Ketta-opsüsteem
Allikas: Vikipeedia
 |
See artikkel räägib üldmõistest; IBM-i suurarvutite opsüsteemi kohta vaata artiklit DOS/360; Microsofti operatsioonisüsteemi kohta vaata artiklit MS-DOS |
| See artikkel vajab toimetamist. |
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
Ketta-opsüsteem (ingl disk operating system, DOS) on arvuti operatsioonisüsteem kõvaketta, kui ka pehmeketta haldamiseks. Eesti keeles on DOS-i kohta kasutatud veel väljendeid kettaohjesüsteem ja failiohjesüsteem.
Programm koosneb käsustikust, mille arvuti laeb käivitamisel enda mällu, et täide viia mitmesusguseid algoritme: andmete kustamine, andmete kopeerimine, andmete edastamine jne. Vajadus hoida ka vaheandmeid välismäus tuli sellest, et arvuti noorusaegadel oli operatiivmälu arvutitel vähe ning kõik muu hoiti ketastel.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
DOS-i nime kandis aastast 1964 Disk Operating System/360 (DOS/360), mida kasutati IBM-i suurarvutitel ja mille välismäluks oli winchester tüüpi kõvakettad[1].
Microsofti MS-DOS ja selle eelkäija 86-DOS, algus oli paljuski inspireeritud Digital Researchi poolt toodetud operatsiooni süsteemist CP/M (Control Program / (for) Microcomputers), mis oli tolle ajani domineeriv operatsioonisüsteem 8-bitistel Zilog Z80 ning Intel 8080 protsessoritel baseeruvatel arvutitel.
1980 aastal tutvustas IBM avalikusele oma esimest Intel 8088 mikroprotsessoriga arvutit, ning vajas sellele operatsioonisüsteemi. Otsides 8088-ga ühilduvat CP/M versiooni, võttis IBM alguses ühendus Microsofti juhi Bill Gatesiga. IBM saadeti Digital Research'i, kus peale esialgseid läbirääkimisi CP/M kasutamiseks kõnelused katkesid sest, kui Digital Research'i asutaja Gary Kildall soovis raha iga müüdud eksemlari pealt, soovis IBM litsensi osta vaid ühekordselt, ning müüa seda ka uue nime "PC-DOS" all. Peale negatiivset vastust pöördus IBM taas Bill Gatesi poole. Gates oma korda pöördus Seattle Computer Products poole, kus tegutsev programmeerija Tim Paterson oli loonud variandi CP/M-80'ist sise kasutuseks, et katsetada uut 16-bitist Intel 8086 protsessorit. Operatsioonisüsteemi nimeks oli esialgu "QDOS" (Quick and Dirty Operating System), kuid muudeti "86-DOS"iks peale tema kommersiaalseks muutmist. Microsoft ostis väidetavalt 50000 dollari eest 86-DOS'i ära, ning sellest sai MS-DOS. Mida Microsoft ka 1981 aastal esmakordselt tutvustas.
Microsoft litsenseeris oma toodet ka mitmetele arvuti tootjatele, kes müüsid oma arvuteid juba MS-DOS'iga varustatult, vahel ka tootjate oma nimede all. Hiljem kasutati ka juba Microsofti tootenime MS-DOS, vaid IBM jätkas oma IBM PC-de tarvis, MS-DOSist oma versiooni PC-DOSi loomist.
Digital Research, saades teada, et IBM müüb CP/M ile sarnast toodet, (kasutati ju ka sama nime mida oli lubatud kasutada CP/M'i puhulgi), ähvardati kohtu hagiga. IBM sõlmis see peale kokkuleppe, et PC klientidel on valida, kas kaasa tuleb PC-DOS või CP/M-86'e Kildalli 8086 versioon. Kõrvutades neid omavahel maksis CP/M peaegu 200 dollarit rohkem, kui PC-DOS, ning selle müük soikus. CP/M turu osa kahanes, kuid MS-DOS ja PC-DOS said peamiselt müüdud operatsiooni süsteemiks PCdel ja PCga õhilduvates arvutites.
Digital Research üritas CP/M-86'e turu osa küll uuesti tagasi võita — esialgu DOS Plus'iga ning hiljem DR-DOSiga (mõlemad on ühilduvad nii DOS'i kui ka CP/M-86'iga), kuid erilise eduta. Digital Research osteti lõpuks ära Novelli poolt, ning DR-DOS-ist sai Novell DOS 7.
Microsoftil ja IBMil tekkis aga rida lahkarvamusi seoses kahe DOS'i järeltulijaga — Microsoft Windows ja IBMi OS/2. Mille peale lahknes ka DOS'i arendamine kahe firma poolt. MS-DOS on osaliselt üle kantud ka Windowsi; PC-DOSi viimane versioon oli aga 1998 aastal PC-DOS 2000.
[redigeeri] DOSi laadsed operatsioonisüsteemid
- Digital Research CP/M
- Seattle Computer Products 86-DOS
- IBM PC-DOS
- Digital Research DR-DOS
- Microsoft MS-DOS
- Commodore CBM DOS
- Atari Atari DOS
- Commodore Amiga Dos
- Apple Apple DOS
