Alteratsioon

Allikas: Vikipeedia

Alteratsiooniks nimetatakse laadi diatooniliste astmete muutmist ehk teisendamist (kõrgendamist või madaldamist).

Altereerimiseks nimetatakse diatoonilise heli muutmist (kõrgendamist või madaldamist), mida tähistatakse vastavate märkide (alteratsioonimärkide) kirjutamisega noodi ette.

Altereerimisel lisatakse noodi tähtnimetusele kõrgendamise puhul järelliide -is ning kahekordse kõrgendamise puhul -isis. Silpnimetusele lisatakse vastavalt sõna diees või dubldiees. Näiteks: F = Fis = fa-diees; Cdouble sharp = Cisis = do-dubldiees jne.

Noodi madaldamise puhul lisatakse tähtnimetusele järelliide -es ning kahekordse madaldamise puhul -eses. Silpnimetusele lisatakse madaldamise puhul vastavalt sõna bemoll või dublbemoll. Näiteks: D = Des = re-bemoll jne. Erandiks on B, mis võrdub si-bemolliga (B).

Altereerimisel saadakse altereeritud heli.

Tuletatud helinimetus võib olla ka diatoonilisel helil (näiteks D-duuris, kus alusheliks on fis).


Laadiline alteratsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laadiline alteratsioon on laadi kulgevate astmete muutmine, teisendamine (altereerimine), mille tõttu teravneb nende astmete tunglevus laadi püsivatesse astmetesse antud helistikust väljumata. Altereerida on võimalik ainult neid astmeid, mis asuvad püsivast astmest vähemalt tooni kaugusel.

Loomulikus mažooris on altereeritavad:

Võimalikud on veel VI astme kõrgendamine ja VII astme madaldamine.

Loomulikus minooris on altereeritavad:

Võimalikud on veel VI astme kõrgendamine ja VII astme madaldamine. Minoori IV astme madaldamine asendatakse sageli III astme kõrgendamisega ja VII astme madaldamine VI astme kõrgendamisega. See on tingitud kromaatastmiku õigekirja reeglitest.

Meloodiline alteratsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meloodiline alteratsioon on mitteakordihelide (tavaliselt abi- või läbiminevad helid) tunglevuse suundumine akordihelidesse ja kuulub enamasti harmoonia valdkonda.

Abiheliks ehk kõrvalheliks (kaunistusheliks) nimetatakse akordi tertsilisse struktuuri mittekuuluvat heli, mis ühendab akordihelisid nende kordumisel.

Läbiminevaks ehk täiteheliks nimetatakse heli, mis ühendab kaht akordiheli astmelisel liikumisel.

Modulatsiooniline alteratsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Modulatsioonilise alteratsiooni puhul tekib altereeritud astme kulgemisel üleminek uue helistiku püsivasse astmesse.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]