Motorola

Allikas: Vikipeedia

Motorola, Inc. oli Ameerika hargmaine telekommunikatsiooniettevõte Illinois'st Schaumburgist. 4. jaanuaril 2011 jagati Motorola kaheks iseseisvaks avalikuks ettevõtteks (Motorola Mobility ja Motorola Solutions). Motorola disainis ja müüs traadita võrgu seadmeid. Ettevõtte koduvõrgu ja leviedastuse toodete hulka kuulusid digiboksid, digitaalsed videosalvestid ja videoülekande ning kõrglahutusvõimega televisiooni võimaldamiseks kasutatavad võrguseadmed.

Motorola, Inc.
Tööstusharu Telekommunikatsioon
Asutatud 25. september 1928
Saatus Jagunes kaheks ettevõtteks: Motorola Mobility ja Motorola Solutions
Jagunemise aasta 4. jaanuar 2011
Ettevõtte tüüp Rahvusvaheline ettevõte
Asukoht 1303 East Algonquin Road, Schaumburg, Illinois, United States
Tooted Tahvelarvutid
Mobiiltelefonid
Nutitelefonid
Raadiosaatjad
RFID-süsteemid
Mobiiltelefoni infrastruktuurid
Kodulehekülg www.motorola.com

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohalik Motorola haru Taanis Glostrupis.

Motorola loodi 1928. aastal Chicagos. Alguses oli ettevõtte nimi Galvin Manufacturing Corporation[1]. 1930. aastal demonstreeris Galvin Manufacturing Corporation esimest korda avalikkusele töötavat autoraadio mudelit. Firma asutaja Paul V. Galvin mõtles Motorola nime algselt välja uue autoraadio jaoks. Ta ühendas sõna "Motor" (sõnast motorcar, "auto") täheühendiga "ola" (heli). Motorola tähendab "heli liikumises" (sound in motion)[2]. Esimene Motorola kaubamärgiga toode müüdi 1930. aastal. Lisaks televiisoritele ja raadiotele tootis ettevõte mitmesuguseid sidetooteid, sealhulgas satelliidisüsteeme, digibokse ja modemeid.

1947. aastal alustas Motorola väga edukalt televiisorite ning raadiote tootmist. Käsiraadio AM SCR-536 oli Teise maailmasõja ajal üks olulisemaid vahendeid side hoidmiseks.

1952. aastal avas Motorola oma esimese rahvusvahelise tütarettevõtte Kanadas Torontos raadiote ja telerite tootmiseks.

1953. aastal loodi Motorola Foundation, mille eesmärgiks oli toetada mainekaid Ameerika Ühendriikide ülikoole. Motorola varustas NASA kosmoselende aastakümneid raadioseadmetega, sealhulgas 1969. aastal Kuu-lennu ajal. Aasta hiljem asutas firma tütarettevõtte, mis vastutas litsentsimise ja tootmise eest rahvusvahelistel turgudel.

Aastal 1960 tutvustas Motorola esimest juhtmeta kaasaskantavat suure ekraaniga (19 tolli) televiisorit ning juba 1963. aastal esimest ristkülikukujulist värvitelerit.

1976. aastal kolis Motorola oma praegusesse peakorterisse Schaumburgis Illinois's.

1983. aasta septembris kiitis USA Föderaalne Sidekomisjon (FCC) heaks DynaTAC 8000X-i, maailma esimese kommertsmobiiltelefoni.

1991. aastal esitles Motorola Hannoveris Saksamaal esimest digitaalse mobiilsidesüsteemi ja GSM telefoni prototüüpi.

1995. aastal tutvustas Motorola esimest kahesuunalist piiparit, mis võimaldas kasutajatel tekstisõnumeid ja e-kirju vastu võtta ning vastuseid saata.

1998. aastaks moodustas mobiiltelefonide müük kaks kolmandikku Motorola kogutulust. Samal aastal edestas Nokia Motorolat ning saavutas maailma suurima mobiiltelefonide müüja staatuse. 2000. aasta juunis varustasid Motorola ja Cisco BT Cellneti Inglismaal maailma esimese avalikult kasutatava GPRS mobiilsidevõrguga.

2006. aasta juunis omandas Motorola tarkvaraplatvormi AJAR, mille töötas välja Briti firma TTP Communications[3]. Motorola tooteid (nt mobiiltelefone, sülearvuteid, protsessoreid, raadiosidevahendeid) kasutasid nii valitsus kui ka julgeolekuametnikud.

2011. aasta augustis teatas Google, et ostab Motorola Mobility (Motorola tütarettevõtte) umbes 12,5 miljardi dollari eest[4].

30. oktoobril 2014 müüs Google Motorola Mobility 2,91 miljardi dollari eest Lenovole.

