Noodikirja märkide loend

Allikas: Vikipeedia
Artiklit tuleb tõlkida ja kohandada!

Noodikirja märkide loend sisaldab noodikirja sõna- ja graafiliste märkide nimetusi alfabeetilises järjekorras muukeelsete vastetega.

0–9[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 15va: esitada kirjutatust kaks oktavit kõrgemal
  • 15vb: esitada kirjutatust kaks oktavit madalamal
  • 8va: esitada kirjutatust üks oktav kõrgemal
  • 8vb: esitada kirjutatust üks oktav madalamal

A[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • a: (ka ad ja alla) ... moodi
  • a 2: (vt a due)
  • aaria: iseseisev pala või üks osa ooperist, oratooriumist või kantaadist, mida esitab üks laulja tavaliselt orkestrisaatel. Aariaks nimetatakse ka mõnda laululikku instrumentaalteost, neist kuulsaim on Johann Sebastian Bachi "Aaria" Kolmandast orkestrisüidist.
  • a battuta: pöörduda tagasi eelnevasse temposse pärast aeglustust või kiirendust. Ei ole soovitatav kasutada keelpillipartiides, sest on segamini aetav sõnaga battuto. Rohkem kasutatakse väljendit a tempo, mis tähendab sama.
  • ab (sks k): ära, kasutatakse orelipartiides kohas, kus orel peab vaikima.
  • abafando (portugali k) summutatud
  • abandon, avec (pr k): vabalt, vaoshoidmatult, kirglikult
  • abbandonatamente, con abbandono: (pinge)vabalt
  • aber (sks k): aga
  • a bene placito: vastavalt esitaja soovile
  • abijoon: noodipeast veidi pikem joon, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku.
  • a cappella: laulmine ilma instrumentaalsaateta, renessanssmuusika tähenduses kasutatakse seda mõistet ka kui pill dubleerib või asendab laulupartiid, kuid ei saada lauljat.
  • a capriccio: kapriisselt
  • accarezzévole: väljendusrikkalt või hellitavalt
  • accelerando, accel., acc.: kiirendades, järk-järgult tempot tõstes
  • accelerato: järsku tempot tõstes
  • accent: tähtsustama, rõhutama, mingit osa esile tooma
  • accentato/accentuato: rõhutatud
  • acceso: süüdatud, põlev
  • acciaccato: murtud; akordi noodid ei kõla täpselt samaaegselt vaid järjest alates madalamast.
  • acciaccatura: lühike eellöök
  • accompagnato: saates, st saadetavat solisti järgides, kui solist võib endale lubada tempolisi vabadusi.
  • accompanimento, accomp.: saatepartii
  • accuratezza: täpsus; con accuratezza: täpselt, täpsusega
  • adagietto: pigem aeglaselt, (aga kiiremini kui adagio)
  • adagio: rahulikult, st tuleb mängida aeglaselt
  • adagissimo: väga aeglaselt
  • ad libitum (tavaliselt kasutatakse lühendit ad lib; lad k): soovi kohaselt, see tähendab näiteks, et tempovalik on esitaja otsustada. Kasutatakse ka märgistamaks partiid, mille esitamine ei ole tingimata vajalik.
  • addolorato: valuliselt
  • a due (pr k a deux: kahele, mõeldud duetile või duole, st kaks pilli või lauljat peavad mängima või laulma unisoonis pärast soololõiku, mil vaid üks neist mängis või laulis.
  • affannato, affannoso: meeleheitel, ahastuses
  • affetto, con affetto, affetuoso, affettuosamente, affectueusement (pr k): emotsionaalselt, kirglikult
  • affrettando: kiirendades, kiirustades, rutates, edasi surudes
  • agiato: mugavalt, rahulikult
  • agile: väledalt
  • agitato: erutatult
  • akolaad: klamber, mis ühendab omavahel ühe pillirühma erinevad partiid või ühe partii erinevad noodiread.
  • aktsent (ingl k accent): rõhk
  • al, alla: nagu, millegi stiilis (al on enne meessoost sõna, alla enne naissoost sõna), kuni
  • alla breve: lühidalt; kahe peale (kaks lööki taktis); meetrum, kus löögiühikuks on poolnoot
  • alla marcia: nagu marss, marsi stiilis
  • alla polacca: nagu polonees
  • alla zingarese: mustlasmuusika stiilis
  • allargando: laienedes, järjest aeglasemaks muutudes
  • allegretto: pisut elavalt, mõõdukalt kiiresti, pisut aeglasemalt kui allegro
  • allegretto vivace: mõõdukalt väle tempo
  • allegrezza: rõõmsameelselt
  • allegro: kiiresti, rõõmsalt
  • allegrissimo: väga kiiresti, kuid mitte nii kiiresti kui presto
  • all' ottava: oktav kõrgemalt
  • all' ottava bassa: oktav madalamalt
