2023. aasta aprilli lõpus pidasid keskkriminaalpolitsei ametnikud koostöös Soome ametivõimudega Eestis ja Soomes kinni kaheksa inimest, keda kahtlustatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kahtlustuse järgi juhtis ühendust Jokkerina tuntud 51-aastane Valeri Ramjalg. Kuritegelikku ühendusse kuulumises kahtlustatakse kokku üheksat inimest (sh. Marko Jegorov (37), Marko Orav (41) ja Andre Ojakäär ehk Habe (34), Ergo Haab (40), Oliver Lääts (40), Dmitri Tšerevko (51)[1] ), keda esialgsetel andmetel on alust seostada varavastaste ja majandusalaste süütegudega, näiteks kelmustega. Kõiki kahtlustatavaid on varem karistatud ka vägivallakuritegude eest. Helsingin Sanomat täpsustab, et grupeeringut kahtlustatakse muu hulgas Soome ehitusvaldkonda tööle läinud eestlaste, lätlaste ja leedukate sunnitööle sundimises[2][3]. Soomes peeti grupeeringuga seotult kinni Taivo Havam (45) ja Keijo Jaanup (37). Seni on teada, et nemad pakkusid tööjõu rentimise teenust, kasutades Eestist ja Lätist värvatud inimeste teadmiste- ja ressursipuudust ära, et nende pealt teenida[4].
Harju maakohus mõistis Assar Paulusele relvadega ja lõkeseadeldistega seotud kuritööde eest vanglakaristuse, 10 aastat. 2020. aasta kevadel Raasiku vallas tema eramu kinnistul leitud relvade ja lõhkeseadeldiste ebaseadusliku käitlemise eest[5].
2021. aasta 6. jaanuaril jõustus Haron Dikajevi KTÜ osas süüdimõistva otsus, millega Haron Dikajev tunnistati süüdi KarS § 256 lg 1 ja § 121 lg 1 järgi ning karistati liitkaristusega 12 aastat vangistust ja Sergei Džavakjan tunnistati süüdi KarS § 256 lg 1, § 3891 lg 1 - § 22 lg 3, § 201 lg 2 p 4 järgi ning karistati liitkaristusega 13 aastat vangistust. Haron Dikajevi kuritegeliku ühenduse liikmetena mõisteti KarS § 255 lg 1 järgi süüdi Tanel Mandelkorn, Dmitri Sidorenko, Eduard Oleinik, Grigori Bagatõi, Jevgeni Podolinski ja Vitali Kaer ning (liit)karistusteks määrati vangistus vahemikus 6 aastat ja 6 kuud kuni 9 aastat ja 4 kuud[6].
2021. aasta 22. märtsil kinnitas Harju maakohus esmaspäeval ärimehe Meelis Lao kaassüüdistatavate karistused, kes läksid selles osas prokuratuuriga kokkuleppele ja kohus mõistis Mark Raul Laanelale kuueaastase vangistuse, Juri Maslovile kaheaastase vangistuse, millest tal tuleb kohe ära kanda seitse kuud ning ülejäänud jääb talle tingimisi viieaastase katseajaga ning 20-aastasele Ermo Kunglale tingimisi üheaastase vangistuse viieaastase katseajaga. Riigiprokuratuur süüdistas mehi tulirelvade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises ning skandaalse ärimehe Kristian Kesneri Mercedes Maybachi süütamises. 16.11.2021 mõistis Harju maakohus Meelis Laole mitme kuriteo eest kokku tingimisi vanglakaristuse, tulirelva ebaseadusliku käitlemise ja võõra vara hävitamise eest[7]. Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.2022. a otsusega mõisteti M. Lao süüdi ka KarS § 203 lg 1 - § 22 lg 2 järgi[8]
2021. aasta 4. mail mõisteti Tartu Maakohtu otsusega süüdi Robert Pohlak KarS § 214 lg 2 p 1, 4; § 120 lg 1 ja § 201 lg 1 järgi ning Anneli Pohlak KarS § 214 lg 2 p 4 järgi[9]. Kohtuotsus väärib kohta organiseeritud kuritegevuse mõjuhinnangus Robert Pohlaku elupõliste kuritegelike sidemete tõttu. Ta asus organiseeritud kuritegevuse klassikaks saanud stiilis väljapressimisi toime panema ning järgides kriminaalse subkultuuri põhimõtteid.
