Motorola

Allikas: Vikipeedia

Motorola, Inc. oli ameerika rahvusvaheline telekommunikatsioonil põhinev ettevõte Schaumburgis, Illinois's. 4. jaanuaril 2011, pärast $ 4 300 000 000 kaotamist 2007-2009 aastatel jagati Motorola inc kaheks iseseisvaks avalikuks ettevõtteks, Motorola Mobility ja Motorola Solutions. Motorola inc disainis ja müüs traadida võrgu infrastruktuuride seadmeid. Ettevõtte kodu- ja ülekande võrgutoodete hulka kuuluvad digiboksid, digitaalsed video lindistajad ja võrguseadmed, mida kasutatakse, et oleks võimalik teostada videoülekannet ja kõrglahutusvõimega televisiooni.

Motorola, Inc.
Tööstusharu Telekommunikatsioon
Asutus aasta 25. september 1928
Saatus Jagunes kaheks ettevõtteks: Motorola Mobility ja Motorola Solutions
Jagunemise aasta 4. jaanuar 2011
Ettevõtte tüüp Rahvusvaheline ettevõte
Asukoht 1303 East Algonquin Road, Schaumburg, Illinois, United States
Tooted Tahvelarvutid
Mobiiltelefonid
Nutitelefonid
Raadiosaatjad
RFID-süsteemid
Mobiiltelefoni infrastruktuurid
Kodulehekülg www.motorola.com

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kohalik Motorola haru Glostrupis, Taanis.

1928. aastal alustas Motorola-nimeline firma Chicagos, Illinois's Galvin Manufacturing Corporation[1] nime all. 1930. aastal Galvin Manufacturing Corporation tutvustas avalikkusele esmakordselt Motorola raadiot, üht esimest kaubanduslikult edukat autoraadiot. Firma asutaja Paul V. Galvin lõi brändinime Motorola algselt autoraadio jaoks – ühendab "motor"(sõnast motor car, eesti keeles auto) ja "ola" (mis tähendab heli). Nii Motorola tähendabki heli liikumises (sound in motion)[2]. Motorolat kui kaubamärki on kasutatud alates 1930. aastast. Peale televiisorite ja raadiote tootmise tegeleb firma veel mitmesuguste sidetoodetega, sealhulgas satelliidisüsteemide, digiboxide ja modemitega. 1947. aastal alustas Motorola väga edukat televiisorite ning raadiote tootmist. Sellel ajal üks olulisemaid Motorola poolt välja mõeldud toodetest olid käsiraadio AM SCR-536, mis oli II maailmasõja ajal üks olulisemaid vahendeid side hoidmiseks. Juba 1952. aastal avas Motorola oma esimese rahvusvahelise tütarettevõtte Torontos Kanadas, et toota raadioid ja telereid. 1953. aastal pani Motorola püsti Motorola Foundationi, mille eesmärgiks oli toetada juhtivaid ülikoole Ameerika Ühendriikides. Motorola varustas NASA kosmoselende aastakümneid, sealhulgas 1969. aasta Kuule maandumise ajal, raadioseadmetega. Aasta hiljem asutas firma tütarettevõtte, mis vastutas litsentsimise ja tootmise eest rahvusvahelistel turgudel. Aastal 1960 tutvustas Motorola maailma esimest "laiekraan" (19-tollilist), juhtmeta kaasaskantavat televiisorit ning juba 1963. aastal maailma esimest tõeliselt ristkülikukujulist värvitelerit. 1976. aastal kolis Motorola oma praegusesse peakorterisse Schaumburg, Illinois. 1983. aasta septembris tegi firma ajalugu, kui USA Federal Communications Commission (FCC) kiitis heaks DynaTAC 8000X telefoni kui maailma esimese kaubandusliku mobiiltelefoni. 1991. aastal Hanoveris Saksamaal, näitas Motorola maailma esimest töötavat prototüüpi digitaalsest mobiilsidesüsteemist ja telefonist, mis kasutasid GSM nõudeid. 1995. aastal tutvustas Motorola maailma esimest kahesuunalist piiparit, mis võimaldas kasutajatel vastu võtta tekstisõnumeid ja e-kirju ning saata ka vastuseid. 1998. aastaks olid mobiiltelefonid moodustanud kaks kolmandikku Motorola kogutulust ning juba samal aastal võttis Nokia Motorola ettevõtte üle ning saavutas maailma suurima mobiiltelefonide müüja firma staatuse. Aasta 2000 juunis varustasid Motorola ja Cisco maailma esimese mobiilsidevõrguga BT Cellneti Inglismaal. 2006. aasta juunis omandas Motorola maailmatasemel tarkvara platvormi, mis töötati välja Briti firma TTP Communications poolt[3]. Motorola toodab mitmeid tooteid, mida kasutavad nii valitsus kui ka avaliku julgeoleku ametnikud. Need tooted on näiteks: mobiiltelefonid, sülearvutid, arvuti protsessorid ja raadio sidevahendid. 2011. aasta augustis teatas Google, et ostab Motorola Mobility (Motorola tütarettevõtte) umbes $ 12,500,000,000 eest[4].

