MINIX

Allikas: Vikipeedia
MINIX
MINIX screenshot.png
MINIX 3.1.2a laeb
Ettevõte / Arendaja Andrew S. Tanenbaum
OS-perekond UNIXi-laadne operatsioonisüsteem
Saada olev(ad) keel(ed) Inglise keel
Litsents BSD alates aastast 2000.

MINIX on Andrew Tanenbaumi poolt loodud pisike operatsioonisüsteem. Ta lõi MINIX-i kui näidise operatsioonisüsteemist oma raamatu Operating Systems: Design and Implementation (ilmus 1987. aastal) tarvis. Raamat sisaldas 12000 rida MINIX-i koodi ja lisaks sai lähtekoodi kaasa ka flopil. MINIX loodi ühilduma IBM PC-de ja IBM PC/AT arvutite jaoks, sest need oli siis kõige levinumad ja A. Tanenbaumile ka kättesaadavad. Hiljem lisandusid aga ka teised arhitektuurid.

Praegu on kasutusel MINIX 3 versioon, mille valmimisest anti teada 2005. aastal. Nagu ka eelmised versioonid, on ka tema eesmärk tegelikult tutvustada õpilastele ja huvilistele operatsioonisüsteemi ehitust. Teda on võimalik nüüd ka näiteks LiveCD-na kasutada või siis kuvatõmmistega vastavatel emulaatoritel käivitada.

Seos Linuxiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linus Torvalds kasutas ja hindas MINIXit, kuid tema loodu erines MINIXist päris palju. Võrreldes Linuxiga on MINIXi suurimaks erinevuseks tuuma ülesehitus. Linux kasutab monoliit tuuma, MINIX aga mikrotuuma. Tannenbaumi-Torvaldsi debatis ei kiitnud Tannenbaum seda otsust heaks ja veel 2006. aasta mais õigustas ta mikrotuuma kasutamist.[1] Kuna Linuxit arendati algselt MINIXis, siis päris Linux mitmed MINIXi omadused, nagu näiteks failisüsteemi.

Kenneth Brown Alexis de Tocqueville Instituudist andis 2004. aasta mais välja raamatu Samizdat, kus ta väitis, et suur osa Linuxi tuuma koodist kopeeriti MINIXi koodist. Süüdistused lükati üleüldiselt ümber, Andrew Tanenbaum isiklikult kritiseeris Kenneth Brown'i ja kirjutas pika vastuväite oma isiklikule veebilehele.[2][3]

Litsents[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ajal, kui esimene MINIX ilmus, loeti selle litsentsi suhteliselt liberaalseks. Andrew Tanenbaum soovis kohe alguses, et MINIXi lähtekood oleks kõigile vabalt kätte saadav. Seda selleks, et õpilastel ja raamatu kasutajatel oleks võimalik vabalt koodi uurida, muuta ja uusi programme arendada. Kahjuks ei nõustunud alguses sellega raamatu kirjastajad. Nimelt nad ei tahtnud, et raamatus oleks midagi sellist liidetud, mida kasutajad võivad ise kopeerida (näiteks lähtekood). Nii lahendati alguses olukord nii, et MINIX-i litsentsitasu liideti raamatu hinnale. See muutis ka võimatuks MINIXi kasutamise vabalt jagatava operatsioonisüsteemi alusena. Kuid kui 1990. aastate alguses ilmusid Linux ja 386BSD operatsioonisüsteemid, siis õnnestus lõpuks ka MINIX muuta vabaks tarkvaraks.

Aprillis 2000. aastal muutus MINIX vabaks/avatud tarkvaraks lubava vaba tarkvara litsentsi alusel,[4] aga selleks ajaks oli MINIX oma võimalustelt teistest operatsioonisüsteemidest maha jäänud ja paljud entusiastid olid 1990. aastatel selle asemel Linuxile või mõnele BSD variandile üle läinud. Nii on MINIX praegused kasutajad peamiselt üliõpilased või hobikasutajad.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]