Kärsaklased

Allikas: Vikipeedia
Kärsaklased
Diaprepes abbreviatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Klass: Putukad Insecta
Alamklass: Pterygota
Infraklass: Neoptera
Ülemselts: Endopterygota
Selts: Mardikalised Coleoptera
Alamselts: Polyphaga
Ülemsugukond: Curculionoidea
Sugukond: Kärsaklased Curculionidae
Latreille, 1802

Kärsaklased (Curculionidae) on sugukond mardikaid[1], kelle pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kärsaklaste sugukonna klassifikatsioon pole päris selge. Sugukonda liigitatakse järgmised alamsugukonnad:

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamikus on kärsaklased väikesed 1-11, harva kuni 24 millimeetrit pikad. Kärsaklased on liikide arvult teine mardikasugukond Eestis ja nad on meil esindatud umbes 450 liigiga. Sellesse kuulub mitmeid aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid, näiteks hernekärsakas, ristikunirplane, õunapuu-õielõikaja, latipihklane ja männipihklane, pähklikärsakas. Toiduainete ladudes tuntakse paari-kolme millimeetri pikkust terakärsakat (Calandra granaria) ja riisikärsakat. Meil suudavad nad paljuneda vaid ruumides, kus nad toituvad jahust, jahusaadustest ning viljateradest.

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Loomade elu 3:267.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud prantsuskeelset artiklit fr:Curculionidae seisuga 01.02.2014.