Kärsaklased
| Kärsaklased | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||
|
Kärsaklased (Curculionidae) on sugukond mardikaid, kelle pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ning haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse taimekoesse auk, kuhu asetatakse muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud. Talvituvad mardikana, sellepärast on neid rohkem kevadel ja sügisel.
Enamikus on kärsaklased väikesed 1-11, harva kuni 24 millimeetrit pikad. Kärsaklased on liikide arvult teine mardikasugukond Eestis ja nad on meil esindatud umbes 450 liigiga. Sellesse kuulub mitmeid aia-, põllu-, metsa- ja laokahjureid, näiteks hernekärsakas, ristikunirplane, õunapuu-õielõikaja, latipihklane ja männipihklane, pähklikärsakas. Toiduainete ladudes tuntakse paari-kolme millimeetri pikkust terakärsakat (Calandra granaria) ja riisikärsakat. Meil suudavad nad paljuneda vaid ruumides, kus nad toituvad jahust, jahusaadustest ning viljateradest.
Galerii [muuda]
-
Curculio glandium
-
Rhopalapion longirostre
-
Hypera zoilus
-
Furcipus rectirostris
-
Mononychus punctum-album
