Muusikavorm

Allikas: Vikipeedia

Muusikavormid on muusika ajaloos väljakujunenud, kindlate ülesehituspõhimõtetega lõpetatud struktuurid heliloomingus. Nad on sageli seotud muusikažanride ja muusikastiilidega.

Muusikavorm näitab muusikateose ülesehitust: millistest üksustest ja millises järjekorras teos koosneb.

Erilist tähelepanu pöörati muusikavormidele ja nende järgimisele 18. sajandi klassikalises muusikas, kuid teatud vorminõuete järgmist võib täheldada kõigi aegade muusikas.

Sisukord

[redigeeri] Näiteid enamtuntud või enamkasutatud muusikavormidest stiilide kaupa

[redigeeri] Üheosalised vormid

[redigeeri] Lihtvormid

Lihtvormid on vormid, kus muusikateos pannakse kokku väikestest selgepiirilistest üksustest. Neid üksusi tähistatakse kas kirjatähtede või eriliste nimetustega (sissejuhatus, ekspositsioon, refrään, repriis, coda jne)

  • Stroofiline ehk värssvorm – kasutatakse tavaliselt lauludes, seisneb ühe meloodiakujundi või viisijupi kordamisel mitmeid kordi (AA...). Korduvaid meloodiakujundeid nimetatakse stroofideks või värssideks.
  • AB-vorm – koosneb kahest motiivist, mis järgnevad üksteisele ja mida tavaliselt ka korratakse (AABB).
  • Ahelvorm – AB-vormi edasiarendus, kus on lisatud veel motiive (ABCD). Ka neid tihti korratakse (AABBCCDD)
  • ABA-vorm – koosneb kolmest motiivist, kusjuures kolmas sarnaneb täielikult esimesega.
  • Rondovorm – koosneb nn refräänist, mis pidevalt kordub, ja üksteisest erinevatest osadest, mis on refräänide vahel (ABACADAEA).
  • Lauluvorm – üks kõige tihedamini kasutatavatest vormidest levimuusikas (AA B AA B A...), kus viimast osa korratakse mitmeid kordi. Sellel vormil võivad olla teatud variatsioonid, nagu näiteks AA B AA B C A... või AA B AA B C D A... Seda vormi kasutatakse ka näiteks šansoonide, kantsoonide, ballaadide, hümnide, aariate jne komponeerimiseks.

[redigeeri] Arenduslikud vormid

Arenduslikes vormides on teos vormitud väikestest motiividest, mida on erinevatel viisidel kombineeritud ja töödeldud. Tavaliselt toetub kogu arendus sümmeetrilisele, kaaretaolisele struktuurile.

  • Sonaadivorm e sonaat-allegro vorm – on rajatud ABA-vormi põhimõttel, kuid osi nimetatakse ekspositsioon, töötlus ja repriis.

[redigeeri] Variatsioonilised vormid

  • Variatsioonivorm – aluseks on teema (mis ise võib olla mõnes lühivormis, nt AB-vormis), mida korratakse ja varieeritakse igal korral (AA1A2A3A4A5A6)

[redigeeri] Mitmeosalised vormid

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Muusikavorm"
Personaalsed tööriistad