  • als (sks k): kui (võrdluses)
  • alt (it k alto): madal naishääl või laiemalt hääleulatus, mis on tenorist kõrgem ja sopranist madalam
  • alt (ingl k) (ka alt dom või altered dominant – "altereeritud dominant"): džässmuusika mõiste, mis laseb harmooniapilli mängijal (nt pianistil või kitarristil) mängida dominantakordi nii, et mõni septimist kõrgem noot on altereeritud (nt madaldatud undeetsim või kõrgendatud tertsdeetsim)
  • alteratsioonimärk: märk, mis muudab sellele järgneva noodi kõrgust poole või terve tooni võrra.
  • altissimo: väga kõrge
  • alto: kõrge; alt
  • alzate sordini: eemaldada sordiin
  • am Steg (sks k): roobi juures; see tähendab, et keelpilli tuleb mängida poognaga võimalikult roobi lähedalt, mistõttu kõlab see raskepärasema ja tugevama tooniga. Vaata ka sul ponticello
  • amabile: meeldivalt
  • amore, mõnikord ka amor (it k, hisp k): armastus; con amore: armastusega, õrnalt
  • amoroso: armastav, südamlik
  • anacrusis (kr k): eeltakt, noot või noodid, mis eelnevad esimesele taktile.
  • andamento: fuugateema, mis on tavapärasest pikem.
  • andante: kõndimise tempos
  • andantino: pisut kiiremini kui andante (varem kasutati ka märkimaks tempot, mis pisut andante'st aeglasem)
  • a nessuna cosa: tühjuseni; tähistab fermaati, mida hoitakse senikaua, kuni heli kustub.
  • Anhang (sks k): kooda, lõpp, lisand,
  • a niente: tühjuseni; tähistab diminuendo't, mis lõppeb vaikuses.
  • anima: elu, tunne; con anima: tundega
  • animandosi: elavalt, liikuvalt
  • animato: elavalt, liikuvalt
  • animoso (it k, pr k animé): vaimustunult, õhinal
  • antifoon: laulutüüp, kus laulavad vaheldumisi kaks koori või vaimulik ja kogudus.
  • antreibend: edasiviivalt, energiliselt
  • apaisé (pr k): rahulikult
  • a piacere: nautides; kasutatakse, kui esitaja ei pea järgima rütmi rangelt, näiteks kadentsides
  • a piacimento: sama, mis a piacere
  • appassionato: kirglikult
  • appoggiatura: pikk eellöök
  • a prima vista: "lehest lugedes", see tähendab, et teost lauldakse või mängitakse noodist ilma eelneva tutvumise või harjutamiseta.
  • arco: poogen, mida kasutatakse keelpilli mängimiseks; sõna kasutatakse märkimaks, et lõiku tuleb mängida poognaga, vastandudes mõistele pizzicato ("sõrmitsedes"). Enamjaolt kasutataksegi sõna pärast pizzicato-lõigu lõppu.
  • arietta: lühike aaria
  • arioso: laulvalt; osa ooperist, oratooriumist või kantaadist, mida esitab üks laulja tavaliselt orkestrisaatel. Arioso on meloodilisem ja mitte nii dramaatiline kui retsitatiiv, aga lühem ja vabama vormiga kui aaria. Arioso'ks nimetatakse ka mõnda laululikku instrumentaalteost.
  • armonioso: harmooniliselt
  • arpedžo (it k arpeggio): otsetõlkes: "nagu harf"; see tähendab, akordinoote tuleb mängida üksteise järel (tavaliselt järjest alustades madalaimast), mitte korraga. Klaverimuusikas mängitakse arpedžodena mõnikord laia ulatusega akorde, mida muidu käe väiksuse tõttu mängida ei saaks. Vaata ka murtud akord.
  • arpeggiato: viis, kuidas mängida akordi: alustades madalaimast noodist mängida kiiresti kõik noodid üksteise järel kuni kõrgeima noodini. Mõnikord tehakse sama asja tagurpidi – alustatakse kõrgeimast noodist.
  • articulato: selgelt
  • artikulatsioonimärk: märk, mis näitab esitajale, millise esitusvõttega mingit nooti või meloodiat mängida.
  • assai: väga, näiteks allegro assai – väga kiiresti
  • assez (pr k): piisavalt
  • a tempo: tempos; see tähendab, et tuleb tagasi pöörduda eelnevasse temposse, mis oli enne kiirendust või aeglustust (accelerando, ritardando, ritenuto vms); võib esineda ka koos teiste mõistetega, mistõttu ka selle tähendus muutub, näiteks a tempo giusto – kindlas tempos või a tempo di menuettomenueti tempos.
  • attacca: kohe edasi, kasutatakse osade lõpus, näitamaks, et järgmist osa tuleb alustada kohe, ilma pausi või vaheta kahe osa vahel.
  • Ausdruck (sks k): väljenduslikkus
  • ausdrucksvoll (ka mit Ausdruck) (sks k): väljendusrikkalt
  • avec (pr k): koos

