Eesti Julgeolekupolitsei ja SD
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD (saksa keeles Sicherheitspolitzei und SD Estland, inglise keeles Estonian Security Police and SD) oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud Saksa Riigi Riigi Julgeoleku Peaameti Idaalade piirkondlik struktuurüksus, mille ülesandeks oli vastuluure ja elanikkonna poliitilise meelsuse kontroll.
|
Eesti Julgeolekupolitsei ja SD moodustamine [muuda]
Pärast Eesti ala vallutamist Saksa vägede poolt taastati eesti politseiasutused, moodustati Politsei ja Omakaitse Valitsus ja taastati piirkondlikud plitseiasutused Eesti Vabariigis tegutsenud asutuste eeskujul: maakondlike prefektuuridena, mille juures tegutsesid kriminaalpolitsei ja poliitiline politsei, (juhiks Roland Lepik) referentuurid.
Tallinnas asus Eesti Julgeolekupolitsei ja SD Toompuiestee 4 asunud endises Tallinna Toompea Kaarli kogudusele kuulunud hoones.
1942. aasta 1. maist reorganiseeriti Eesti alal tegutsenud Martin Sandberger juhendamisel tegutsenud Sonderkommando 1a ja eesti poliitiline politsei ja kriminaalpolitsei Eesti Omavalitsuse juhile alluvaks "Julgeolekupolitseiks ja SDks Eestis" [1].
Formaalselt Eesti Omavalitsusele allunud Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ülemad olid:
- Ain-Ervin Mere 1. maist 1942 kuni 31. märtsini 1943;
- Julius Ennok[2] 1. aprillist 1943 kuni oktoober 1943;
- Arnold Viiding, kes asendas Ennokit 28. oktoobrist 1943 14. veebruarini 1944.
„SISEDIREKTORI KÄSKKIRI Nr. 201 11. mail 1942 Avaldan kindralkomissari määruse Eesti Julgeolekupolitsei asutamise kohta: § 1. Eesti poliitiline ja kriminaalpolitsei ühendatakse ning moodustatakse neist üks asutis, nimetusega "Eesti julgeolekupolitseid" § 2. Eesti Julgeolekupolitsei allub vahetult Eesti Omavalitsuse juhile. Eesti Julgeolekupolitsei juht allub isiklikult ja vahetult Eesti Omavalitsuse juhile. § 3. Eesti Omavalitsuse juht nimetab ametisse kõik Eesti Julgeolekupolitsei ametnikud. § 4. Käesoleva määruse põhjal võib Eesti Omavalitsuse juht avaldada teostamiskäskkirja. § 5. Käesolev määrus jõustub 1. mail 1942“
– Osk. Angelus Sisedirektor
Juhid ja struktuur [muuda]
Dienstelle Reval oli jaotatud 2-ks sektoriks - Saksa sektor A ja Eesti sektor B.
Eesti sektor B:
- Juht (Gruppenleiter B) Ain-Ervin Mere
- Abteilung B I- hauptmann Vladimir Tiit
- B I A Referentuur, (Inspektsion) - Referent - hptm/Relva SS Obersturmführer Eduard Kongas;03.1944- Relva SS Obersturmführer Manivald Randla;
- B I B Referentuur, piiripolitsei(Grenzpolitzei) - Referent - major Aleksander Reinhold, Relva SS Untersturmführer Paul Kompus;
- B I C Referentuur, Koonduslaagrid(Konzentrazionlager) - Referent - major Jüri Valge,
Pikemalt artiklis Vaivara koonduslaager- Pikemalt artiklis Klooga koonduslaager,
- Pikemalt artiklis Jägala koonduslaager,
- Pikemalt artiklis Tartu koonduslaager,
- Pikemalt artiklis Tallinna koonduslaager,
-
- B I D Referentuur - Referent - dr. Georg Kull, Boris Trelin (Gesundheitswesen).
