Meetrum

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib muusika mõistest; värsiõpetuse mõistete kohta vaata artikleid Värsimõõt ja Meetrum (värsimõõdu algüksus)

Meetrum ehk aktsentmeetrum[viide?] on muusikateoses korrapäraste dünaamiliste rõhkude ehk aktsentide perioodiline kordumine. Aktsentmeetrumi põhiliigiks on 2- ja 3-osaline meetrum.

Meetrumit iseloomustab taktimõõt; meetrumi jälgimiseks noodikirjas kasutatakse takte ja taktijooni.

Muusikateose rütm on organiseeritud vastavalt meetrumile. Enamasti on takti esimene heli pearõhuline; liittaktimõõtude puhul võivad taktis esineda ka kõrvalrõhud. Pearõhu nihutamine või ärajätmine tekitab sünkoobi. Rõhutute taktiosade rõhutamine (off-beat) on iseloomulik rock-muusikale.

Lihtmeetrum[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2-osaline meetrum koosneb ühest rõhulisest ja ühest rõhutust osast, vastates kahesilbilisele värsijalale, mida nimetatakse trohheuseks.
  • 3-osaline meetrum koosneb ühest rõhulisest ja kahest rõhutust osast, vastates kolmesilbilisele värsijalale, mida nimetatakse daktüliks.

Liitmeetrum[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lihtmeetrumite korrapärasel järgnemisel moodustub liitmeetrum.

Samaliigilised liitmeetrumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2-järguline 4-osaline liitmeetrum = 2-osaline + 2 osaline (näiteks 4/4 taktimõõdus, selle vananenud tähis on C)
  • 2-järguline 6-osaline liitmeetrum = 3-osaline + 3-osaline (6/8, 6/4)
  • 3-järguline 9-osaline liitmeetrum = 3 + 3 + 3 (9/8 taktimõõdus)
  • 4-järguline 12-osaline liitmeetrum = 3 + 3 + 3 + 3 (12/8 taktimõõdus)

Eriliigilised liitmeetrumid ehk segameetrumid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 2-järguline 5-osaline meetrum
    • 2-osaline + 3-osaline (5/4 taktimõõdus)
    • 3-osaline + 2-osaline (5/4 taktimõõdus)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]