Araabika kohv
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
 |
Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Araabika kohv on araabia kohvipuust (Coffea arabica) saadud kohviliik, mis on pärit Etioopiast ja Jeemenist. Araabika kohvi peetakse vanimaks viljeldud kohviliigiks – seda hakati kasvatama Araabia poolsaare edelaosas rohkem kui 1000 aastat tagasi.
Araabia kohvipuust toodetud kohvi peetakse paremaks kui teisest enimviljeldud ja tuntuimast kohvipuuliigist, kongo kohvipuust (Coffea canephora), millest saadakse robusta kohvi. Arabica sisaldab vähem kofeiini kui ükski teine majanduslikel eesmärkidel kasvatatav kohvipuuliik.
[redigeeri] Ajalugu
Legendi järgi sai kohvi kasvatamine alguse sellest, kui Etioopias nähti kitsi söömas kohvipuu marju ja lehti, misjärel nad olid erakordselt virgad ja hüperaktiivsed. Kohalik karjus olevat pannud seda ka ise tähele ning õppinudki seega valmistama kohvipuust vastavat jooki. Etioopias juuakse tänini jooki, mis on tehtud kohvilehtede leotamisest.
Esimene kirjalik märge röstitud kohviubade kohta tuleb Araabia õpetlastelt, kes kirjutasid, et kohv oli efektiivne vahend millega pikendada töötunde. Kohv saigi populaarseks justnimelt araablaste seas, esialgu eelkõige munkade seas. Araablaste mõte teha jooki röstitud kohviubadest levis kõigepealt Egiptusesse ning türklaste juurde, ning sealt kõikjale maailmasse.
[redigeeri] Kasvatamine
Coffea arabica kohvipuu kasvab umbes seitse aastat ning annab kõige paremat vilja piirkondades, kus sajab ühtlaselt aasta jooksul 1-1,5 m vett. Seda kasvatatakse tavaliselt 1300 kuni 1500 m kõrgusel, aga on ka istandusi merepinna kõrgusel ning ka 2800 m kõrgusel. Taim suudab taluda madalat temperatuuri, aga mitte jäidet, parimat vilja kannab arabica kui temperatuur jääb 20 °C ümbrusesse. Majanduslikel eesmärkidel kasvatatavad taimed kasvavad umbes 5 m kõrguseks ning neid lõigatakse kuni 2 m pikkuseks, et teha saagi korjamist kergemaks. erinevaltrobustast meeldib arabicale kasvada varjus.
Kaks kuni neli aastat pärast istutamist valmivad Coffea arabical väikesed, valged, tugeva lõhnaga õied. Õite magus lõhn meenutab jasmiini. Päikesepaistelistel ilmadel õied avanevad ning paljastavad viljad. Marju võib kohvipuul olla väga palju, sageli toodab Coffea arabica liigagi palju marju, ning see võib saaki ka kahjustada. Marjad on esialgu tumerohelised, küpsedes muutuvad aga esmalt kollasteks, siis punasteks. Valmis marjad on tumepunast värvi, ovaalse kujuga, umbes 1 cm suurused. Marjad valmivad sageli erinevatel aegadel, ühel puul võib samaaegselt olla nii punaseid kui ka rohelisi marju, mistõttu sageli korjatakse marjad käsitsi, et saada vaid täiesti küpseid, mitte rohelisi ega mädasi marju.
Kohvipuude kasvatamine ei ole kerge. Iga puu toodab umbes 0,5-5 kg kohviube aastas, sõltuvalt konkreetse puu iseloomust ning kliima ja muude tegurite soodsusest. Igas marjas peitub kaks kohviuba, mis on tegelikult marja seemned.
Täiuslikes tingimustes, nagu näiteks Jaava saarel, istutatakse puid aastaringselt ning ka korjatakse marju aastaringselt. Vähem ideaalsetes tingimustes, nagu näiteks Brasiilias, korjatakse marju vaid talviti.