- Abteilung B II-Personal und Ausbildung- hauptmann Johannes Unt,
- B II A Referentuur, (Erziehung und Ausbildung) - Referent - hptm. Udo Parrest; Relva SS Untersturmführer Rudolf Niineste
- B II B Referentuur, (Personal) - Referent - major Peeter Juhalain,
- B II C Referentuur, (Disziplinar und strafsachen) - Referent - major Nikolai Piigert,
- Abteilung B III Werwaltung Recht - Eduard Raig,
- B III A Referentuur, arvepidamine ja rahandus(Rechnung und geld) - Referent - Oberltn. Richard Niineste; Evald Piirisild
- B III B Referentuur,(Verplfenung und Ausbüstung) - Referent - hptm. Rudolf Mägi; Arnold Hinnom (16.1.1944-); August Tomberg,
- B III C Referentuur,(Waffen) - Referent - hptm. Voldemar Saarni; Lembit Karjel
- B III D Referentuur,(Recht) - Referent - Alfred Raudava; Enno Limvere
- Abteilung B IV - Politiche politzei - Poliitiline Politsei-Julius Ennok; Relva SS Obersturmführer Ervin Viks,
- B IV A Referentuur, (Kommunismus und feindpropaganda) - Referent - hptm. Hugo Okasmaa; Eduard Uduste
- B IV B Referentuur - Referent - Avo Lohuaru (Reaktion, emigranten); Ernst Pärnsoo,
- B IV C Referentuur, (Spionagen) - Referent -August Peetso; Ernst Pärnsoo,
- B IV D Referentuur, (Überwahtung) - Referent - Herbert Ploom ; Ernst Pärnsoo,
- B IV E Referentuur - Referent - Jaan Pert; Edmund Vabaoja,
- B IV F Referentuur, (Gegnerforschung) - Referent - (vakantne);
- B IV G Referentuur, (Postkontrolle) - Referent - major Nikolai Valge,
- Abteilung B V Kriminalpolitzei - kriminalrat./Relva SS Obersturmführer Ernst Hansar,
- B V A Referentuur, üldküsimused(Allgem. Fraden) - Referent - Voldemar Jaakli; Robert Linde,
- B V B Referentuur, rasked kuriteod(Kapitalvelbrechen) - Referent -Robert Linde; Priit Toone,
- B V C Referentuur, kelmused(Betrug) - Referent:Ralf Ibrus; Relva SS Untersturmführer Riho Sammalkivi;
- B V D Referentuur, seksuaalkuriteod(Sittlichkeitsverb) - Referent: (vakantne) ,
- B V E Referentuur - Referent -(vakantne) (Sonstigedelikte),
- B V F Referentuur - Referent - dr. Hans Laur (Krim.Techn.Institut);
- Abteilung B VI Auskunft -hptm. Tiit,
- B VI A Referentuur - Gemeinschaftsleben
- B VI B Referentuur - Referent -Volkstum
- B VI C Referentuur - Referent -Kultur
- B VI D Referentuur - Referent -Wirtschaft
- B VI F Referentuur - Referent -Auskunft
- Abteilung B VII Volkstum - oltn.(kolonelleitnant) August Sinka,
- B VII A Referentuur - Referent - Herbert Rebasso (Esten),
- B VII B Referentuur - Referent - ltn. Leo Yllö(Finnen und Ingern),
- B VII C Referentuur - Referent - (vakantne) Russen, Schweden un sonstige - ?
- Julgeolekupolitsei kool-ülem Johannes Unt;Relva SS Obersturmführer Arnold Viiding[3]
Saksa sektor B
- juht (Gruppenleiter) SS-Obersturmbannführer Eduard Ullmann
- Pikemalt artiklis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD
Saksa ametnike roll oli peamiselt järelevalvefunktsioon, kuid kõik olulisemad otsused, sealhulgas enamiku surmaotsuseid, kinnitas siiski Julgeolekupolitsei ja SD ülem isiklikult.
