BitTorrent

Allikas: Vikipeedia

BitTorrent on Bram Coheni väljatöötatud P2P protokoll failide jagamiseks ja allalaadimiseks.

Protokolli idee esmaesitlus oli CodeCon konverentsil aastal 2001. Esimese protokolli kasutava klientprogrammi kirjutas Cohen Pythonis[1] ja avalikustas selle 2. juulil 2002 [2].

BitTorrent on populaarseim P2P protokoll. Euroopas moodustab BitTorrenti kasutamine 20% kogu internetiliiklusest.[3] Hinnanguliselt 17,9 % kogu maailma internetiliiklusest on BitTorrenti liiklus ja 63,7% sellest, ehk 11,4% kogu maailma Interneti liiklusest, on autoriõigusi rikkuv illegaalne failide jagamine.[4] Eestis on esinenud BitTorrentiga seotud kohtuasju.[5]

Tööpõhimõte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Traditsiooniline arusaam faili allalaadimisest põhineb TCP/IP protokollidel, kus kasutaja arvuti ja veebiserveri vahel tekitatakse ühendus ning päringu järel edastatakse fail serverist arvutisse. Andmeedastuskiirus sõltub kasutatavast protokollist, faili suurusest ja serveriga ühendatud kasutajate arvust – mida suurem on fail ja seda allalaadivate kasutajate arv, seda väiksem on andmeedastuskiirus ühe kasutaja kohta. BitTorrent seevastu kasutab ühe ühenduse asemel mitmeid TCP-ühendusi ja kasutajate arvu suurenedes kiirus üldjuhul kasvab.

BitTorrenti protokoll jagab faili osadeks, mida nimetatakse plokkideks (block). Plokid laetakse alla, kasutades mitmeid erinevaid TCP-ühendusi. Tavaliselt on ühe ploki suurus 250 kB, kuid see võib varieeruda olenevalt jagatava faili suurusest[6]. Infot faili ja tema osade kohta nimetatakse metadataks ehk metaandmeteks.

BitTorrenti kasutamiseks on vajalik .torrent fail, mis kirjeldab jagatavat faili. Torrentfail hoiab endas metaandmeid ja infot arvuti kohta, mis koordineerib faili jagamist ja mida nimetatakse jälitajaks (tracker). Jälitaja hoiab nimekirja kõigist faili allalaadivatest kasutajatest, keda nimetatakse partneriteks (peer või leech), ja kõigist faili jagavatest kasutajatest, keda nimetatakse seemneteks (seed). Seemneid ja partnerkasutajaid kokku nimetatakse sülemiks (swarm).

BitTorrenti põhiidee on, et faili allalaadimine käib plokkide kaupa, mis võimaldab allalaadivatel kasutajatel saabunud plokke samaaegselt teistele kasutajatele üles laadida. See lahendab tavalises P2P failivahetuses esineva probleemi: kasutajate internetiühenduse üleslaadimise kiirus on väiksem kui allalaadimiskiirus. BitTorrenti kasutajad saavad samaaegselt alla laadida mitut erinevat plokki erinevatelt kasutajatelt, mis oluliselt parandab kogu andemeedastuskiirust, sest faili osade omandamiseks on rohkem allikaid. Seetõttu on BitTorrent sobilik suurte ja populaarsete failide vahetamiseks. Failivahetus osadena võimaldab ka katkestada allalaadimise, nii et hiljem on võimalik protsessi jätkata ilma andmekaota.

BitTorrenti klientprogramm vastutab osade õigesse järjekorda panemise eest. Samuti jälgib klientprogramm, mis osad on juba olemas ja mis osade allalaadimisega on vaja veel tegeleda, et saada terviklik fail.

Üldine protsess BitTorrenti protokolliga faile vahetades:

  • Kasutaja loob jagatavast failist .torrent faili ja avab faili BitTorrent klientprogrammiga, mis muudab ta esialgseks seemneks ehk jagajaks, kellel on terve fail olemas.
  • Kasutaja jagab .torrent faili selleks mõeldud veebilehel või kasutab muid tavapäraseid failivahetusmeetodeid (e-kiri, FTP server jne).
  • Faili vastu huvi tundvad kasutajad avavad torrentfaili klientprogrammiga. Nii hakkavad nad esialgselt jagajalt faili plokkide kaupa alla laadima, saades osaks sülemist ja täites partneri rolli.
  • Partnerid hakkavad juba saabunud faili plokkide jagajateks. Niimoodi saavad alla laadivad kasutajad luua palju samaaegseid ühendusi erinevate plokkide saamiseks. Sellega kaasneb andmevahetuskiiruse kasv.
  • Kogu faili alla laadinud partnerid hakkavad täitma seemne rolli. Nüüd on peale ühe esialgse seemne ka mitu teist kasutajat, kellel on kogu fail.
  • Uued partnerid saavad alla laadida plokke mitmelt erinevalt seemnelt ja partnerilt. Faili allalaadimine on võimalik nii kaua, kuni leidub vähemalt üks seeme.

Indekseerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

BitTorrenti protokoll ei võimalda torrentfailide indekseerimist, mistõttu torrentfaile hoitakse veebilehtedel. Paljud sellised veebilehed hoiavad torrentfaile, mis viitavad autoriõigustega kaitstud materjalidele. Seetõttu on paljudel torrentfaile hoidvatel veebilehtedel juriidilisi probleeme[7]. Torrentfailide otsimiseks ja allalaadimiseks on mitut tüüpi veebilehti.

Avalikud torrentfaile hoidvad veebilehed võimaldavad igal lehe külastajal torrentfaile otsida ja alla laadida. Kasutajatel on võimalus ise veebilehe kogusse torrentfaile üles laadida. Sellistel veebilehtedel on tihti oma jälitaja kogus olevate torrentfailide jaoks. Siiski võib veebilehel leiduda torrentfaile, mis kasutavad mõne teise veebilehe jälitajat.

Privaatsed torrentfaile hoidvad veebilehed piiravad ligipääsu lehel hoitavatele torrentfailidele. Torrentfaile saavad otsida ja alla laadida ainult registreeritud kasutajad. Sellised veebilehed jälgivad andmehulki, mida kasutaja üles ja alla laeb, vähendamaks leech kasutajate arvu. Leech on kasutaja, kes laeb üles vähem, kui ta alla laeb, seda siis kas madala üleslaadimise kiiruse pärast või sihilikult üleslaadimise kiirust piirates.

Otsingumootorid võimaldavad torrentfaile otsida mitmelt erinevalt lehelt. Kasutaja sisestab otsisõna või -fraasi ning otsingumootor tagastab nimekirja torrentfailidest, mis pärinevad erinevatelt avalikelt torrentisaitidelt.

Kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi BitTorrentit seostatakse tihti piraatlusega, on tal mitmeid legaalseid kasutusalasid. BitTorrent pakub suurepärast võimalust multimeediumfailide ja -rakenduste levitamiseks madalate kuludega. Levitades rakendusi BitTorrentiga, kahanevad väljaandja kulud seoses serveri ja internetiühendusega, sest faili jagamine hakkab toimuma kasutajate vahel. Esialgne seeme ei pea sülemiga ühendatud olema, et levik jätkuks.[8] Madalad kulud on eriti kasulikud populaarse vabavara levitamisel, nagu näiteks Linuxi tarkvara puhul [9].

Näiteid BitTorrenti kasutamisest:

  • Suurbritannia valitsus on kasutanud BitTorrentit jagamaks detaile maksumaksjate raha kulutamisest. [17]
  • Florida ülikool kasutab BitTorrentit suurte andmehulkade jagamiseks.[18]

Internetipiraatlus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuna BitTorrenti protokoll on sobiv suurte ja populaarsete failide vahetamiseks, kasutatakse seda tarkvara, filmide ja muusikaalbumite jagamiseks, millest on hinnanguliselt 63,7% autoriõigusi rikkuv materjal. Aastal 2011 tehtud suurima avaliku jälitaja PublicBT liikluse analüüsis avastati, et 10 000st kõige suuremast sülemist tegelesid uuringu hetkel illegaalsete failide vahetamisega 99,24%, 0,75% materjalist ei olnud tuvastatav ja autoriõigusteta materjali oli vaid 0,01%. Ligikaudselt samad tulemused saadi, kui uuriti suvalisi sülemeid, mis jäid esialgsest uuringust välja. [4]

Motion Picture Association of America väidab, et aastas kaotab MPAA 6,1 miljardit dollarit piraatluse tõttu[19]. Recording Industry Association of America väidab, et internetipiraatlus on väga suur faktor muusikamüügi kahanemises 31% võrra ajavahemikul 2004–2010[20]. Seetõttu on filmi- ja muusikatööstus aktiivselt nõudmas autoriõiguste rikkumise karistamist ja takistamist. Kuna BitTorrent on populaarseim failivahetusprotokoll ja tugevalt digitaalse piraatlusega seotud, siis on torrentisaidid ning nende kasutajad piraatluse vastase tegevuse sihtmärgid. Ameerika Ühendriikides on olnud üle 200 000 kohtuasja BitTorrenti kasutajate vastu[21]. Ka Eestis on BitTorrentiga seotud kohtuprotsesse olnud[5]. Mitmed torrentfailide otsingumootorid on suletud piraatluse tõttu, näiteks Suprnova.org [22] ja Finreactor [23]. Populaarne torrentisait ThePirateBay.se on olnud seotud mitme kohtuprotsessiga ja on saanud hulgaliselt juriidilisi ähvardusi [24].