Jagunemine:[5]

  • Enterprise Mobility Solutions: peakorter asub Schaumburgis Illinois's, hõlmab valitsusele ja avaliku julgeoleku sektoritele pakutavaid sideteenuseid. Motorola arendab analoog- ja digitaalseid raadiosaatjaid, kõne- ja andmeside tooteid ja süsteeme, mobiile, arenenud andmehõivet, traadita infrastruktuure ja RFID lahendusi klientidele kogu maailmas.
  • Home & Networks Mobility: peakorter asub Arlington Heightsis Illinois's, toodab süsteeme, mis soodustavad nii juhtmega kui ka juhtmevabade vahendite abil katkematut juurdepääsu informatsioonile ja sideteenustele. Motorola arendab digitaalseid videolahendusi, kõne- ja andmeside modemeid ja kaabelvõrkusid.
  • Mobile Devices: peakorter asub Libertys Illinois's, hetkel kõige vaesem firma haru. Tegeleb mobiiltelefonide ja traadita sidesüsteemide ja samuti integreeritud rakenduste ja Bluetooth tarvikute arendamisega.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Motorola registreeris $1,2 miljardi US dollarilise kaotuse 2007. aasta IV kvartalis, samas kui ettevõte tervikuna teenis $100,000,000 sama kvartali jooksul[6]. Motorola koondas 2008 aasta jaanuaris 3500 töötajat[7], millele järgnes veel 4000 inimese koondamine sama aasta juunis. 2008. aasta juulis lahkus suur hulk juhte Motorolast, et töötada Apple Incis välja iPhone[8]. 2010. aasta teise kvartali jooksul teatas ettevõte, et on saavutanud kasumi $162,000,000, mis võrreldes eelmisel aastal sama perioodiga teenitud $26,000,000 summale on meeletu tõus.

Kõrvalsaadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Televiisorid ja raadiod[muuda | redigeeri lähteteksti]

1974. aastal loovutas Motorola ise oma televiisori- ja raadiotööstus osakonna, mis sisaldas elektroonikas väga tuntud kaubamärki Quasar. Selle osakonna sai edale Matsushita, mis oli juba enne tehingut tuntud oma brändi Panasonic kaudu Põhja-Ameerikas, kus sooviti veel laieneda.

Iriidium[muuda | redigeeri lähteteksti]

Motorola töötas välja esimese tõeliselt globaalse sidevõrgu kasutades selleks 66 satelliiti. Äri ambitsioon selle projekti taga ja vajadus kasvava riskikapitali järele projekti rahastamiseks viis lõpuks ettevõtte loomiseni 1990. lõpus Iridium. Kuigi tehnoloogia töötas, ei suutnud Iridium meelitada piisavalt kliente ja läks pankrotti 1999. aastal. Motorola on valmistanud kaks satelliit-telefoni selle võrgustiku jaoks. Mõned neist on veel tootmises OEM poolt, kuid müüakse brändi Iridium nime all.