Jagunemine:[5]

  • Enterprise Mobility Solutions: peakorter asub Schaumburgis. Hõlmab valitsusele ja riigi julgeoleku sektorile pakutavaid sideteenuseid. Arendab analoog- ja digitaalraadiosaatjaid, kõne- ja andmeside tooteid ning -süsteeme, mobiile, arenenud andmehõivet, traadita infrastruktuure ja raadiosagedustuvastuse (RFID) lahendusi klientidele üle kogu maailma.
  • Home & Networks Mobility: peakorter asub Illinois's Arlington Heightsis. Toodab süsteeme, mis hõlbustavad katkematut ligipääsu (juhtmega ja juhtmeta) digitaalsele meelelahutusele, informatsioonile ja sideteenustele. Arendab digitaalseid videolahendusi, kõne- ja andmeside modemeid ja kaablivõrke.
  • Mobile Devices: peakorter asub Illinois's Libertyville'is. Hetkel kõige vaesem firma haru[viide?]. Tegeleb mobiiltelefonide, traadita sidesüsteemide, integreeritud rakenduste ja Bluetooth-tarvikute arendamisega.

Finantsid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Motorola mobiilseadete osakond registreeris 2007. aasta IV kvartalis 1,2 miljardi dollarilise kahjumi, samal ajal kui ettevõte tervikuna teenis sama kvartali jooksul 100 miljonit dollarit[6]. 2008. aasta jaanuaris koondati 3500 töötajat[7], millele järgnes veel 4000 inimese koondamine sama aasta juunis. 2008. aasta juulis lahkus hulk juhte Motorolast, et töötada Apple'is välja iPhone[8]. 2010. aasta teises kvartalis teatas ettevõte 162 miljoni dollarilisest kasumist, mis on 2009. aasta teises kvartalis teenitud 26 miljoni dollariga võrreldes suur tõus.

Kõrvaltooted[muuda | redigeeri lähteteksti]

Televiisorid ja raadiod[muuda | redigeeri lähteteksti]

1974. aastal loobus Motorola oma televiisori- ja raadiotööstusosakonnast, mis sisaldas tuntud elektroonikakaubamärki Quasar. Selle osakonna omandas Matsushita, juba tänu Panasonicule tuntud, kuid Põhja-Ameerikas laieneda sooviv ettevõte.

Iridium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Motorola töötas esimese globaalse sidevõrgu välja 77 satelliiti kasutades. Äriambitsioonid selle projekti taga ja vajadus kasvava riskikapitali järele projekti rahastamiseks viis lõpuks Iridiumi loomiseni 1990. aasta lõpus. Kuigi tehnoloogia töötas, ei suutnud Iridium piisavalt kliente meelitada ja läks 1999. aastal pankrotti.

Motorola valmistas selle võrgu jaoks kaks satelliittelefoni. Mõned neist on veel tootmises, kuid müüakse Iridiumi nime all.

Valitsus ja kaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

2000. ja 2001. aasta äritulude vähenemise tõttu loovutas Motorola oma valitsuse ja kaitsega tegeleva äri General Dynamicsile. Leping jõustus 2001. aasta septembris. Motorola Integrated Information Systems Groupist moodustati GD Decision Systems (hiljem ühines General Dynamics C4 Systemsiga).

Autotööstus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2006. aasta juulis müüs Motorola oma autoäri Continental AG-le. Motorola autotööstus teenis aastas 1,6 miljardit USA dollarit (1,33 miljardit eurot) ja andis tööd 4500 inimesele. Osakond tootis telemaatikasüsteeme, mida kasutatakse sõiduki navigatsiooni- ja turvafunktsioonides, mootori ja käigukasti juhtelektroonikas, roolivõimus, elektroonikas ja andurites, mida kasutatakse roolimisel, pidurdamisel ning elektriakendes ja -ustes.

Biomeetria[muuda | redigeeri lähteteksti]

2000. aastal ostis Motorola Printrak International Inc.'i 160 miljoni dollari eest[9] ja omandas sõrmejäljetuvastussüsteemi tarkvara[10]. 2008. aasta oktoobris nõustus Motorola ettevõtte Safranile maha müüma.

Jagunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

26. märtsil 2008 kiitis Motorola juhatus heaks firma kaheks eraldi ettevõtteks jagunemise. Eeldati, et reguleerivate asutuste nõusolek saadakse varem ja jagunemine lõpetatakse juba 2009. aastal, kuid protsess venis firma ümberkorraldusprobleemide ja 2008.- 2009. aasta majandussurutise tõttu[11].

2010. aasta 11. veebruaril teatas Motorola, et jaguneb kaheks iseseisvaks ettevõtteks. Ametlik jagunemine toimus 4. jaanuaril 2011 kella 12.00 paiku. Ettevõtted said nimeks Motorola Mobility (toodab mobiilseadmeid ja kaabeltelevisiooni varustust) ja Motorola Solutions (arendab välja analoog- ja digitaalraadiosaatjaid, kõne- ja andmeside tooteid ning -süsteeme). Motorola Solutionsit peetakse Motorola otseseks järeltulijaks.

