Noot (muusika)

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on muusika noodikirja märgist. Noodist kui muusika kirjalikust avaldumisvormist vaata Partituur. Diplomaatilise noodi kohta vaata Noot (diplomaatia). Muude tähenduste kohta vaata Noot.

Noot (ladina nota 'tähis, märk') on muusika noodikirjas väikseima tähendust omava muusikalise struktuuri elemendi ülesmärkimiseks kasutatav märk.

Traditsioonilises muusika noodikirjas fikseerib noot helikõrguse ja helivältuse. Selleks kirjutatakse noot noodijoonestikule. Noodid kirjutatakse noodijoontele ja noodijoonte vahedesse. Noodijoonestikust väljapoole jäävate nootide märkimiseks kasutatakse abijooni, mis kirjutakse üksteise suhtes võrdsele kaugusele noodijoonestiku kohale või alla.

Noot tähistab kindlaksmääratud kõrgusega helisid ainult siis, kui noodijoonestiku algusesse on kirjutatud noodivõti (näiteks viiulivõti, bassivõti jne).

Traditsioonilises muusika noodikirjas koosneb noot noodipeast, mis noodijoonestikul märgib heli kõrgust, noodivarrest ja noodilipust. Noodipea, noodivars ja noodilipp näitavad ühtlasi noteeritud heli noodi vältust. Täisnoodil puudub noodivars. Pool- ja veerandnoodil puudub noodilipp.

Noodipea[muuda | redigeeri lähteteksti]

Noodi osad.png

Seest tühi või täis ovaal, mis noodijoonestikul, märgib kõrgust ja kestust (seest täis, seest tühi, mõlemad punktiga).

Noodivars[muuda | redigeeri lähteteksti]

Joon, mis tõmmatakse noodipea paremale küljele. Noodivarre pikkus on umbes 2 1/2 kuni 3 noodijoonte vahet ehk antud noodist oktaav alla või üles. Kolmandast noodijoonest kõrgemal asuvatel nootidel märgitakse noodivars alla ja noodipeast vasakule.

Kui noodijoonestikule on kirjutatud kahehäälne muusikapala, kirjutatakse ülemise hääle varred üles ja alumise hääle varred alla.

Noodilipp[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjutatakse noodivarrest paremale (kui noodivars suundub alla, siis vasakule).

Kõrvuti asuvate nootide lipud ühendatakse tavaliselt noodivarsi siduvaks jooneks. Näiteks 8thNote.svg 8thNote.svg = Figure rythmique deux croches lien haut.svg

Noodinimetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis heli põhinimetus

Noodinimetused, mis näitavad helikõrgust on tähtnimetused ja silpnimetused:

"Ut" on "do" varasem nimetus. Inglise keelt kõnelevates maades on silpnimetuse "si" asemel kasutusel "ti" ning tähtnimetuse "h" asemel "b".

Altereerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis altereerimine

Nooti kõrgendatakse või madaldatakse altereerimise teel.

Noodi vältus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis helivältus

Noodi vältused tähistavad kindlaksmääratud pikkusega helisid ja pause ainult siis, kui noodijoonestiku algusesse on kirjutatud tempo (näiteks 110 (lööki minutis), allegro, andante jne). Kui tempo on määramata, võib interpreet kasutada endavalitud tempot ja näiteks veerandnoot võib vastavalt valitud tempole kesta liialdatud näitena kas pool tundi või 0,1 sekundit.

Pausid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Noodivältustele vastavad noodikirjas samade vältustega pausid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Elga Ainsalu "Muusika põhiõpetus", kirjastus "Valgus", 1968