Neumad

Allikas: Vikipeedia
Ülal varajased neumad, keskel kvadraatneumad, all tekst

Neumad (kreeka keelest νεύμα neuma 'märk') on noodikirja märgid, mida kasutati keskajal gregooriuse koraali meloodia märkimiseks.

Neumad võeti kasutusele umbes 8. sajandil, kuna sinnamaani suuliselt levinud gregooriuse koraali viiside arv kasvas oluliselt, mis raskendas nende meelespidamist.

Varajased neumad kirjutati laulu teksti kohale. Need tähistasid 1–4 noodist koosnevaid meloodiaelemente. Neumad olid ebatäpsed ja ei määranud kindlat helikõrgust. Nad olid vaid abiks laulmisel, näidates rütmi ja meloodia liikumise suunda üles või alla.

11. sajandil pani munk Guido Arezzost aluse tänapäevasele noodikirjale. Algselt oli kasutusel vaid üks punane joon, mis tähistas nooti fa. Guido võttis kasutusele 4 noodijoont (üksteisest tertsi kaugusel). Esialgu märkis ta noodijoontele veel varajasi neumasid, kuni 12. sajandil hakati kasutama kvadraatneumasid, mis märkisid ka täpseid helikõrgusi.

Paavst Johannes XIX andis 1026. aastal korralduse uue noodikirja kasutusele võtmise kohta.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]