Valitsus-ja kaitsepoliitika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Langus äris aastatel 2000 ja 2001 põhjustas Motorolal oma valitsus- ja riigikaitsega tegeleva firma loovutamise General Dynamics'ile, leping jõustus 2001. aasta septembris. Tänu sellel kujunes välja GD Decision Systems (ja hiljem ühines General Dynamics C4 Systems) Motorola Integrated Information Systems Groupist.

Autotööstus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2006. aasta juulis müüs Motorola oma autotööstuse äri Continental AG'le. Motorola autotööstus teenis aastaga 1,6 miljardit USA dollarit (€1,330,000,000) ja pakkus tööd umbes 4500 inimesele. Osakonna toodete hulka kuulusid telemaatikasüsteemid, mida on kasutatud sõiduki navigatsiooni-ja turvateenustes, mootori ja käigukasti juhtelektroonikas, roolivõimus, elektroonikas ja andurites, mida kasutatakse rooliseadmete valmistamisel, pidurdamisel ning ka elektriakendel ja -ustel.

Biomeetria[muuda | redigeeri lähteteksti]

2000. aastal ostis Motorola Printrak International Inc $160,000,000 eest[9]. Sel ajal oli Motorolal sõrmejälgede automatiseeritud identifitseerimise süsteemide tarkvara[10]. 2008. aasta oktoobris, nõustus Motorola müüma oma Biomeetria firma Safranile (Prantsuse kaitse firmale).

Poolitamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

2008. aastal 26. märtsil kiitis Motorola juhatus heaks firma kaheks eraldi ettevõtteks jagunemise. Need uued ettevõtted hõlmavad praeguseid äriüksuseid: Motorola Mobile Devices ja Motorola Broadband & Mobility Solutions. Algselt eeldati, et see tegevus saab heakskiidu reguleerivate asutuste poolt ja jagunemine lõppeb juba 2009. aastal, kuid jagunemine hilines firma ümberstruktureerimise probleemide ja 2008.-2009. aastate äärmusliku majandusliku surutise tõttu[11]. 2010. aasta 11. veebruaril teatas Motorola, et jaguneb kaheks iseseisvaks ettevõtteks. Ametlik jagunemine toimus umbes kella 12:00 ajal 4. jaanuaril 2011. Kahe uue ettevõtte nimeks sai Motorola Mobility (firma, mis tegeleb mobiili- ja kaabeltelevisiooni seadmete tootmisega) ja Motorola Solutions (firma, mis tegeleb valitsuse ja ettevõtlusäriga). Motorola Solutionsi peetakse ka Motorola otseseks järeltulijaks.

Kvaliteetsüsteemid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Six Sigma kvaliteedisüsteem töötati välja Motorolas, kuigi kõige tuntum nende kasutamises on General Electric. Selle looja oli insener Bill Smith, kes töötas Bob Galvin'i (asutaja Paul Galvin poja) alluvuses kui ta juhtis ettevõttet. Motorola Ülikool on üks paljudest kohtadest, mis pakuvad Six Sigma koolitust.

