Helirida

Allikas: Vikipeedia
See artikkel on
muusikateooria kategooriast.
Muusikaline heli
Helirida
Intervallid
Helistik
Akordid
Noodikiri

Helirida on muusikas muusikaliste helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires.

Erinevates keeltes ja erinevate autorite poolt on helirea tähenduses kasutatud mõisteid moodus (i.k mode pr.k mode, it.k modo, ld.k modus – kooskõla, korrastus, ehitus, kuju), helilaad ehk laad (v.k лад. Vene muusikateoorias tähendab mõiste 'laad' eelkõige helirea helide suhetevõrgustikku (Лад в музыке — система взаимоотношений звуков, vt Лад (музыкальный строй))), heliastmik, heliskaala, heliredel, gamma, skaala, kõrgusastmik ("kõrgusastmiku ehitust väljendab astmikuvormel, mis esitleb naaberhelide kõrguskaugusi ehk intervalle toonides, pooltoonides või poolteisttoonides. Kõrgusastmiku alumist (esimest) heli nim. põhi- ehk esiheliks." [1])

Heliridade puhul tuleb teha sisulist vahet helirea ja helilaadi mõistel, kuna helilaad kujutab enesest erinevat funktsiooni omavate helikõrgusastmete abstraktset süsteemi ning helirida on selle süsteemi konkreetne avaldumisvorm. Nii näiteks loomuliku mažoorse laadi (mille struktuur on [1,1,1/2,1,1,1,1/2] ning astmete funktsioonid on I – toonika, II – ülemine juhttoon, III – ülemine mediant, IV – subdominant, V – dominant, VI – alumine mediant, VII – alumine juhttoon) põhjal c-noodist üles ehitatud helireaks on Do-mažoor.

Heliread võivad olla näiteks pentatoonilised, diatoonilised, kromaatilised, dodekafoonilised, mikrotoonilised.


Helirida muusika ajaloos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Muusika ajalugu tunneb paljusid erinevaid heliridu erinevates muusikatraditsioonides.

Helirida arhailises rahvamuusikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanimad rahvaviisid koosnevad 2-st, 3-st või 4-st helist. Helirea kitsas ulatus on omane paljudele rahvaviisidele. Selliseid viise ei saa alati kohandada hilisemate heliridadega, vaid nad moodustavad heliridade arengus omaette arhailise perioodi.

Helirida euroopalikus muusikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alates Vana-Kreekast kasutatakse euroopalikus muusikas diatoonilisi heliridu (vastavad klahvpillide klaviatuuri valgete klahvidega (oktaavis on seitse astet)).

Keskaegse heliridade teooria aluseks on Boëthiuse viies raamatus "De institutione musica" kirjeldatud Vana-Kreeka heliridade süsteem ja Ptolemaiose transpositsiooniskaalad.

Tervetooniline helirida, naaberhelide intervallidega 1 (üks) toon, on olnud sporaadiliselt kasutusel heliteoste sees. Tervetoonilise helirea oktaav koosneb kahest tritoonist, mida keskajal on peetud saatana intervalliks. Paljud heliloojad on tervetoonilist helirida kasutanud ooperites jm viitamaks deemonlikele jõududele vms.

Helirida euroopavälistes kultuurides[muuda | redigeeri lähteteksti]

India muusikas on heliridade üldnimetus sanskriti keeles raga; hiina jpt rahvaste muusikas kasutatakse pentatoonilist helirida (koosneb viiest helist, mis on vastavuses näiteks klahvpillide klaviatuuri mustade klahvidega) jne.

Helirida nüüdismuusikas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kahekümnendal sajandil võeti kasutusele kõigile võrdtempereeritud kromaatilise helirea helidele põhinev 12-heliline (dodekafooniline) helirida.