Kvaliteedisüsteem[muuda | redigeeri lähteteksti]

Six Sigma kvaliteedisüsteem töötati välja Motorolas, kuid sai tuntuks General Electricu tõttu. Selle looja oli insener Bill Smith, kes töötas Bob Galvini (Motorola asutaja Paul Galvini poja) alluvuses, kui too juhtis ettevõtet. Motorola Ülikool on üks paljudest kohtadest, mis pakub Six Sigma koolitust.

Keskkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuvastati, et Motorola ja Arizona Water põhjustasid trikloroetüleenisaaste Scottdale'is Arizonas. Saaste tõttu keelati piirkonnas peaaegu 5000 inimesel kolmeks päevaks vee tarvitamine. Leiti, et Motorola oli saaste tekkimises peamine süüdlane. Trikloroetüleen on tööstuslahusti, mida arvatakse olevat üks vähi põhjustaja. Reostuse põhjustas vigane puhur, mida kasutati trikloroetüleeni veest eemaldamiseks.

2010. aasta oktoobris jagas Motorola koos Panasonicu ja Sonyga Greenpeace'i roheliste elektroonikatootjate nimekirjas kuuendat kohta (kaheksateistkümnest).

Motorola kasutab üsna vähe kemikaale. Firma eesmärgiks on PVC ja BFR mobiilseadmete tootmisest kõrvaldada, kuid mitte kõigist pärast 2010. aastat tutvustatud mudelitest. Sony Ericsson ja Nokia on seda juba teinud. Kõik Motorola mobiiltelefonid on nüüdseks PVC-vabad, kaks mobiiltelefoni (A45 ECO ja GRASP) ning kõik laadijad on PVC- ja BFR-vabad.

Ettevõte on tootmises taaskasutatud materjalide osakaalu suurendanud. Näiteks MOTO W233 Renew ja MOTOCUBO A45 Eco mobiiltelefonid on toodetud taastöödeldud veejahuti pudelite plastmassist. Firma andmeil vastavad kõik Motorola uued laadijad Energy Stari tõhususnõuetele.

Sponsorlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Motorola spondeeris Scottish Premier League'i klubi Motherwell FC 11 aastat. Pikaajaline leping lõppes pärast seda, kui ettevõte alustas Šotimaal oma tootmistegevuse vähendamist. Motorola spondeeris ka klubi Livingston FC aastatel 1998-2002. Ettevõttel oli tehas Livingstoni äärelinnas, kuid see suleti sponsorluse lõppedes. Livingstoni Almondvale'i staadioni lõunapoolne tribüün sai sponsorluse ajal Motorola järgi nime. Firma on spondeerinud jalgrattameeskonda, kuhu kuulus Lance Armstrong. Motorola oli ka Danica Patricki, David Beckhami ja Fergie sponsor. 2000-2001 spondeeris Motorola São Paulo jalgpalliklubi, 2004-2007 Austraalia jalgpalliliigasse kuuluvat Richmondi jalgpalliklubi ja alates 2008. aastast Club Bolívari. Robby Gordonit toetas Motorola aastatel 2007-2008. Motorola kaubamärk on Robby Gordoni autode NASCAR 07 ja NASCAR 08 peal.

Nutitelefonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täienda Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet.
Märkuse lisamise konkreetseid põhjusi vaata artikli muudatuste ajaloost või artikli arutelust.

Moto G ja Moto X on populaarsed Motorola nutitelefonid. Nexus 6 on samuti Motorola telefon.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mahon, Morgan E. A Flick of the Switch 1930–1950 (Antiques Electronics Supply, 1990), p.111.
  2. A Legacy of Innovation: Timeline of Motorola history since 1928. Motorola Solutions, Inc.. Retrieved October 20, 2011.
  3. "Motorola acquires TTPCom AJAR Software Platform". Motorola Inc.. Retrieved July 12, 2011.
  4. Google's Motorola acquisition: Nail in the Android patent coffin? | ZDNet
  5. "Motorola Mobility – Motorola Solutions – About Motorola – Directional Landing Page". Motorola Inc.. January 4, 2011. Retrieved July 12, 2011.
  6. "Motorola profit slides on mobile woes; shares hit 5-year low". MarketWatch. January 23, 2008. Retrieved July 12, 2011.
  7. "Motorola to lay off 3,500". Engadget Mobile. Retrieved July 12, 2011.
  8. "Motorola sues former employee turned Apple exec for ganking trade secrets"
  9. http://www.answers.com/topic/printrak-a-motorola-company
  10. http://archive.is/20120713031336/findarticles.com/p/articles/mi_m0EIN/is_1995_April_27/ai_16868474/
  11. http://news.cnet.com/8301-1035_3-10078987-94.html