Eesti Julgeolekupolitsei ja SD

Allikas: Vikipeedia

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD (saksa keeles Sicherheitspolitzei und SD Estland, inglise keeles Estonian Security Police and SD) oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti kindralkomissariaadi territooriumil tegutsenud Saksa Riigi Riigi Julgeoleku Peaameti Idaalade piirkondlik struktuurüksus, mille ülesandeks oli vastuluure ja elanikkonna poliitilise meelsuse kontroll.

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD moodustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast Eesti ala vallutamist Saksa vägede poolt taastati eesti politseiasutused, moodustati Politsei ja Omakaitse Valitsus ja taastati piirkondlikud plitseiasutused Eesti Vabariigis tegutsenud asutuste eeskujul: maakondlike prefektuuridena, mille juures tegutsesid kriminaalpolitsei ja poliitiline politsei, (juhiks Roland Lepik) referentuurid.

Tallinnas asus Eesti Julgeolekupolitsei ja SD Toompuiestee 4 asunud endises Tallinna Toompea Kaarli kogudusele kuulunud hoones.

1942. aasta 1. maist reorganiseeriti Eesti alal tegutsenud Martin Sandberger juhendamisel tegutsenud Sonderkommando 1a ja eesti poliitiline politsei ja kriminaalpolitsei Eesti Omavalitsuse juhile alluvaks "Julgeolekupolitseiks ja SDks Eestis" [1].

Formaalselt Eesti Omavalitsusele allunud Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ülemad olid:

„SISEDIREKTORI KÄSKKIRI

Nr. 201 11. mail 1942

Avaldan kindralkomissari määruse Eesti Julgeolekupolitsei asutamise kohta:

§ 1. Eesti poliitiline ja kriminaalpolitsei ühendatakse ning moodustatakse neist üks asutis, nimetusega "Eesti julgeolekupolitseid"

§ 2. Eesti Julgeolekupolitsei allub vahetult Eesti Omavalitsuse juhile. Eesti Julgeolekupolitsei juht allub isiklikult ja vahetult Eesti Omavalitsuse juhile.

§ 3. Eesti Omavalitsuse juht nimetab ametisse kõik Eesti Julgeolekupolitsei ametnikud.

§ 4. Käesoleva määruse põhjal võib Eesti Omavalitsuse juht avaldada teostamiskäskkirja.

§ 5. Käesolev määrus jõustub 1. mail 1942“

Osk. Angelus Sisedirektor

Juhid ja struktuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Dienstelle Reval oli jaotatud 2-ks sektoriks - Saksa sektor A ja Eesti sektor B.

Eesti sektor B:

Next.svg Pikemalt artiklis Vaivara koonduslaager
Next.svg Pikemalt artiklis Klooga koonduslaager,
Next.svg Pikemalt artiklis Jägala koonduslaager,
Next.svg Pikemalt artiklis Tartu koonduslaager,
Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna koonduslaager,

Saksa sektor B

Next.svg Pikemalt artiklis Saksa Julgeolekupolitsei ja SD

Saksa ametnike roll oli peamiselt järelevalvefunktsioon, kuid kõik olulisemad otsused, sealhulgas enamiku surmaotsuseid, kinnitas siiski Julgeolekupolitsei ja SD ülem isiklikult.

Julgeolekupolitsei ja SD aparaat oli üsna suur: 1942. aasta 1. juulil allus Martin Sandbergerile 139 sakslast, lisaks Fritz Störzi staabikompanii, mis kuulus Relva-SSi koosseisu ja 102 eestlast saksa sektoris.

Eesti Julgeolekupolitseisektoris oli 873 ametnikku, lisaks 259 meest SD-erikompaniis ja Peipsi-tagustes 1. Eesti Julgeolekupolitsei ja SD pataljones (1. Estnische Sicherheitspolizei-Bataillon der SD).

Piirkondlikud asutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuni maikuuni 1941. kuulusid riigivastaste kuritegudega tegelev poliitiline politsei kohalike Politseiprefektuuride kooseisu.

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD Jahikomando

„OBJEKTIIVSE HINNANGU ANDMISEKS- Analoogseks repressiivorganiks oli NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse vastuluure, eriosakondade, salajas-poliitilise osakondade ja Erinõupidamiste süsteem, mille tulemusena represeeriti (tapeti ja küüditati nõukogude koonduslaagritesse (GULAG)i Nõukogude võimu vastased)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Ruth Bettina Birn, "Die Sicherheitspolizei in Estland 1941–1944: Eine Studie zur Kollaboration im Osten. Sammlung Schöningh zur Geschichte und Gegenwart." Ferdinand Schöningh, Paderborn 2006.[1], [2]
  • "Eesti Julgeolekupolitsei aruanded 1941–1944: Eesti üldine olukord ja rahva meeleolu Saksa okupatsiooni perioodil politseidokumentide peeglis" (Tallinn, Riigiarhiiv, 2002).
  • Argo Kuusik, "Saksa politseisüsteem Eestis 1941-1944"
  • SS tegutseb. Dokumentide kogumik SS-kuritegude kohta. Eesti Riiklik Kirjastus 1963

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Mõrvarid maskita. Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1961, lk 15
  2. Mustvee politseikomissar J. Ennok 15 a. politseiteenistuses, Postimees, nr.88, 31. märts 1936, lk 4
  3. Estonian International Commission for Investigation of Crimes Against Humanity, http://www.historycommission.ee/temp/pdf/appendixes/596-601.pdf

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]