Heliridade liigitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Helide arv helireas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Helirida võib olla:

  • 1-heliline – monohord (kr. monos – üks, üksik, ainuke horde – keel)
  • 2-heliline – duhord ehk bihord (kr. duo – kaks, mõlemad lad. bis – kaks korda)
  • 3-heliline – trihord (kr. tria – kolm)
  • 4-heliline – tetrahord (kr. tetras – neli)
  • 5-heliline – pentahord (kr. pentas – viis)
  • 6-heliline – heksahord (kr. heksas – kuus)
  • 7-heliline – heptahord (kr. hepta – seitse)
  • 8-heliline – oktohord (kr. okto – kaheksa)
  • 9-heliline – enneahord e. novehord e. nonohord (kr. ennea, lad. novem – üheksa)
  • 10-heliline – dekahord (kr. deka – kümme)
  • 11-heliline – endekahord (kr. endeka – üksteist)
  • 12-heliline – dodekahord (kr. dodeka – kaksteist)

Heliridasid võib liigitada ka:

Helidevahelised suhted helireas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Heliread järjestatakse kindla süsteemi järgi. Vastavalt helide omavahelistele suhtele helireas võivad heliread olla:

Duur ja moll[muuda | redigeeri lähteteksti]

Loomulik mažoor ehk mažoorne helirida ehk duurhelirida vastab joonia helilaadile, loomulik minoor minoorne helirida ehk mollhelirida eoolia helilaadile.

Diatooniliste ja duur-moll-süsteemi heliridade astmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diatooniliste ja duur-moll-süsteemi heliridade helid paiknevad astmetel, mida tähistatakse järjekorranumbritega arvates põhihelist ehk I astmest (teatud kontekstis toonika).

Helirea astmete suhteid nimetatakse funktsioonideks.

Funktsioonidele põhinev funktsionaalharmoonia liigitab heptatooniliste heliridade astmed helirea põhi- ja kõrvalastmeteks. Selle kohaselt on toonikakolmkõla kui ainsana püsiva kolmkõla priim, terts ja kvint s.o. I, III ja V aste helirea püsivad astmed. Ülejäänud II, IV, VI ja VII aste helirea kulgevad astmed.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ross-Maimets 2004: Jaan Ross ja Kaire Maimets (toim.), "Mõeldes muusikast. Sissevaateid muusikateadusesse". Varrak, Tallinn. helirida: 15,19,24–31,88–95,183,184,347,348,355,453,457,463–465. ISBN 9985-3-0958-8

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Leo Semlek 2003:"Muusika elementaarteooria õpik" 8. väljaanne. Kirjastus "Kodutrükk" Tallinn. kõrgusastmik:lk. 41 ISBN 9985-805-36-4

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

http://www.ericweisstein.com/encyclopedias/music/topics/ScalesandModes.html

Heliread[muuda | redigeeri lähteteksti]

Helirida • heptatoonika  • pentatoonika
Interval diagram ionian.svg
Loomulik mažoor
(Joonia)
Helifail Kuula 
Interval diagram aeolian.svg
Loomulik minoor
(Eoolia)
Helifail Kuula 
Interval diagram harmonic minor.svg
Harmooniline minoor
Helifail Kuula 
Interval diagram Hungarian minor.svg
Mustlas-minoor
Helifail Kuula 
Interval diagram melodic minor.svg
Meloodiline minoor
Helifail Kuula 
Interval diagram dorian.svg
Dooria
Helifail Kuula 
Interval diagram phrygian.svg
Früügia
Helifail Kuula 
Interval diagram lydian.svg
Lüüdia
Helifail Kuula 
Interval diagram mixolydian.svg
Miksolüüdia
Helifail Kuula 
Interval diagram locrian.svg
Lokria
Helifail Kuula 
Interval diagram.svg
Kromaatiline
Helifail Kuula 
Interval diagram wholetone scale.svg
Tervetooniline
Helifail Kuula 
Interval diagram pentatonic major.svg
Mažoorne pentatoonika
Helifail Kuula 
Interval diagram pentatonic minor.svg
Minoorne pentatoonika
Helifail Kuula 
Interval diagram alterated.svg
Altereeritud
Helifail Kuula 
Interval diagram diminished.svg
Vähendatud helirida,
1. vorm
Helifail Kuula 
Interval diagram diminished 2.svg
Vähendatud helirida,
2. vorm
Helifail Kuula 
Interval diagram oriental.svg
Hispaania ja
juutide helirida
Helifail Kuula 
Interval diagram arabian.svg
Araabia helirida
(Araabia mažoor)
Helifail Kuula 
Interval diagram mi sheberach.svg
Mi Sheberach helirida
Helifail Kuula 

Skeemil on pooltoon üleminekul ühest reast teise.