ka maapinnal, laulab puuokstel. Individualist.
[redigeeri] Pesitsemine
Pesitseb kõdunenud kändude juurte vahel olevates tühemikes, murdunud puutüvede all, põõsatüügaste vahel, kivide all olevates süvendites, aga tihti lihtsalt pinnasesüvendis mõne puhma varjus. Muneb mai alguses 5–7 muna. Haub vaid emaslind. Aastas on harilikult kaks kurna.
[redigeeri] Häälitsused ja laul
Punarinna laulu iseloomulik tunnus on laulu lõpus kõlav meloodiline hõbekellukese helin.
[redigeeri] Eesti rahvausundid
Rahvakeeles kannab punarind ka lepalinnu nimetust. Tekkemuistendi järgi on punarind punase kurgualuse saanud Jeesuse verest, kui püüdis tema ihust ristinaelu välja nokkida. Usuti veel, et lehm hakkab verd lüpsma (kusema), kui lepalind tema kõhu alt läbi lendab.
[redigeeri] Viited
- ↑ BirdLife International (2004). Erithacus rubecula. 2006 IUCNi punane nimistu. IUCN 2006. Välja otsitud 12. mai 2006.
- ↑ "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF) Kasutatud 22.06.2011.
[redigeeri] Kirjandus
- Mall Hiiemäe. Nelikümmend lindu eesti rahvausundis. III Eesti Rahvaluule
- L. Rootsmäe, H. Veroman. Eesti laululinnud. - Tallinn: Valgus, 1974. - Lk. 166-170.
- Erika Esop. Punased vestikesed (luuletus Punarinnast). Minu väike õunapuu. Tallinn : Eesti Raamat. 1974 lk. 22
- Tiit Aruste. Linnulood. / Videvik Nr 18 (576), 16. mai 2002
- Peeter Ernits. Millest punarind pääseda võis. / Postimees 10. jaanuar 2004
- Fred Jüssi. Punarind Tibu / Delfi Täheke 18. veebruar 2006
[redigeeri] Välislingid
- Punarind. Koostanud: Inga Sõelsepp. Loodusõpe
- Liigikirjeldus. Loodusteadusliku hariduse keskuse õpikeskkonnad.
- Liigikirjeldus. Tere, Kevad! 2009.
- Punarind. Miksike.ee
[redigeeri] Pildid
- Punarind (Erithacus rubecula). Läänemaa Linnuklubi.
- Punarind - varahommikune vanniskäik. Pildiblog by Remo Savisaar.
- Võsas kepsleja -Punarind. Karl Adami Nature Photography.
- Punarind. HV fotoVÕISTLUS.
- Punarind... DELFI Pilt.
[redigeeri] Häälitsused ja laul
- Punarind - Erithacus rubecus. Pikkus: 1:44. Suurus: 4MB. Formaat: MP3-320. Muusika24
- Punarind. Kõrv loodusesse. www.looduseheli.ee