B[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • ballabile (it k "tantsuline"). Balletitrupi esitatud tants, ka tantsuepisood ooperis. Mõistet Gran ballabile kasutatakse siis, kui mingi stseeni peaaegu kõik osatäitjad (ka peaosatäitjad) esitavad ulatusliku tantsu.
  • barbaro: barbaarselt, metsikult, ohjeldamatult. Tuntuim näide on Béla Bartóki "Allegro barbaro".
  • Bartóki pizzicato: Pizzicato, kus keel tõmmatakse keelpilli sõrmlauast eemale, tekitades terava paugu, kui keel lahti lastes vastu sõrmlauda puutub.
  • bass: Madalaim neljast põhiliselt hääleliigist, teose madalaim meloodialiin.
  • basso continuo, ka generaalbass, nummerdatud bass: bassipartii, mida esitatakse katkematult kogu teose vältel ja millel põhineb harmoonia. Levinud eelkõige barokkmuusikas.
  • battement (pr k): üldnimetus kaunistavatele elementidele, mis koosnevad kahest kõrvutiasetsevast noodist, näiteks triller või mordent. Mõistet kasutati 17. sajandil.
  • battuta col legno: keelpilli keeli poogna puidust osaga lüües, rohkem kasutatakse väljendit #col legno.
  • battuto: keelpilli keeli poognaga lüües.
  • beat (ingl k): löök, lööma
  • beherzt: vaimustunult
  • bekaar, ka bekarr: alteratsioonimärk, mis madaldab nooti poole tooni võrra
  • belebt (sks k): elavalt
  • bellicoso: sõjakalt, agressiivselt
  • ben või bene: hästi, väga; näiteks ben marcato – väga markeerides
  • bend (ingl k "painutama"): mõiste džässmuusikas, mille kohaselt madaldatakse nooti libistades poole tooni võrra ja taastatakse siis endine noodikõrgus või kõrgendatakse nooti libistades poole tooni võrra.
  • beruhigend (sks k): rahunedes
  • beschleunigen (sks k): kiirendades, järk-järgult tempot tõstes
  • beschleunigte (sks k): kiirendatud, mit beschleunigter Geschwindigkeit – kiirendatud tempos.
  • beseelt (sks k): elavalt
  • bewegt (sks k): liikuvalt
  • binary (ingl k), binaire (pr k): kaheosaline vorm, AB-vorm
  • bird’s eye (ingl k "linnu silm") – slängilik sünonüüm fermaadile
  • bis (ldn k, it k, pr k) – kaks korda, korrata
  • bis (sks k) – kuni
  • bisbigliando – sosistades, harfipartiides nooti või akordi järku vaikselt korrates
  • bocca chiusa – kinnise suuga
  • bracket (ingl k): akolaad ehk klamber
  • bravura (it k, pr k bravoure): vaprus, julgus, bravuursus; con bravura – vapralt, julgelt, bravuurselt
  • breit (sks k): laialt
  • bridge (ingl k "sild"): üleminekulõik teose kahe osa vahel. Ka roop – keelpilli osa, mis hoiab keeled sõrmlauast eemal ja kannab keelte vibreerimise edasi resoneerivale kõlakastile.
  • brillante (it k, pr k brillant): säravalt
  • brio: elujõud, elavus, lõbusus, sära; con brio – elujõuliselt, särvavalt, elavalt, lõbusalt
  • brioso: elujõuliselt, elavalt
  • bruscamente: järsult, otsesõnu, toorelt

