Alteratsioon
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
Alteratsiooniks nimetatakse laadi diatooniliste astmete muutmist ehk teisendamist (kõrgendamist või madaldamist).
Sisukord |
[redigeeri] Laadiline alteratsioon
Laadiline alteratsioon on laadi kulgevate astmete muutmine, teisendamine (altereerimine), mille tõttu teravneb nende astmete tunglevus laadi püsivatesse astmetesse antud helistikust väljumata. Altereerida on võimalik ainult neid astmeid, mis asuvad püsivast astmest vähemalt tooni kaugusel.
Loomulikus mažooris on altereeritavad:
- II astme - kõrgendamine või madaldamine
- IV astme - kõrgendamine
- VI astme - madaldamine (harmooniline mažoor)
Võimalikud on veel VI astme kõrgendamine ja VII astme madaldamine.
Loomulikus minooris on altereeritavad:
- II astme - madaldamine
- IV astme - kõrgendamine ja madaldamine
- VII astme - kõrgendamine (harmooniline minoor)
Võimalikud on veel VI astme kõrgendamine ja VII astme madaldamine. Minoori IV astme madaldamine asendatakse sageli III astme kõrgendamisega ja VII astme madaldamine VI astme kõrgendamisega. See on tingitud kromaatastmiku õigekirja reeglitest.
[redigeeri] Meloodiline alteratsioon
Meloodiline alteratsioon on mitteakordihelide (tavaliselt abi- või läbiminevad helid) tunglevuse suundumine akordihelidesse ja kuulub enamasti harmoonia valdkonda.
Abiheliks ehk kõrvalheliks (kaunistusheliks) nimetatakse akordi tertsilisse struktuuri mittekuuluvat heli, mis ühendab akordihelisid nende kordumisel.
Läbiminevaks ehk täiteheliks nimetatakse heli, mis ühendab kaht akordiheli astmelisel liikumisel.
[redigeeri] Modulatsiooniline alteratsioon
Modulatsioonilise alteratsiooni puhul tekib altereeritud astme kulgemisel üleminek uue helistiku püsivasse astmesse.
