MS-DOS

Allikas: Vikipeedia

MS-DOS (Microsoft Disk Operating System) on Microsofti loodud ketta- ja failihaldussüsteem (operatsioonisüsteem).

See oli 1980. aastatel personaalarvutite kasutusel olnud operatsioonisüsteemidest levinuim. Kuid kuna MS-DOSi asendamine Windowsi opsüsteemiga on toimunud järk-järgult, on suutnud Microsoft siiani enamjaolt alles hoida ka oma kättevõidetud turuosa personaalarvutite turul.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Microsofti MS-DOSi ja selle eelkäija 86-DOSi algus oli paljuski inspireeritud Digital Researchi toodetud operatsioonisüsteemist CP/M (Control Program / (for) Microcomputers), mis oli tolle ajani domineeriv operatsioonisüsteem 8-bitistel Zilog Z80 ja Intel 8080 protsessoritel põhinevatel arvutitel.

1980. aastal tutvustas IBM avalikkusele oma esimest Intel 8088 mikroprotsessoriga arvutit ning vajas sellele operatsioonisüsteemi. Otsides 8088-ga ühilduvat CP/M versiooni, võttis IBM alguses ühendust Microsofti juhi Bill Gatesiga. IBM saadeti Digital Researchi, kus pärast esialgseid läbirääkimisi CP/Mi kasutamiseks kõnelused siiski katkesid, sest erinevalt Digital Researchi asutajast Gary Kildallist, kes soovis raha iga müüdud eksemplari pealt, soovis IBM litsentsi osta vaid ühekordselt ning müüa seda ka nime "PC-DOS" all. Pärast eitavat vastust pöördus IBM taas Bill Gatesi poole. Gates omakorda pöördus firma Seattle Computer Products poole, kus tegutsev programmeerija Tim Paterson oli loonud variandi CP/M-80 sisekasutuseks, et katsetada uut 16-bitist Intel 8086 protsessorit. Operatsioonisüsteemi nimi oli esialgu "QDOS" (Quick and Dirty Operating System), mis muudeti 86-DOSiks pärast selle kommertsiaalseks muutmist. Microsoft ostis väidetavalt 50 000 dollari eest 86-DOSi ära ning sellest sai MS-DOS, mille Microsoft ka 1981. aastal turule tõi.

Microsoft litsentsis oma toodet ka mitmetele arvutitootjatele, kes müüsid oma arvuteid juba koos MS-DOSiga, mis oli vahel esitletud hoopis tootjate oma nimedega. Hiljem kasutati juba Microsofti tootenime MS-DOS, kuid IBM jätkas siiski oma IBM PC tarvis MS-DOSist oma versiooni PC-DOSi loomist.

Digital Research, saades teada, et IBM müüb CP/Miga sarnast toodet (kasutati ju ka sama nime, mida oli lubatud kasutada CP/Mi puhulgi), ähvardas kohtusse pöörduda. IBM sõlmis seepeale kokkuleppe, et PC klientidel on valida, kas kaasa tuleb PC-DOS või CP/M-86 Kildalli 8086 versioon. Kõrvutades neid võrdluseks omavahel maksis CP/M peaaegu 200 dollarit rohkem kui PC-DOS ning selle müük soikus. CP/Mi turuosa vähenes, millele vastupidi MS-DOS ja PC-DOS said müüduimateks operatsioonisüsteemideks PC-arvutites ja PCga ühilduvates arvutites.

Digital Research üritas CP/M-86 turuosa küll uuesti tagasi võita – esialgu DOS Plusiga ja hiljem DR-DOSiga (mõlemad on ühilduvad nii DOSi kui ka CP/M-86ga), kuid erilise eduta. Digital Researchi ostis lõpuks ära Novell ja DR-DOSist sai Novell DOS 7.

MS-DOSi järeltulijateks said Microsoft Windows ja IBMi OS/2. Microsoftil ja IBMil tekkis rida lahkarvamusi, mille tõttu lahknes ka DOSi arendamine kahe firma poolt. MS-DOS on osaliselt üle kantud ka Windowsi, Windows 95 ja Windows 98 raporteerivad DOSi versiooniks 7.x, Windows ME raporteerib DOS API versiooniks 8.00, kuigi DOSi selles enam eraldi käivitada ei saa.

PC-DOSi viimane versioon oli 1998. aastal PC-DOS 2000. Microsoft lõpetas DOSi arendamise aastal 2000 ning 8. versiooninumber jäi MS-DOSi viimaseks.