C[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • cadenza, lühendatult cad.: kadents, soololõik instrumentaalkontserdis või muus sarnases teoses, mis näitab solisti tehnilist võimekust. Mõnikord on lõik märkimisväärselt pikk.
  • calando, lühendatult cal.: rahunedes, kahanedes, see tähendab aeglustus koos diminuendo'ga
  • calore: soojus; con calore – soojalt
  • cambiare: vahetada, näiteks instrumenti
  • cantabile, cantando: laulvalt
  • capo: barreevõti, seade, mis muudab keelpillide (nt kitarr või bandžo) helistikku; algus
  • capriccioso: kapriisselt
  • cesura (it k; ldn k caesura; pr k césure): tsesuur, paus, peatus; see tähendab, et heli vaikib hetkeks, katkestades ka meetrumi.
  • chiuso: käega suletud toon – mänguvõte metsasarvel või sellele sarnaneval instrumendil
  • coda: kooda, saba, teose või osa lõppu lisatud lõik
  • codetta: väike kooda, mis lisatakse tavaliselt lõigu, mitte terve osa või teose lõppu.
  • col, colla: millegagi – eessõna, mis paneb järgneva sõna kaasaütlevasse käändesse. (col on enne meessoost sõna, colla enne naissoost sõna)
  • colla parte, c.p.: saata solisti järgi, see tähendab, et järgida tuleb solisti tempo- ja rütmivabadust. Mõistet kasutatakse nii orkestripartituuris, orkestripartiides kui ka saatepartiides.
  • colla voce: saata hääle järgi, see tähendab, et järgida tulaeb laulja tempo- ja rütmivabadust.
  • coll'ottava, lühendatult col 8, coll' 8 ja c. 8va: tuleb lisada noodid oktav kõrgemale või madalamale. Erinevalt märgist "8va" tuleb "c. 8va" korral mängida ka noodis kirjas olev noot.
  • col legno: otsetõlkes "puuga"; keelpillipoogna puidust osaga.
  • coloratura: värving, jume, värvimine. Vokaalmeloodia kaunistamine rohkete fiorituuride ja passažidega. Koloratuur
  • colossale: üüratult, kohutavalt
  • col pugno: rusikaga (klaverit lüües)
  • come prima: nagu alguses. Tavaliselt tähendab see, et tuleb mängida loo alguse tempos, mistõttu on ta mõiste "Tempo I" sünonüüm.
  • come sopra: nagu eelnevalt. Tavaliselt tähendab see, et tuleb mängida aeglustusele või kiirendusele eelnenud tempos, mistõttu on ta mõiste "a tempo" sünonüüm.
  • common time (ingl k "tavaline taktimõõt"): taktimõõt 4/4, kus taktis on neli lööki ja ühele löögile vastab veerandnoot. Nootides kasutatakse märki "Commontime inline.gif", mis ei ole lühend sõnast "common", vaid tähistab poolikut ringi, mida kasutati selle taktimõõdu määramiseks 14.–16. sajandil (täisring tähistas 3/4 või 2/4 taktimõõtu).[1]
  • con anima: liikuvalt
  • con brio
  • con fuoco (it.k, sks.k mit Feuer): tuliselt
  • con grazia (it.k, sks.k mit Anmut): graatsiliselt
  • con moto (it.k, sks.k mit Bewegung, bewegt): liikuvalt
  • con sordino, con sord., c. sord. (it.k, sks.k mit Dämpfer): sordiiniga
  • con, col, col', colla, c. (it.k, sks.k mit): -ga
  • corda (it.k, sks.k Saite): pillikeel
  • corno alto (it.k): kõrge metsasarv
  • corno basso (it.k): madal metsasarv
  • crescendo, cresc. (it.k, sks.k lauter werdend): valjenedes

D[muuda | redigeeri lähteteksti]

E[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • eellöök (i.k upbeat)
  • eeltakt (i.k pick-up bar)
  • eilend (sks k): kiirustades
  • energico (it.k, sks.k nachdrücklich): energiliselt
  • ergriffen (sks k):
  • espressivo, espr., espress. (it.k, sks.k ausdrucksvoll): väljendusrikkalt

F[muuda | redigeeri lähteteksti]

G[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • gehend (sks k): käies, kõndimise tempos
  • gesanglich: laulvalt
  • giocoso (it.k, sks.k tändelnd):
  • giusto (it.k, sks.k richtig, angemessen): täpselt
  • Glanz
  • gliss. (it.k glissando, sks.k gleitend): esmases tähenduses ühest helikõrgusest teise libisedes, võimalik ka “libisemine” muudes muusikalistes parameetrites: rütmiglissando, tämbriglissando
  • grandioso, grand. (it.k, sks.k prächtig, großartig):
  • grave (it.k, sks.k schwer, ernst): raskelt
  • grazioso (it.k, sks.k anmutig, leicht beschwingt): graatsiliselt