2021. aastal saadeti Viru Ringkonnaprokuratuurist kohtusse kriminaalasi, milles esitati süüdistus Jevgeni Rabotinskile, Svjatoslav Borissovile KarS § 256 lg 1, § 184 lg 21 järgi; Dmitri Rabotinskile, Vitali Svitinile KarS § 255 lg 1 ja § 184 lg 21 järgi ning Aleksandr Pukhovile KarS § 255 lg 1 järgi. Kuritegelik ühendus on süüdistuse kohaselt suunatud rahvatervisevastaste süütegude toimepanemisele[10]. Rabotinski ja Borissoviga olid 2011. aastal süüdi mõistetud Soomes Espoo kohtus 12 aastaks vangi[11], kuid vabastati Viru maakohtu otsusel 2018. aastal enne tähtaega
2021. aastal mõisteti süüdi salasigarettide vedamises Lätist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse, Rain Raimo, Oliver Liivak, Urmas Tammepõld ja Kristjan Nikolajev, kellele kohtuotsusega mõisteti karistuseks kolm ja pool aastat tingimisi vangistust nelja-aastase katseajaga[12]
2020. aasta detsembris mõistis Harju maakohus süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises Oleg Martovoi ja Eduard Košljakovi. Oleg Martovoi vahistati Keskkriminaalpolitsei poolt 2018. aastal[13], tema ja Eduard Košljakovi loodud kuritegelik ühendus äritses salaalkoholi ja mitmesuguste narkootikumidega nii Eestis, Lätis, Leedus kui Skandinaavias. Kohus karistas 55-aastast Oleg Martovoid üheksa-aastase, 46-aastast Eduard Košljakovi üheksa-aastase, 35-aastast Timofei Solomatovit kuue aasta, kuue kuu ja 27 päeva pikkuse vangistusega, 53-aastast Aleksei Karpovit viieaastase ja 42-aastast Aivar Tartut viieaastase vangistusega, mis loeti kaetuks talle eelmise kohtuotsusega[14] mõistetud 13 aasta, 11 kuu ja ühe päeva pikkuse vangistusega[15].
2020. aasta märtsis avaldas Prokuratuur ülevaate organiseeritud kuriregevuse vastasest tegevusest prokuratuuri 2019. aasta aastaraamatus[16]
2020. aasta 13. märtsil mõisteti Harju Maakohtus süüdi nn Kuzyakini KTÜ ühenduse juht Andrey Kuzyakin KarS § 256 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning teda karistati 10 aasta pikkuse vangistusega. Lisaks Andrey Kuzyankinile mõisteti muuhulgas viimase kuritegelikku ühendusse kuulumises KarS § 255 lg 1 järgi süüdi Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Vels ja Aap Vels[17]
2020. aasta mais tunnistas Harju maakohus Vjatšeslav Gulevitši süüdi kuritegeliku ühenduse juhtimises ja mõistis ta kaheksaks aastaks vangi, ühenduse juhtimises mõisteti ka süüdi Aleksandr Kozlov. Koos temaga said karistuse tema jõuku kuulunud seitse meest: Ilja Drovnjašini, Aleksandr Polehha, Andres Ilmi, Ilgam Ragimovi, Konstantin Kartsevi, Andrei Vaskini[18] ning juba varem kokkuleppemenetluses kuus meest. Süüdistuse järgi tegeles Kemerovo kuritegelik ühendus narkokuritegude ja väljapressimistega ning pakkus kuritegeliku taustaga ärimeestele oma kaitset[19].
2020. aasta oktoobris mõisteti Tartu maakohtus süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises ja autovargustes Audrius Ivanauskas, Valerij Ostaševskij, Viktoras Antanas Gricius, Žydrunas Stašaitis ja Klaidas Paceviciuse Leedust [20] Detsembris peeti Kaunases kinni ka autovarguste organiseerimises ja kuritegeliku ühenduse juhtimises kahtlustatav 35-aastane Aurimas ning ühendusse kuulumises kahtlustatav 39-aastane Alius[21].
2019. aasta märtsis algas Viljandi kohtumajas protsess viie mehe ja kahe naise üle, kes toimetasid Lätist Eestisse vähemalt 700 grammi kokaiini, 2200 liitrit ebaseaduslikku alkoholi ning ligi 200 000 maksumärgita sigaretti[22]. Kohtu all on Andrejs Oleksiks, Vladimir Kalojev[23], Vello Janke, Annely Ant, Annus Vaher, Priit Pomber ja Kersti Looga[24].
