Aktinomütseedid

Allikas: Vikipeedia
Aktinomütseedid
Actinomyces israelii
Taksonoomia
Riik: Bakterid Bacteria
Hõimkond: Actinobacteria

Aktinomütseedid (Actinobacteria), ka kiirikbakterid, kiirikulised, on kõrge G+C sisaldusega (>55%) grampositiivsete bakterite hõimkond. Vananenud eestikeelses kirjanduses on neid nimetatud ka kiirikseenteks, kuid nad pole seened.

Grampositiivsed bakterid – Actinobacteria ja Firmicutes – ei eristu 16S rDNA analüüsi alusel evolutsiooniliselt vanima rühmana, kuid seevastu toetudes valgujärjestustel põhinevatele analüüsidele, võib neid pidada ka evolutsiooniliselt ühtedeks vanimateks hõimkondadeks.

Nad on looduses laialdaselt levinud ja tegutsevad orgaanilise aine (näiteks tselluloosi ja kitiini) lagundajatena. Valdavalt elavad aktinomütseedid mullas, aga neid leidub palju ka veekeskkonnas. Nad moodustavad spoore ja sporangiume ning säilivad hästi rasketes tingimustes, näiteks kuivanud mullas. Väga paljud moodustavad substraadi- ja õhumütseeli, mis on ka üks põhilisi tunnuseid nende taksonoomilisel määramisel.

Actinobacteria kasv on aeglane ja nende eraldamiseks mullast ning kultiveerimiseks laboris tuleb seega pärssida kiirestikasvavate bakterite ja seente areng.

Aktinomütseetide esindajad toodavad antibiootikume (eriti perekonnas Streptomyces) ja on seega biotehnoloogiliselt olulised. Samuti produtseerivad nad paljusid eksoensüüme ning korünebaktereid kasutatakse palju toiduainetööstuses. Näiteks Corynebacterium glutamicum leiab kasutust glutamiinhappe tootjana.

Hõimkonna kaks olulisemat seltsi on Actinomycetales ja Bifidobacteriales.

Aktinomütseetide hulka kuulub mitmeid patogeene. Kaks tuntuimat on perekonnas mükobakterid (Mycobacterium) ja tekitavad tuberkuloosi (M. tuberculosis, M. bovis ja M. africanum) ning leeprat (M. leprae).

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]