Infrapunaliides

Allikas: Vikipeedia
Infrapunaliides USB
Infrapunaliides mobiiltelefonis Siemens CXT70

Infrapunaliides ehk IrDA-port (IrDA- Infrared Data Association) on infrapunasignaalide edastaja ja vastuvõtja.

Infrapunaliides on juhtmevaba andmesidestandard. Infokandjaks on silmale nähtamatu infrapunane „valgus“ ehk kiirgus – sellel on pikem lainepikkus kui nähtaval punasel. Aastaid tagasi oli IrDa-port populaarne sülearvutitel ja mobiiltelefonidel, kuid tänaseks on Bluetooth selle enamasti asendanud. IrDA miinuseks on eelkõige see, et mõlemad seadmed peavad teineteist „nägema“.

  • Infrapunaliides võimaldab andmeid edastada ilma kaabliteta.
  • Infrapunaliides toimib väga lähedalt.
  • Infrapunaliidest kasutatakse meditsiiniseadmetes, katse- ja mõõteseadmetes, sülearvutid, mobiiltelefonid, pihuarvutid ning teleripultides.
  • Infrapunaliides jaguneb spetsifikatsioonide järgi IrPHY, IrLAP, IrLMP, IrCOMM, Tiny TP, IrOBEX, IrLAN ja IrSimple[1]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

1993. aastal loodi Infra-red Data Association (IrDa). Selle ühingu eesmärgiks oli luua infrapunaliides, mille abil on võimalik andmeid edastada. Ühingul on üle 150 liikme ning sinna kuuluvad ka selliste juhtivate tehnikatootjate firmade töötajad nagu ACTiSYS, Microsoft, Sony, Nokia, Apple, AT&T, Compaq, Intel, Hewlett-Packard, Motorola, Toshiba, Hitachi ja paljud teised. [2] Infrapunaliides ja selle süsteem on tänaseni veel arengujärgus ning seda ei saa veel ajalukku kanda.

IrDA[muuda | redigeeri lähteteksti]

IrDA on mittetulunduslik organisatsioon, mis tegeleb standardite loomisega seadmetele, mis kasutavad infrapunasignaale informatsiooni edastamiseks ja vastuvõtmiseks. Kui ei oleks neid standardeid, siis erinevad kompaniid võivad toota seadmeid, mis kasutavad opereerimiseks samu signaale. See võib põhjustada signaali interferentsi ja mõjutatud seadmed ei pruugi töötada korralikult. IrDa seadmed, vahet pole kas nad on printerid või teised vidinad, suhtlevad valguslainete edastamise ja nende avastamise kaudu infrapunases spektriosas. Inimsilmale, valgus infrapunases spektriosas ei ole nähtav. Me saame infrapuna valgust näha kui kasutame vidinaid nagu öise nägemise prille. Kuid me saame tunda infrapunast kiirgust, me tunneme seda soojusena.

IrDA'l on standardid mitmele andmeedastuskiirusele (andmete hulk, mida seade saab saata või vastu võtta sekundis) vahemikus 115,2 kilobaidist kuni 16 megabaidini sekundis. Suhtlemine IrDA-seadmete vahel tugineb transiiverile – kombinatsioon saatjast ja vastuvõtjast. See tähendab, et IrDA-seadmed on võimelised saatma ja vastu võtma andmeid kasutades infrapunasignaale. Mikroprotsessorid nendes seadetes tõlgivad elektroonilisi käske (selliseid nagu printimistoimingud) infrapunalaineteks. Vastuvõttev seade avastab ja dekodeerib need lained, muutes need tagasi algseteks elektroonilisteks käskudeks.

Üldiselt[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Liideste vahel peab kontakti saamiseks olema otsene ühendus.
  • Liideste õnnestunud ühendumiseks peab olema vahemaa 10 cm kuni 1 meeter (seda saab suurendada, kui seadme võimsust suurendada)
  • Andmeedastuskiirus on 9600 bps – 4 Mbps
  • Infrapunaliides kasutab ühenduse saamiseks infrapuna valgusdioode.
  • Infrapunaliidese lainepikkus on 875 nm ± 30 nm[2]

Spetsifikatsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • IrPHY
  • IrLAP
  • IrLMP
  • Tiny TP
  • IrCOMM
  • OBEX
  • IrLAN
  • IrSimple
  • IrSimpleShot[1]

IrDA-printerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Infrapunaühendust kasutades printimiseks on vaja järgmisi elemente: infrapuna transiiverit, mis on ühendatud arvuti (või mõne muu seadme) külge. Infrapunatransiiverit, mis on ühendatud su printeri külge. Mõnedel printeritel on sisseehitatud transiiverid. Printerid ilma sisseehitatud infrapunatransiiveriteta vajavad infrapuna adaptereid. Tüüpiliselt, adapter ühildub kas jadaporti või USB-porti. Paljudel infrapunaadapteritel on lühikesed juhtmed, mis ühendavad infrapuna transiiveri adapteri pistikuga. See võimaldab kasutajal positsioneerida vastuvõtjat niimoodi, et see on suunatud saatja poole.

See on üks miinuseid IrDA-tehnoloogia puhul: see tugineb vaatevälja paigutusele. Sest IrDA-seadmed kasutavad valgust, et edastada informatsiooni, nad vajavad segamatut teed edastaja ja vastuvõtja vahel, et töötada. See piirang tähendab, et IrDA-printeriga ei saa printida sellest liiga kaugel olles või kui arvuti ja printeri vahel takistavad signaali levimist sein, uks või mõni muu selline takistus. Teisest küljest, seni kuni kaks transiiverit ei ole tõkestatud, on IrDA-seadmed töökindlad ja turvalised. Nendega ei teki interferentsi probleeme ja nad ei ole nii haavatavad häkkeritele nagu on teised juhtmevabad lahendused. Kuid paljud tootjad on hüljanud IrDA-tehnoloogia ühe teise populaarse alternatiivi kasuks: Bluetooth tehnoloogia.

Populaarsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Infrapunaliides oli populaarne sülearvutitel ja taskuarvutitel 1990. aastate lõpus ja 2000. aastate alguses. Wireless Fidelity ja Bluetooth on nüüdseks (2011) infrapunaliidesed välja vahetanud. Peamiseks põhjuseks on see, et Wifi ja Bluetooth ei vaja otseühendust liidesega ning selletõttu saab kasutada seda hiirtel ja klaviatuuridel ja ka muudel sisend- ja väljundseadmetel. Infrapunaliidest kasutatakse kohtades, kus raadiolained on häiritud ning Wifi ega Bluetooth liidest ei ole võimalik kasutada.

Üheks infrapunaliidese suureks plussiks võib lugeda selle odavust. Võrreldes näiteks Wifi’ga ei vaja infrapunaliides teab mis kallist riistvara nagu Wifi Ruuter, piisab odavast USB 2.0 liidesega infrapunajagajast.

Turvalisus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Võrreldes Bluetoothi ja Wireless Fidelity’ga on Infrapunaühendus turvalisem, sest ühendamiseks on vahemaa alla meetri. Võrreldes Bluetoothi ja WiFi’ga on see maa väga väike ning isiku enda teadmata ei ole võimalik ühendust ära kasutada, mis erineb teistel andmeedastusvahenditel.[3]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 [1], IRDA Inglise Wiki.
  2. 2,0 2,1 [2]Ülevaade IrDa'st
  3. [3], EMT.ee Turvalisuse kohta.