MS-DOS

Allikas: Vikipeedia

MS-DOS (Microsoft Disk Operating System) on Microsofti loodud ketta- ja failiohjesüsteem (operatsioonisüsteem).

See oli 1980. aastatel personaalarvutite kasutusel olnud operatsiooni süsteemidest levinuim. Kuid kuna MS-DOS asendamine Windows op-süsteemiga on toimunud järk-järgult, on suutnud Microsoft siiani suuresti alles hoida ka oma kättevõidetud turuosa personaalarvutite turul.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Microsofti MS-DOS ja selle eelkäija 86-DOS, algus oli paljuski inspireeritud Digital Researchi poolt toodetud operatsiooni süsteemist CP/M (Control Program / (for) Microcomputers), mis oli tolle ajani domineeriv operatsioonisüsteem 8-bitistel Zilog Z80 ning Intel 8080 protsessoritel baseeruvatel arvutitel.

1980 aastal tutvustas IBM avalikusele oma esimest Intel 8088 mikroprotsessoriga arvutit, ning vajas sellele operatsioonisüsteemi. Otsides 8088-ga ühilduvat CP/M versiooni, võttis IBM alguses ühendus Microsofti juhi Bill Gatesiga. IBM saadeti Digital Research'i, kus peale esialgseid läbirääkimisi CP/M kasutamiseks kõnelused katkesid sest, kui Digital Research'i asutaja Gary Kildall soovis raha iga müüdud eksemlari pealt, soovis IBM litsensi osta vaid ühekordselt, ning müüa seda ka oma nime "PC-DOS" all. Peale negatiivset vastust pöördus IBM taas Bill Gatesi poole. Gates oma korda pöördus Seattle Computer Products poole, kus tegutsev programmeerija Tim Paterson oli loonud variandi CP/M-80'ist sise kasutuseks, et katsetada uut 16-bitist Intel 8086 protsessorit. Operatsioonisüsteemi nimeks oli esialgu "QDOS" (Quick and Dirty Operating System), kuid muudeti "86-DOS"iks peale tema kommersiaalseks muutmist. Microsoft ostis väidetavalt 50000 dollari eest 86-DOS'i ära, ning sellest sai MS-DOS. Mida Microsoft ka 1981 aastal esmakordselt tutvustas.

Microsoft litsenseeris oma toodet ka mitmetele arvuti tootjatele, kes müüsid oma arvuteid juba MS-DOS'iga varustatult, vahel ka tootjate oma nimede all. Hiljem kasutati ka juba Microsofti tootenime MS-DOS, vaid IBM jätkas oma IBM PC-de tarvis, MS-DOSist oma versiooni PC-DOSi loomist.

Digital Research, saades teada, et IBM müüb CP/M ile sarnast toodet, (kasutati ju ka sama nime mida oli lubatud kasutada CP/M'i puhulgi), ähvardati kohtu hagiga. IBM sõlmis see peale kokkuleppe, et PC klientidel on valida, kas kaasa tuleb PC-DOS või CP/M-86'e Kildalli 8086 versioon. Kõrvutades neid omavahel maksis CP/M peaegu 200 dollarit rohkem, kui PC-DOS, ning selle müük soikus. CP/M turu osa kahanes, kuid MS-DOS ja PC-DOS said peamiselt müüdud operatsiooni süsteemiks PCdel ja PCga õhilduvates arvutites.

Digital Research üritas CP/M-86'e turu osa küll uuesti tagasi võita — esialgu DOS Plus'iga ning hiljem DR-DOSiga (mõlemad on ühilduvad nii DOS'i kui ka CP/M-86'iga), kuid erilise eduta. Digital Research osteti lõpuks ära Novelli poolt, ning DR-DOS-ist sai Novell DOS 7.

MS-DOS'i järeltulijateks said ─ Microsoft Windows ja IBMi OS/2. Kuid Microsoftil ja IBMil tekkis aga rida lahkarvamusi, mille peale lahknes ka DOS'i arendamine kahe firma poolt. MS-DOS on osaliselt üle kantud ka Windowsi; PC-DOSi viimane versioon oli aga 1998 aastal PC-DOS 2000.

Aastani 2000, mil ka Microsoft lõpetas DOS arendamise, oli MS-DOS'iga jõutud 8'nda versiooni numbrini.