2019. aastal esitati süüdistus Aseri kuritegeliku grupeeringu [25] liikmetele[26]. USA narkopolitsei DEA (Drug Enforcement Administration) teatas, et viis Eesti elanikku on saanud süüdistuse suures narkokuriteos: nimelt olevat mehed plaaninud tuua riiki sünteetilist mõnuainet fentanüüli ja selle veelgi ohtlikumat teisendit karfentanüüli[27]. Ameerika Ühendriikidesse ulatuslikku narkovedu kavandasidd viiest Eesti elanikku Amid Magerramov, Jevgeni Bõkov, Vitali Voronjuk ja Nikolai Niftalijev. Süüdistust hakkab arutama Manhattani föderaalkohus.
2019. aasta 21. augustil tunnistas Harju maakohus süüdi Haron Dikajevi ja kuritegeliku ühenduse[28] juhtimise eest ja ühendusse kuulunud Sergei Džavakjani, Tanel Mandelkorni, Grigori Bagatõi, Vitali Kaera, Eduard Oleiniku, Dmitri Sidorenko ja Jevgeni Podolinski. Prokuratuuriga läksid kokkuleppele kaassüüdistatavad Sergei Primak, Sergei Niinemets, Artur-Ažar Simonov, Aleksandr Dmitruk, Robert Raag, Alexander Nikolajev, Valeri Dementjev ja Aleksandr Varlamov[29] Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus enda tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega. Muu hulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Lätile ja Leedule sadade tuhandete eurode ulatuses kahju.Eeluurimisel kogutud andmete järgi finantseeriti ühendust samuti Eestis toimepandud kelmustega, millesse kaasati inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid. Selle tulemusena sai ühendus enda omandusse tehnikat ja sularaha. Süüdistatavatele heideti ette ka kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist. Harju maakohtu otsuse edasikaebamine ringkonnakohtusse[30] ja Riigikohtusse[31] otsust ei muutnud.
2019. aasta detsembris võeti Tallinnas kinni rahvusvaheliselt tagaotsitav Venemaa nn seaduslik varas Cesar, Viktor Žarinov[32],[33] kes peeti kinni Eestis viisarežiimi rikkumise pärast ja saadeti riigist välja
2018. aasta 14. veebruaril pidas Keskkriminaalpolitsei kuritegeliku ühendusse kuulumises kahtlustavana kinni üle kümne inimese, kes arvatavasti panid toime erinevaid majandusalaseid ning varavastaseid kuritegusid[34]. Kinni peeti ärimees[35],[36]Hubert Hirv ja Pavel Gammer, Ahmed Ozdojev[37],[38],[39] Ardo Vilbre ning kahtlustatavate hulgas oli ka vandeadvokaat Viktor Särgava, Rahapesuandmebüroos üle kümne aasta töötanud Aivar Orukask[40], samuti kunagine kaitsepolitseinik Viljar Subka. Kahtlustuses on mitmeid maksupettuste episoode, kokku vähemalt üle miljoni euro, samuti üle kolme miljoni USA dollari väljapressimise katset ühelt ettevõtjalt. Harju maakohus andis loa süüasjas seitse inimest vahi alla võtta. Ozdojev vabastati rekordilise, 350 000 euro suuruse kautsjoni vastu[41][42]. 2019. aasta jaanuaris saatis Riigiprokuratuur kriminaalasja kohtusse, milles süüdistatakse kahte meest kuritegeliku ühenduse juhtimises ning viit meest ja kolme naist kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kokku said süüdistuse 22 inimest ning neli äriühingut[43]. Süüdistuse kohaselt juhtis 38-aastane A. M. alates 2015. aasta kevadest kuritegelikku ühendust, mille tegevus oli suunatud narkokuritegude toimepanemisele. Kaks aastat hiljem liitus süüdistuse kohaselt kuritegeliku ühendusega ka 42-aastane D. N, kellest sai kuritegelikus ühenduses A.M kõrval ühenduses madalama astme juht, nn brigadir. Süüdistuse kohaselt kuulus kuritegelikku ühendusse lisaks neile ka 63-aastane A-A. G., 48-aastane E. G., 42-aastane V. V., 22-aastane T. G., 35-aastane V. V., 30-aastane M. S., 31-aastane A. I., 38-aastane A.G, 37-aastane A. K. ja 32-aastane K. K.[44] 2019. aastal lõpetas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse Aivar Orukase suhtes, kuriteokoosseisu puudumise tõttu[45]
2017. aasta 15. veebruaril peeti kinni kolm kuritegelikku ühendusse kuulumises ning rendi- ja liisinguautode välja petmises kahtlustatavat meest. Kinnipeetud omastasid erinevaid variettevõtteid ja variisikuid kasutades liisingu- ja rendiautosid ning korraldasid välja petetud kallihinnaliste sõidukite müüki teistesse Euroopa riikidesse. 1986., 1982. ja 1978. aastal sündinud mehed petsid nad välja 12 sõidukit, mille kogumaksumus on 300 000 eurot[46].