Julgeolekupolitsei ja SD aparaat oli üsna suur: 1942. aasta 1. juulil allus Martin Sandbergerile 139 sakslast, lisaks Fritz Störzi staabikompanii, mis kuulus Relva-SSi koosseisu ja 102 eestlast saksa sektoris.
Eesti Julgeolekupolitseisektoris oli 873 ametnikku, lisaks 259 meest SD-erikompaniis ja Peipsi-tagustes 1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljones (1. Estnische Sicherheitspolizei-Bataillon der SD).
Piirkondlikud asutused [muuda]
Kuni maikuuni 1941. kuulusid riigivastaste kuritegudega tegelev poliitiline politsei kohalike Politseiprefektuuride kooseisu.
- Eesti Julgeolekupolitsei ja SD
- Eesti Julgeolekupolitsei Tallinna Peavälisosakond
- Eesti Julgeolekupolitsei Narva Peavälisosakond, ülem major Ernst Laigo
- Eesti Julgeolekupolitsei Narva Haruosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
- Eesti Julgeolekupolitsei Tartu Peavälisosakond, ülem Voldemar Aasoja, asukoht Riia tänav 85, Tartu.
- Eesti Julgeolekupolitsei Tartu Peavälisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
- Eesti Julgeolekupolitsei Pärnu Peavälisosakond, ülem Arkadi Visnapuu
- Eesti Julgeolekupolitsei Pärnu Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
- Eesti Julgeolekupolitsei Haapsalu Välisosakond
- Eesti Julgeolekupolitsei Võru Välisosakond
- Eesti Julgeolekupolitsei Võru Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
- Eesti Julgeolekupolitsei Kiviõli Välisosakond
- Eesti Julgeolekupolitsei Petseri Välisosakond
- Eesti Julgeolekupolitsei Petseri Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
- Eesti Julgeolekupolitsei Paide Välisosakond
- Eesti Julgeolekupolitsei Paide Haruosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
- Eesti Julgeolekupolitsei Paide Välisosakonna Kriminaalpolitsei Referentuur
- Eesti Julgeolekupolitsei Viljandi Välisosakond
- Eesti Julgeolekupolitsei Viljandi Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
- Eesti Julgeolekupolitsei Viljandi Välisosakonna Kriminaalpolitsei Referentuur
- Eesti Julgeolekupolitsei Kuressaare Välisosakond
- Eesti Julgeolekupolitsei Kuressaare Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
- Eesti Julgeolekupolitsei Valga Välisosakond
- Eesti Julgeolekupolitsei Valga Välisosakonna Poliitilise Politsei Referentuur
„OBJEKTIIVSE HINNANGU ANDMISEKS- Analoogseks repressiivorganiks oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse vastuluure, eriosakondade, salajas-poliitilise osakondade ja Erinõupidamiste süsteem, mille tulemusena represeeriti (tapeti ja küüditati nõukogude koonduslaagritesse (GULAG)i Nõukogude võimu vastased)“
Kirjandus [muuda]
- Ruth Bettina Birn, "Die Sicherheitspolizei in Estland 1941–1944: Eine Studie zur Kollaboration im Osten. Sammlung Schöningh zur Geschichte und Gegenwart." Ferdinand Schöningh, Paderborn 2006.[1], [2]
- "Eesti Julgeolekupolitsei aruanded 1941–1944: Eesti üldine olukord ja rahva meeleolu Saksa okupatsiooni perioodil politseidokumentide peeglis" (Tallinn, Riigiarhiiv, 2002).
- Argo Kuusik, "Saksa politseisüsteem Eestis 1941-1944"
- SS tegutseb. Dokumentide kogumik SS-kuritegude kohta. Eesti Riiklik Kirjastus 1963
Viited [muuda]
- ↑ Mõrvarid maskita. Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1961, lk 15
- ↑ Mustvee politseikomissar J. Ennok 15 a. politseiteenistuses, Postimees, nr.88, 31. märts 1936, lk 4
- ↑ Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity, http://www.historycommission.ee/temp/pdf/appendixes/596-601.pdf