Torrenti otsingumootorite süü juriidilises mõttes on vaieldav, sest nende serverites ei asu illegaalsete materjalide koopiaid, vaid metaandmed nende materjalide kohta. Metaandmete faili omamine ei ole illegaalne.[25]

MPAA väiteid on nimetatud eksitavateks puudulike uurimuste tõttu [26]. Samuti on uurimusi, mis väidavad, et BitTorrent suurendab muusika müüki tasuta reklaami näol [27]. Ühel juhul teenis filmi looja rohkem kasumit tänu "tasuta reklaamile", kui tema dokumentaalfilmi hakati autoriõigusi rikkudes BitTorrenti kaudu jagama[28]. Mitmed teised iseseisvad filmiloojad on mõistnud BitTorrenti kasu filmide levitamisel ja reklaamimisel [29].

Piraatluse vastase tegevusena jälgitakse populaarsemate torrentifailide liiklust asitõendite kogumiseks. Ühe uurimuse tulemusena avastati, et ühendudes hetkel populaarse autoriõigusi rikkuva multimeediumfaili jagava sülemiga, on tõenäoline sattuda jälgimise alla enne kolme tunni möödumist. [30] BitTorrent ei paku anonüümsust. Jälitajast on võimalik omandada sülemiga hetkel ühendunud ja varem sülemis olnud liikmete IP-aadresse.[31]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Figgins, Stephen. BitTorrent Style. onlamp.com, 17.07.2003. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  2. Cohen, Bram. BitTorrent – a new P2P app. 17.07.2003. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  3. Sandvine Global Internet Phenomena Report 1H 2012. 2012. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  4. 4,0 4,1 An Estimate of Infringing Use of the Internet. jaanuar 2011. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  5. 5,0 5,1 Adorf, Margit. Kohaliku failivahetusportaali omanik sai kriminaalkorras karistada. epl.ee, 20. mai 201. Kasutatud 08.10.2012.
  6. Frequently Asked Questions. bittorrent.com. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  7. Legal Trouble for Torrents. oktoober 2007. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  8. BitTorrent Selects DCM – Doll Capital Management to Lead First Round of Funding. businesswire.com, 27.09.2005. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  9. Wheaton, Will. an example of the usefulness of bittorrent for entirely legal purposes. 14.05.2012. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  10. Blizzard Downloader. wowpedia.com. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  11. Facebook Uses BitTorrent, and They Love It. torrentfreak.com, 25.06.2010. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  12. Twitter Uses BitTorrent For Server Deployment. torrentfreak.com, 10.02.2010. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  13. Catone, Josh. Nine Inch Nails Releases Album Via BitTorrent. readwrite.com, 03.03.2008. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  14. BitTorrent is the New Radio, Says Counting Crows Frontman. torrentfreak.com, 14.03.20120. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  15. Radiohead Leak Their New Track To BitTorrent. torrentfreak.com, 17.08.2009. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  16. What is the BitTorrent™ protocol, and how do I use it with Amazon S3?. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  17. UK Government Uses BitTorrent to Share Public Spending Data. torrentfreak.com, 04.06.2010. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  18. HPC Data Repository. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  19. The Cost of Movie Piracy. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  20. For Students Doing Reports. riaa.com. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  21. 200,000 BitTorrent Users Sued In The United States. torrentfreak.com, 08.08.2011. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  22. Suprnova.org: Two Years Since the Shutdown. torrentfreak.com, 19.12.2006. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  23. Police swoop closes down Finland’s largest file download site. 16.12.2004. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  24. Legal threats against The Pirate Bay. thepiratebay.se. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  25. Notenboom, Leo. Is it illegal to download torrent files?. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  26. Sanchez, Julian. How Copyright Industries Con Congress. cato@liberty, 03.01.2012. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  27. BitTorrent Piracy Boosts Music Sales, Study Finds. torrentfreak.com, 17.05.2012. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  28. Director Sam Bozzo On BitTorrent and the Movie Industry. torrentfreak.com, 13.06.2010. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  29. BitTorrent, A Boon To Independent Filmmakers. torrentfreak.com, 15.12.2007. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  30. Tom Chothia, Marco Cova, Chris Novakovic ja Camilo Gonz´alez Toro. [http://www.cs.bham.ac.uk/~tpc/Papers/P2PMonitor.pdf The Unbearable Lightness of Monitoring: Direct Monitoring in BitTorrent]. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)
  31. Robustness of the BitTorrent protocol. Kasutatud 08.10.2012. (inglise keel)