Keskkond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Motorola Inc koos Arizona Water Co. on tuvastatud kui trikloroetüleeni saaste põhjustajaid Scottsdale's Arizonas. Rike viis kolmepäevase vee kasutususkeeluni ning mõjutas peaaegu 5000 inimest piirkonnas. Leiti, et Motorola oli peamine süüdlane TCE-saastes. TCE on tööstuslik lahusti, mida arvatakse olevat üheks vähi põhjustajateks. TCE-saastumise põhjustas vigane puhur, mis varem kasutati TCE eemaldamiseks veest. Motorola on kuuendal kohal kaheksateiskümnest juhtivast elektroonika tootjast Greenpeace'i Guide to Greener Electronics 2010. aasta oktoobri seisuga (ettevõtte jagas kuuendat kohta oma konkurentidega Panasonic ja Sony). Motorola on suhteliselt hästi hinnatud kemikaalide kriteeriumite koha pealt ning firma eesmärgiks on kaotada PVC-vinüül, plastmass ja BEF, kuigi ainult mobiilseadmetel, mida toodeti pärast 2010. aastat. Hoolimata sellest, et Sony Ericsson ja Nokia on juba sinnani jõudnud. Kõik Motorola mobiiltelefonid on nüüdseks PVC-vabad ja kaks mobiiltelefoni PVC- ja BFR-vabad (A45 ECO ja GRASP) ning lisaks sellele on ka kõik laadijad PVC- ja BEF-vabad. Ettevõte on ka suurendanud oma tootmises taaskasutatud materjalide osakaalu. Näiteks MOTO ™ W233 Renew ja MOTOCUBO A45 Eco mobiiltelefonid sisaldavad plastmassi, mis pärineb ümbertöödeldud veejahuti pudelitest . Vastavalt firma andmetele on kõik Motorola uued laadijad vastavuses praeguste Energy Star nõuetega.

Sponsorlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Motorola sponsoreeris Scottish Premier League klubi Motherwell FC 11 aastat. See pikaajaline leping lõppes pärast seda, kui ettevõte alustas oma tootmistegevuse vähendamist Šotimaal. Ettevõte sponsoreeris ka klubi Livingston FC aastatel 1998-2002. Ettevõttel oli ka tehas äärelinnas, kuid see suleti samal ajal kui nende sponsorlus klubiga lõppes. Lõunapoolne tribüün Livingston´i Almondvale staadionil sai oma nime sponsorluse ajal firma järgi. Firma on ka sponsoreerinud jalgratta meeskonda, kelle liikmete hulka kuulus ka Lance Armstrong. Motorola on ka Danica Patricki, David Beckhami ja Fergie suur sponsor. Samuti sponsoreeris Motorola ka Austraalia jalgpalli liigasse kuuluvat Richmond jalgpalliklubi aastatel 2004-2007. Kompanii on ka sponsoreerinud São Paulo jalgpalliklubi aastatel 2000-2001 ja ka Club Bolívar alates 2008. aastast. Robby Gordoni toetas Motorola aastatel 2007 ja 2008. Motorola kaubamärk on Robby Gordoni autode NASCAR 07 ja NASCAR 08 peal.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mahon, Morgan E. A Flick of the Switch 1930–1950 (Antiques Electronics Supply, 1990), p.111.
  2. A Legacy of Innovation: Timeline of Motorola history since 1928. Motorola Solutions, Inc.. Retrieved October 20, 2011.
  3. "Motorola acquires TTPCom AJAR Software Platform". Motorola Inc.. Retrieved July 12, 2011.
  4. Google's Motorola acquisition: Nail in the Android patent coffin? | ZDNet
  5. "Motorola Mobility – Motorola Solutions – About Motorola – Directional Landing Page". Motorola Inc.. January 4, 2011. Retrieved July 12, 2011.
  6. "Motorola profit slides on mobile woes; shares hit 5-year low". MarketWatch. January 23, 2008. Retrieved July 12, 2011.
  7. "Motorola to lay off 3,500". Engadget Mobile. Retrieved July 12, 2011.
  8. "Motorola sues former employee turned Apple exec for ganking trade secrets"
  9. http://www.answers.com/topic/printrak-a-motorola-company
  10. http://archive.is/20120713031336/findarticles.com/p/articles/mi_m0EIN/is_1995_April_27/ai_16868474/
  11. http://news.cnet.com/8301-1035_3-10078987-94.html