Karl Linnas
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2021) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2019) |
Karl Linnas (6. august 1919 Tartu – 2. juuli 1987 Leningrad) oli Eesti kaitseväe lipnik, Saksamaa sõjaväe leitnant ja Saksa okupatsiooni ajal Eestis Tartu koonduslaagri ülem[küsitav].
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Tema vanemad olid Postimehe trükikoja osakonnajuhataja August Linnas ja Ida Park. Karl Linnas lõpetas 1937. aastal Hugo Treffneri Gümnaasiumi[1]. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis matemaatikat, kuid ei lõpetanud õpinguid[2]. Õppis Tartu ülikoolis (1937-1938, 1940-1941) olles korporatsiooni „Vironia“ liige[3]. 1938-1940 õppis sõjakoolis, tõenäoliselt seoses ajateenistusega.
Saksa okupatsiooni ajal töötas Karl Linnas 1941.a. septembrist kuni 1942.a maini Tartu koonduslaagri ülemana[küsitav]. Koonduslaagri komandant oli Fritz Giesen.
Kui Saksamaa väed Eestist 1944. aastal taganesid, võitles Linnas kaitsepataljonis rindel[4] ning sai 1944. aastal haavata. Saksamaal jäi ta sõjapõgenike laagrisse 1951. aastani, mil emigreerus Ameerika Ühendriikidesse.
Karl Linnas mõisteti 1962[küsitav]. aastal Eesti NSV-s Nõukogude okupatsioonivõimude korraldatud kohtuistungil tagaselja süüdi ja surma selle eest, et ta aastatel 1941 ja 1942 töötas Tartu koonduslaagri ülemana[küsitav] ja pani toime inimsusvastaseid kuritegusid.
Karl Linnas töötas hiljem Ameerika Ühendriikides maamõõtjana, elades vaikselt New Yorgi osariigis Greenlawni külas 1979. aastani, mil Ameerika Ühendriikide immigratsiooniamet süüdistas teda riiki sisenemisel valeandmete esitamises.
1981. aastal jättis Westbury linna föderaalne ringkonnakohus 62-aastase Linnase ilma Ameerika Ühendriikide kodakondsusest, kuna ta oli 30 aastat tagasi varjanud immigratsiooniameti eest oma kuritegelikku minevikku. Kohtuniku sõnutsi olid Linnase kuriteod "sellised, mis solvavad iga tsiviliseeritud ühiskonda". 1986. aastal kinnitas föderaalne apellatsioonikohus väljasaatmiskäsu, otsuse põhjal oli tõendusmaterjal süüdistatava vastu "ülekaalukas ja suuresti vaidlustamata".
Karl Linnase kohtuasjaga tegeles prokurör Rudolph Giuliani, hilisem New Yorgi linnapea.[5]
Karl Linnas, kes mõisteti 1962[küsitav]. aastal Eesti NSV-s toimunud kohtuistungil tagaselja surma, kaotas 1981. aastal Ameerika Ühendriikide kodakondsuse, kui 20. aprillil 1987 keeldus Ameerika Ühendriikide Ülemkohus viimase astme edasikaebust kuulamast ning ta deporteeriti 1987. aastal Ameerika Ühendriikidest Nõukogude Liitu.[6] Linnas oli Ameerika Ühendriikide teine naturaliseerunud kodanik, kes saadeti Nõukogude Liitu surmaotsuse täideviimisele; esimene oli Fjodor Fedorenko.
Linnas viidi lennukiga Nõukogude Liitu, kus ta suri ligi kolme kuu pärast, 2. juulil 1987 kohtuistungit oodates Leningradi vanglahaiglas.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&aasta=1937
- ↑ Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. III, lk 320
- ↑ Korporatsioon Vironia liikmeskond 26. novembril 1967. Toronto: Korp! Vironia, 1967
- ↑ Raudriste eesti vabatahtlikele, Järva Teataja (1926-1944), nr. 7, 18. jaanuar 1944
- ↑ Tarmo Vahter (09.10.2008). "CIA jättis Karl Linnase KGB sõjasaagiks". Eesti Ekspress. Vaadatud 23.06.2021.
- ↑ Jerome S. Legge Jr. (2010). "The Karl Linnas Deportation Case, the Office of Special Investigations, and American Ethnic Politics". 24. Spring: 26–55. ISSN 8756-6583.
{{cite journal}}: viitemall journal nõuab parameetrit|journal=(juhend); eiran tundmatut parameetrit| journal=(juhend)
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- 12,000 : materials from the trial of the mass murderers Juhan Jüriste, Karl Linnas and Ervin Viks, held at Tartu on January 16-20 1962, Koostaja: Karl Lemmik, Ervin Martinson, Toimetaja: V. Rummel, Kujundaja: Herald Eelma. ISBN 978-9949-707-70-6
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Charles Ashman ja Robert J. Wagman "The Nazi Hunters" New York: Pharos Books, 1988
- Henry Kamm "Estonian Deported by U.S. Arrives in Soviet", NY Times
- Artiklid Karl Linnasest LA Timesis
- Karl Linnas, center, facing a Soviet death sentence on charges of supervising Nazi concentration camp executions, is escorted by federal agents at New York's