Taktimõõt

Allikas: Vikipeedia

Taktimõõt on meetrilise rütmi tähistusviis

Noodikirjas kirjutatakse taktimõõt noodivõtme ja võtmemärkide järele.

Taktimõõt kirjutatakse kahe arvuga, millest

Common time signatures.gif

Sagedamini kasutatavad taktimõõdud on järgmised.

Kahe- ja kolmeosalised taktimõõdud (2/4, 2/2, 3/4, 3/8 jne) on lihttaktimõõdud, nelja-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksaosalised jne on liittaktimõõdud (koosnevad lihttaktimõõdus taktidest).

Lihttaktimõõt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Lihttaktimõõt

Lihttaktimõõdud on 2- ja 3-osalised taktimõõdud, milles esineb vaid üks rõhuline osa.

  • 2-osalised: 2/1; 2/2; 2/4; 2/8
  • 3-osalised: 3/1; 3/2; 3/4; 3/8; 3/16

‎Taktis ühendatakse noodid gruppidesse. Gruppe ühendavat joont nimetatakse sidejooneks. Nootide grupeerimisel tuleb taktiosad üksteisest selgelt eraldada. Seega on lihttaktis gruppe sama palju, kui on taktiosasid. Figure rythmique deux croches lien haut.svg Erandiks on taktimõõdud 3/8, 2/8 ja 3/16, kus kõik noodid ühendatakse ühte gruppi, kui taktis ei ole ühele taktiosale vastavast vältusest pikemaid noote. Rhythmic mode 6.PNG

Liittaktimõõt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Liittaktimõõt

Liittaktimõõtudeks nimetatakse ühesugustest lihttaktidest moodustunud takte. Liittaktides on esimene taktiosa põhirõhuline, sellele järgnevate lihttaktide esimesed osad kõrvalrõhulised. Rõhkude arv liittaktis võrdub teda moodustavate lihttaktide arvuga.

Liittaktid jagunevad 2-, 3- ja 4-järgulisteks.

  • 2-järgulised liittaktid moodustuvad 2-st lihttaktist
4/4 = 2/4 + 2/4
6/8 = 3/8 + 3/8
  • 3-järgulised liittaktid moodustuvad 3-st lihttaktist
9/8 = 3/8 + 3/8 + 3/8
  • 4-järgulised liittaktid moodustuvad 4-st lihttaktist
12/8 = 3/8 + 3/8 + 3/8 + 3/8
12/16 = 3/16 + 3/16 + 3/16 + 3/16

Vältuste grupeerimisel liittaktides tuleb lihttaktid selgelt üksteisest eraldada.

Segataktimõõt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Segataktimõõt

Segataktimõõtudeks nimetatakse niisuguseid liittakte, mis moodustuvad erinevatest lihttaktidest. Sõltuvalt lihttaktide arvust esinevad järgmised segataktid:

  • 2-järgulised
5/4 = (2/4 + 3/4) või (3/4 + 2/4)
5/8
  • 3-järgulised
7/4 = (2/4 + 2/4 +3/4) või (3/4 + 2/4 + 2/4) või (2/4 + 3/4 + 2/4)
7/8
8/8
  • 4-järgulised
9/8 = (2/8 + 2/8 + 2/8 + 3/8) või (2/8 + 2/8 + 3/8 + 2/8) jt.
11/8
11/4

Takti struktuuri määrab veel selgitav tähistus sulgudes pärast taktimõõtu või noodijoonestiku kohale märgitud pidekaarega ühendatud noodid, millest segatakt koosneb.

Vahelduv taktimõõt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vahelduv taktimõõt

Vahelduv taktimõõt on heliteose vältel korrapäraselt või mittekorrapäraselt muutuv meetrum. Kui muutus meloodias ei ole korrapärane, siis märgitakse igakordne muutus takti algul uue taktimõõduga. Vahelduv meetrum on mitme erineva meetrumi järjestikune esinemine. Korrapärase vahelduva meetrumi puhul kirjutatakse heliteose algusesse kõrvuti mitu taktimõõtu.

Polümeetria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Polümeetria

Polümeetriaks nimetatakse mitme taktimõõdu samaaegset esinemist mitmehäälses heliteoses. Polümeetria puhul võivad erinevate häälte meetrumi rõhud kokku langeda.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]