Helirida

See artikkel on muusikateooria kategooriast.

Muusikaline heli

Helirida

Intervallid

Helistik

Akordid

Noodikiri

Helirida on muusikas muusikaliste helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.

Erinevates keeltes ja erinevate autorite poolt on helirea tähenduses kasutatud mõisteid moodus (i.k mode pr.k mode, it.k modo, ld.k modus – kooskõla, korrastus, ehitus, kuju), helilaad ehk laad (v.k лад. Vene muusikateoorias tähendab mõiste 'laad' eelkõige helirea helide suhetevõrgustikku (Лад в музыке — система взаимоотношений звуков, vt Лад (музыкальный строй))), heliastmik, heliskaala, heliredel, gamma, skaala, kõrgusastmik ("kõrgusastmiku ehitust väljendab astmikuvormel, mis esitleb naaberhelide kõrguskaugusi ehk intervalle toonides, pooltoonides või poolteisttoonides. Kõrgusastmiku alumist (esimest) heli nim. põhi- ehk esiheliks." )

Heliridade puhul tuleb teha sisulist vahet helirea ja helilaadi mõistel, kuna helilaad kujutab enesest erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktset süsteemi ning helirida on selle süsteemi konkreetne avaldumisvorm. Nii näiteks loomuliku mažoorse laadi (mille struktuur on [1,1,1/2,1,1,1,1/2] ning astmete funktsioonid on I – toonika, II – ülemine juhttoon, III – ülemine mediant, IV – subdominant, V – dominant, VI – alumine mediant, VII – alumine juhttoon) põhjal c-noodist üles ehitatud helireaks on Do-mažoor.

Heliread võivad olla näiteks pentatoonilised, diatoonilised, kromaatilised, dodekafoonilised, mikrotoonilised.

Helirida muusika ajaloos

Muusika ajalugu tunneb paljusid erinevaid heliridu erinevates muusikatraditsioonides.

Helirida arhailises rahvamuusikas

Vanimad rahvaviisid koosnevad 2-st, 3-st või 4-st helist. Helirea kitsas ulatus on omane paljudele rahvaviisidele. Selliseid viise ei saa alati kohandada hilisemate heliridadega, vaid nad moodustavad heliridade arengus omaette arhailise perioodi.

Helirida euroopalikus muusikas

Alates Vana-Kreekast kasutatakse euroopalikus muusikas diatoonilisi heliridu (vastavad klahvpillide klaviatuuri valgete klahvidega (oktaavis on seitse astet)).

Keskaegse heliridade teooria aluseks on Boëthiuse viies raamatus "De institutione musica" kirjeldatud Vana-Kreeka heliridade süsteem ja Ptolemaiose transpositsiooniskaalad.

Tervetooniline helirida, naaberhelide intervallidega 1 (üks) toon, on olnud sporaadiliselt kasutusel heliteoste sees. Tervetoonilise helirea oktaav koosneb kahest tritoonist, mida keskajal on peetud saatana intervalliks. Paljud heliloojad on tervetoonilist helirida kasutanud ooperites jm viitamaks deemonlikele jõududele vms.

Helirida euroopavälistes kultuurides

India muusikas on heliridade üldnimetus sanskriti keeles raga; hiina jpt rahvaste muusikas kasutatakse pentatoonilist helirida (koosneb viiest helist, mis on vastavuses näiteks klahvpillide klaviatuuri mustade klahvidega) jne.

Helirida nüüdismuusikas

Kahekümnendal sajandil võeti kasutusele kõigile võrdtempereeritud kromaatilise helirea helidele põhinev 12-heliline (dodekafooniline) helirida.

Heliridade liigitus

Helide arv helireas

Helirida võib olla:

• 1-heliline – monohord (kr. monos – üks, üksik, ainuke horde – keel)
• 2-heliline – duhord ehk bihord (kr. duo – kaks, mõlemad lad. bis – kaks korda)

Helirida

Trihord • Tetrakord • Pentakord • Heksakord • Heptakord

• 3-heliline – trihord (kr. tria – kolm)
• 4-heliline – tetrahord (kr. tetras – neli)
• 5-heliline – pentahord (kr. pentas – viis)
• 6-heliline – heksahord (kr. heksas – kuus)
• 7-heliline – heptahord (kr. hepta – seitse)
• 8-heliline – oktohord (kr. okto – kaheksa)
• 9-heliline – enneahord e. novehord e. nonohord (kr. ennea, lad. novem – üheksa)
• 10-heliline – dekahord (kr. deka – kümme)
• 11-heliline – endekahord (kr. endeka – üksteist)
• 12-heliline – dodekahord (kr. dodeka – kaksteist)

Heliridasid võib liigitada ka:

• mittetäielik – näiteks 5-heliline pentahord ehk pentatoonika
• täielik – 7-heliline heptahord ehk heptatoonika
• täiendatud kordusheliga – 8-heliline oktohord ehk oktohord-heptatoonika. Koosneb 7-st diatoonilisest helist ja 1-st kordushelist.

Helidevahelised suhted helireas

Heliread järjestatakse kindla süsteemi järgi. Vastavalt helide omavahelistele suhtele helireas võivad heliread olla:

• diatoonilised, vt diatooniline helirida
• altereeritud, vt altereeritud helirida
• kromaatilised, vt kromaatiline helirida
• atonaalsed
• tonaalsed
• modaalsed

Duur ja moll

Loomulik mažoor ehk mažoorne helirida ehk duurhelirida vastab joonia helilaadile, loomulik minoor minoorne helirida ehk mollhelirida eoolia helilaadile.

Diatooniliste ja duur-moll-süsteemi heliridade astmed

Diatooniliste ja duur-moll-süsteemi heliridade helid paiknevad astmetel, mida tähistatakse järjekorranumbritega arvates põhihelist ehk I astmest (teatud kontekstis toonika).

Helirea astmete suhteid nimetatakse funktsioonideks.

Funktsioonidele põhinev funktsionaalharmoonia liigitab heptatooniliste heliridade astmed helirea põhi- ja kõrvalastmeteks. Selle kohaselt on toonikakolmkõla kui ainsana püsiva kolmkõla priim, terts ja kvint s.o. I, III ja V aste helirea püsivad astmed. Ülejäänud II, IV, VI ja VII aste helirea kulgevad astmed.

Kirjandus

Ross-Maimets 2004: Jaan Ross ja Kaire Maimets (toim.), "Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse". Varrak, Tallinn. helirida: 15,19,24–31,88–95,183,184,347,348,355,453,457,463–465. ISBN 9985-3-0958-8

Välislingid

http://www.ericweisstein.com/encyclopedias/music/topics/ScalesandModes.html

Heliread

Helirida • heptatoonika  • pentatoonika Loomulik mažoor (Joonia) Kuula  Loomulik minoor (Eoolia) Kuula  Harmooniline minoor Kuula  Mustlas-minoor Kuula  Meloodiline minoor Kuula  Dooria Kuula  Früügia Kuula  Lüüdia Kuula  Miksolüüdia Kuula  Lokria Kuula  Kromaatiline Kuula  Tervetooniline Kuula  Mažoorne pentatoonika Kuula  Minoorne pentatoonika Kuula  Altereeritud Kuula  Vähendatud helirida, 1. vorm Kuula  Vähendatud helirida, 2. vorm Kuula  Hispaania ja juutide helirida Kuula  Araabia helirida (Araabia mažoor) Kuula  Mi Sheberach helirida Kuula  Skeemil on pooltoon üleminekul ühest reast teise.