Noodikiri

Allikas: Vikipeedia
See artikkel on
muusikateooria kategooriast.
Muusikaline heli
Helirida
Intervallid
Helistik
Akordid
Noodikiri

Noodikiri ehk muusika notatsioon on muusika ülesmärkimiseks kasutatav märgisüsteem, mis on muusika ajaloo jooksul muutunud seoses muusika sisuliste ja tehniliste omaduste muutumisega.

Enamasti on noodikirja ülesandeks muusika meeldejätmine taasesitamise puhuks konkreetses traditsioonis või konkreetsele muusikainstrumendile. Kasutatud on tähti, numbreid või erilisi märke, mis viitavad meloodia liikumissuunale ja helide vältustele; samuti piltlikke kujundeid konkreetse muusikainstrumendi jaoks.

Euroopaliku muusika ajaloos arenes noodikiri välja neumade süsteemist, mida kasutati Gregoriuse koraali ülesmärkimiseks. Neumad olid teksti kohale kirjutatud kriipsude või konksude kujulised märgid, mis viitasid meloodia liikumissuunale. Hiljem lisati neumade juurde horisontaalne joon, mis aitas meloodia kulgu täpsustada. Seejärel lisati veel teine, kolmas, neljas ja viies joon, millest tekkis tänepäeval tuntud viiejooneline noodijoonestik. Neumadest arenesid omakorda välja noodimärgid ehk noodid, mille kuju näitas ka vältust.

Tänapäeva euroopaliku muusika ülesmärkimiseks kasutatav noodikiri kasutab viiejoonelist noodijoonestikku koos abijoontega, noodivõtmeid, võtmemärke ja alteratsioonimärke, taktimõõtu ja taktijooni ning erinevate vältustega noote ja pause. Muusika esitamise täpsustamiseks lisatakse märke ja sõnu tempo, dünaamika, artikulatsiooni ja agoogika jaoks; samuti antud muusikainstrumendile spetsiifilisi märke (keelpillidel näiteks poogna liikumise suund; klaveril pedalisatsioon jne). Noodikirja mahu kokkuhoidmiseks kasutatakse mitmesuguseid kordamise märke.

Noodikirja käsikirjalise või trükitehnilise teostamise meetodeid ning selle tulemust nimetatakse noodigraafikaks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]