H[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Hurtig

I[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • ... in ... (it.k): transponeeritava instrumendi tähis (näiteks Clarinetto in B, Cl.in B)
  • incalzando (it.k, sks.k drängend):
  • in freiem, beliebigem Zeitmaß (sks k): kapriisselt

J[muuda | redigeeri lähteteksti]

K[muuda | redigeeri lähteteksti]

L[muuda | redigeeri lähteteksti]

M[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • m.d., mano destra (it.k, sks.k rechte Hand): parem käsi
  • m.s., mano sinistra (it.k, sks.k linke Hand): vasem käsi
  • ma (it.k, sks.k aber):”..., kuid ...”
  • maestoso (it.k, sks.k majestätisch): majesteetlikult
  • marcato, marc. (it.k, sks.k hervorgehoben): markaato, rõhutades
  • martellato, martell. (it.k, sks.k gehämmert): martellaato, vasardavalt
  • melism
  • meno (it.k, sks.k weniger): vähem
  • mezza voce, m.v., ka sotto voce, s.v. (it.k, mit halber Stimme): poolel häälel
  • mezzo- (m-) (it.k, sks.k mittel-):
  • mit dem Holz (sks k): otsetõlkes "puuga"; keelpillipoogna puidust osaga
  • moderato (it.k, sks.k gemäßigt): mõõdukalt
  • molto (it.k, sks.k viel): palju, rohkem
  • morendo, mor. (it.k, sks.k absterbend):
  • mormorendo (it.k, sks.k murmelnd):
  • mosso (it.k, sks.k bewegt):
  • moto (it.k, sks.k Bewegung):
  • munter

N[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • nach Art von (sks k): ... moodi
  • nach Belieben (sks k): soovi kohaselt, see tähendab näiteks, et tempovalik on esitaja otsustada. Kasutatakse ka märgistamaks partiid, mille esitamine ei ole tingimata vajalik.
  • neuma
  • non (it.k, sks.k nicht): “mitte ...”
  • noodijoon
  • noodijoonestik
  • noodipea
  • noodivars
  • noodivõti (i.k clef):
  • noot (i.k note)

O[muuda | redigeeri lähteteksti]

P[muuda | redigeeri lähteteksti]

Q[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • quasi (it.k, sks.k fast): “justkui ...”

R[muuda | redigeeri lähteteksti]

S[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • sangbar (sks k): laulvalt
  • Schalltrichter hoch: "torud üles"
  • scemando (it.k, sks.k schwindend, abnehmend):
  • scherzando (it.k, sks.k scherzhaft): naljatlevalt
  • schmerzlich (sks k): valuliselt
  • Schwung (sks k)
  • sehr (sks k): väga
  • semplice (it.k, sks.k einfach): lihtsalt
  • sempre (it.k, sks.k immer): jätkuvalt
  • senjo (it.k senjo):
  • senza (it.k, sks.k ohne): -ta
  • serioso (it.k, sks.k ernst, würdig): tõsiselt
  • sforzato, sforz. (it.k. sks.k “mit plötzlicher Betonung”): sfortsaato, äkitselt rõhutades
  • sidekaar
  • simile, sim. (it.k, sks.k “in der Art weiter”): samal moel
  • sirge joon
  • smorzando, smorz. (it.k, sks.k verlöschend):
  • sofort weiter (sks k): kohe edasi
  • sonore (it.k, sks.k voll klingend)
  • sopra (it.k, sks.k oben):
  • sostenuto, sosten., sost. (it.k, sks.k gehalten):
  • sotto (it.k, sks.k unten)
  • sotto voce, s.v. , ka mezza voce, m.v. (it.k, sks.k mit halber Stimme): poolel häälel
  • spiccato, spicc. (it.k, sks.k deutlich abgesetzt, klar artikuliert): spikaato
  • spirituoso (it.k, sks.k feurig, begeistert):
  • staccatissimo (it.k, sks.k besonders kurz): eriti hakitult
  • staccato, stacc. (it.k, sks.k abgehackt, kurz): hakitult
  • stretto (it.k, sks.k zum Schluss drängend):
  • štrihh (i.k bowing mark):
  • stringendo, string.(it.k, sks.k eilend):
  • subito, sub (it.k, sks.k plötzlich): äkki
  • sussurando (it.k): sosistades

Z[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • ziemlich (sks k): üsna, küllalt, peaaegu, enam-vähem

T[muuda | redigeeri lähteteksti]

U[muuda | redigeeri lähteteksti]

V[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ü[muuda | redigeeri lähteteksti]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. G. Augustus Holmes (1949). The Academic Manual of the Rudiments of Music. London: A. Weekes; Stainer & Bell. lk 17. ISBN 9780852492765.