Akord

Allikas: Vikipeedia
See artikkel on
muusikateooria kategooriast.
Muusikaline heli
Helirida
Intervallid
Helistik
Akordid
Noodikiri

Akordiks ( < itaalia k accordo "kooskõla") nimetatakse vähemalt kolme erineva kõrgusega heli kooskõla juhul, kui neid helisid on võimalik järjestada tertsidena.

Kui akord paikneb tertsidena, siis on tegemist akordi põhikujuga. Peale tertsilise struktuuri esineb veel kooskõlasid, mis koosnevad kvartidest, sekunditest (nn kobarkooskõlad ehk klastrid) jne.

Osahelid akordides[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akordi tertsilisele struktuurile on aluseks heli füüsikaline omadus tekitada kindlas süsteemis osahelisid.

Osahelid akordides:

4. osaheli C, 5. osaheli E, 6. osaheli G, 7. osaheli B, 9. osaheli D

Akordide liigitus helide arvu järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis konsoon

Olenevalt akordi moodustavate helide arvust liigitatakse kooskõlad:

Nimetused septakord, noonakord jt. on tuletatud akordi äärmistest helidest moodustunud intervallidest.

Akordi helide nimetused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis akordi heli

Akordi põhikuju helid on:

jne.

Ülemine akordi heli määrab akordi meloodilise seisu.

Akordi meloodiline seis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akordi meloodilise seisu määrab akordi ülemine heli.

Kolmkõla kvindi meloodilises seisus
Kolmkõla priimi meloodilises seisus
Kolmkõla tertsi meloodilises seisus

Akordi kujud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis akordi kuju

Akordi kuju oleneb ainult sellest, missugusel akordi helil ta põhineb. See on missugune akordi heli on bassis.

Akordi ulatus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akord võib esineda kitsas või laias ulatuses. Näiteks on 4-häälses seades akord kitsas ulatuses, kui kolme ülemise naaberhääle vahe ei ole laiem kui tritoon (3 tooni). See tähendab, et kolme ülemise hääle diapasoon on väiksem kui oktav.Teistel juhtudel on akord laias ulatuses. Võimalikult kitsas ulatuses esinevat akordi põhikuju või tuletatud kuju nimetatakse akordi taandvormiks.

Akordi tähistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Akordi tähistamiseks kasutatakse:

  • klassikalises harmoonias astmemärke (helirea aste ja araabia number)
  • pop- ja džässharmoonias põhiliselt kõlamärke. Kõlamärk koosneb akordi põhiheli tähtnimetusest ning sellele lisanduvast araabia numbrist (intervalli muutmisel).

Näiteks I6 on klassikalises harmoonias esimese astme sekstakord, džässharmoonias aga esimese astme sekstiga akord. Džässmuusikas esineb pöörete kohta mõisted "näiline pööre" (apparent inversion) ja "valebassi akord" – akordi pööre, kus akordi põhiheli pole kõige madalam noot, vaid selleks on mingi muu akordi või hoopis akordiväline heli.

Klassikalises muusikas kasutatakse tähti ka helistiku märkimiseks (suur täht tähistab mažoori ja väike minoori). Džässmuusikas aga eranditult suuri tähti, mis märgivad ära vastava akordi põhiheli. Segamini ei tohiks ajada ka tähtnimetused H ja B. Džässmuusikas tähistab B si nooti (H) ja si-bemolli tähistab Bb.

Akordi muudetud helid (intervalli tähistus) kirjutatakse tavaliselt suurtähe järele paremale üles (C+5 või C 5), lisatud intervallid aga paremale alla (Cm9).

Mažoorsed akordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõige lihtsam akordi tähis on mažoorkolmkõlal (C) – meil kasutatakse tavaliselt ainult suurt tähte. Veel võib kohata, et tähele lisatakse ma. Näiteks Cma (mažoorkolmkõla) või Cma7 (suur mažoorseptakord ). Ma tuleb sõnast major, mis tähendab suurt, peamist või mažoori. Meil kasutatakse selle asemel sõna duur (dkk – duurkolmkõla).

Minoorsed akordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Minoorkolmkõla (Cm, Cmi, Cmin) tähistatakse suurtähe kõrval m, mi või min. Mi on tulnud sõnast minor, mis tähendab nii väikest kui minoori. Veel kasutatakse miinusmärki (C-). Mitte segi ajada, kui akordile lisatakse muudetud heli (C−6) miinus märgiga.

Vähendatud akordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vähendatud akorde (vähendatud septakord) tähistatakse ° või dim (diminished). Poolvähendatud septakordi (half diminished) ehk väikest septakordi tähistatakse ø.

Suurendatud akordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suurendatud akorde tähistatakse plussmärgiga (+) või sõnaga aug (augmented).

Kolmkõlade tähistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi Sümbolid 2. akordi heli 3. akordi heli Akordi valem Näide
mažoor C, Cma, Cmaj suur terts puhas kvint 1, 3, 5 c – e – g
minoor Cm, Cmi, Cmin, C- väike terts puhas kvint 1, 3, 5 c – es – g
suurendatud C+, Caug, C+5 suur terts suurendatud kvint 1, 3, 5 c – e – gis
vähendatud C°, Cdim, Cm(5), Cmin(5), C-(5), C−5 väike terts vähendatud kvint 1, 3, 5 c – es – ges

Septakordide tähistus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimi Sümbolid Kolmkõla Intervall Akordi valem Näide
Suur mažoorseptakord CM7, Cmaj7, CΔ7 mažoor suur septim 1, 3, 5, 7 c – e – g – h
Väike mažoorseptakord C7, C7 mažoor väike septim 1, 3, 5, 7 c – e – g – b
Suur minoorseptakord CmM7, Cmmaj7, Cmimaj7, CminM7,
Cminmaj7, C-M7, C-maj7
minoor suur septim 1, 3, 5, 7 c – es – g – h
Väike minoorseptakord Cm7,Cmi7 , Cmin7, C-7 minoor väike septim 1, 3, 5, 7 c – es – g – b
Poolvähendatud septakord CØ7, Cm75, Cmi75, Cmin75, C-75 vähendatud väike septim 1, 3, 5, 7 c – es – ges – b
Vähendatud septakord 7, Cdim7 vähendatud vähendatud septim 1, 3, 5, double flat7 c – es – ges – heses
Suurendatud septakord C+7, Caug7, C75 suurendatud suur septim 1, 3, 5, 7 c – e – gis – b


Akordi tähistuse välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]