Opera

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib veebibrauserist, teiste tähenduste kohta vaata Opera (täpsustus).

Opera
Opera browser logo 2013.png
Arendaja Opera Software
Esmaväljalase 9. detsember 1996
Viimane väljalase 12.12 / 18. detsember 2012
Kirjutatud keeles C++
OS Windows, Mac OS X, Linux, FreeBSD, Solaris (versioonini 10.11)
Suurus 5–15 MB (oleneb versioonist)
Keeled 51 keelt
Arenduse staatus aktiivne
Suunitlus veebilehitseja, internetikomplekt
Litsents Omanduslik tarkvara (Vabavara)
Veebisait www.opera.com

Opera on veebibrauser ja internetikomplekt personaalarvutitele ja mobiilsetele seadmetele, mis võimaldab kasutada paljusid levinud internetipõhiseid teenuseid. Lisaks elementaarsele veebi kuvamise võimekusele sisaldab Opera integreeritud uudisvoogude ja e-posti klienti, IRC tuge, BitTorrenti rakendust ning serveri moodulit Unite. Opera on suletud koodiga priivara. Operat arendab Norra firma Opera Software.

Opera loodi vastukaaluks ja alternatiiviks populaarsetele veebilehitsejatele Internet Explorer ja Netscape Navigator, mis Opera algusaastatel olid domineerivad veebilehitsejad.

Brauser on saadaval operatsioonisüsteemide BeOS, GNU/Linux, FreeBSD, Solaris, Mac OS X, OS/2, QNX Realtime Platform, Symbian OS, samuti kõigile Microsoft Windowsi 16- ja 32-bitistele versioonidele.

Opera on mitmete testide ja statistiliste uurimuste põhjal üks turvalisemaid veebibrausereid[1].

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Opera alustas jaosvarana ja täisfunktsionaalsus oli võimalik lehitsejat ostes.

4. versioon oli teadaolevalt viimane, mis Windows 3.1x jaoks saadaval oli. Samast versioonist hakkas Opera saadaval olema ka Linuxile.

Alates 5. versioonist hakati lehitsejat jagama tasuta, kuid reklaambänneriga, mille eemaldamiseks tuli osta reklaamivaba versioon.

Alates 20. septembrist 2005 jagatakse lehitsejat täiesti tasuta.

Mõnel Opera versioonil, näiteks 6.x-l, on olemas eestikeelne kasutajaliides. Omaalgatuslikke tõlkeid eri autoritelt leidub ka hilisematele versioonidele (9.02, 9.26/9.27, 9.02/9.10/9.20/9.50). Lisaks on olemas võrukeelne tõlge versioonile 6.x.

Ametlikul väljalaskel on eestikeelne tõlge taas alates versioonist 9.62.

Populaarsus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailmas kasutab Operat hinnanguliselt 3,3% Interneti kasutajatest[2], kuid see erineb piirkonniti. Näiteks 2011. juuli andmetel kasutab Ukrainas Operat 43% kasutajatest. Venemaal on kasutajaid 36%, Poolas, Lätis, Leedus ja Tšehhis 8–11%.[3]

Opera Mini ja Opera Mobile[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tegemist on pihuarvutitele ja mobiiltelefonidele mõeldud versioonidega. Mobiilsetele seadmetele saab Opera Mini või Mobile alla laadida leheküljelt, mis toetab ka WAP-lehitsejaid. Õige versiooni valib välja server vastavalt mobiilse seadme edastatud tunnusele. Need Opera versioonid on väga vähenõudlikud riistvara osas ja lehitseja käsitsemine on väga mugav juhthoova või puuteekraanil pliiatsi abiga. Need Opera versioonid kasutavad ära 100% ekraani pinda, nähtavale jäetakse ainult kuvatav lehekülg ja valida on mitme automaatse suurendamise/fokuseerimise võimaluse vahel.

Oluline omadus on veel andmete tihendamine. Kõik graafikavormingus objektid pakitakse ja alles siis saadetakse üle andmesidekanali veebilehitsejale kuvamiseks. Opera ise pakub andmemahu vähendamise protsendiks kuni 80. Graafikat saab ka välja lülitada. Opera lisadest võib soovitada järjehoidjate sünkroniseerimist, seda saab teha mõnes teises seadmes asuva Opera või Firefoxiga.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Symantec Internet Security Threat Report". Originaali arhiivikoopia seisuga 2012-09-13. 
  2. "Browser Market Share". Net Applications. 
  3. "StatCounter Global Stats". StatCounter. Originaali arhiivikoopia seisuga 2012-07-09. Vaadatud 6. september 2010.  Gruusia Ukraina, Venemaa, Poola, Läti, Leedu, Tšehhi

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]