2017. aasta maikuus anti kohtu alla kolm meest, Jevgeni Medvedev, Oleg Kebekov ja Igor Potapov, keda süüdistati rohkem kui 700 000 euro ulatuses maksude väljapetmises. Medvedevi süüdistati rahapesu kokkuleppe sõlmimises, kuritegelikku ühendusse kuulumises ja maksudest kõrvalehoidmises. Potapovit süüdistati rahapesus ja maksukelmuses. Kebekovi süüdistatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises, maksude maksmisest kõrvalehoidmises, samuti kuriteole kihutamise katses, kuriteo toimepanemisega nõustumises ja kuriteo kaastäideviimise kokkuleppe sõlmimises. Süüdistuse järgi, Potapovi juhitud hulgifirma Registon deklareeris 2011. aasta algusest kuni järgmise aasta suveni maksudeklaratsioonides valeandmeid – riik jäi ilma rohkem kui 451 000 eurost, millest pea 302 000 eurot moodustas käibemaks, ülejäänu oli tulumaks. Registon ostis toiduaineid välisriikidest, kuid raamatupidamises jättis mulje, nagu oleks neid hoopis Eesti ettevõtetelt saanud[47],[48].
2017. aasta 2. augustil peeti Hispaanias, MálagaMijasi linnas kinni Vjacheslav Gulevich. Eestis ja Hispaanias peeti kinni neli meest, neile esitati kahtlustus kuritegeliku ühenduse loomises ning kuritegelikku ühendusse kuulumises[49]. Riigiprokuratuur süüdistab Vjacheslav Gulevichit ja Aleksandr Kozlovi Kemerovo kuritegeliku ühenduse juhtimises ning veel 11 meest kuritegelikku ühendusse kuulumises ning erinevate kuritegude toimepanemises. Sama kriminaalasja raames on süüdistuse on saanud ka Vjacheslav Gulevich ja Aleksandr Kozlov, kes ise kuritegelikku ühendusse kuulumata panid toime väljapressimisi koos Kemerovo kuritegeliku ühenduse liikmetega[50].
Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna ametnikud pidasid kinni Ida-Virumaal salaalkoholi tootmise ja müügiga tegelenud kuritegeliku ühenduse, mis kahtlustuse järgi tootis ja turustas selle aasta veebruarist kuni aprilli lõpuni pea 6000 liitrit kanget salaalkoholi. Kuritegelik ühendus omas Ida-Virumaal Mäetaguse vallas asunud talus ning Kohtla-Järvel kinnise tööstuskompleksi territooriumil asunud garaažikompleksis suuremahulisi tootmiskomplekse. Toodetud salaalkohol turustati ühenduse poolt Jõhvis, Kohtla-Järvel, Sillamäel, Narvas ja Tallinnas[51].
2016. aasta 22. detsembril mõistis Tartu maakohus 11 inimest süüdi erinevates kuritegudes, neist ühe kuritegeliku ühenduse loomises (Vladimir Gavrilin (35)), viis sellesse kuulumises ja seitse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises[52]. Gavrilin mõisteti süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimise eest, mis tegeles peamiselt narkootikumidega. Süüdistuses oli ka röövimise ja kehalise väärkohtlemise episoode. Prokuratuuri hinnangul oli Gavrilin alates 2014. aasta kevadest koordineerinud varalise kasu eesmärgil jõuku, mis tegeles narkootikumide vahendamise ja sularaha röövimisega. Grupeeringus olid allilma jõukudele omaselt kehtestatud reeglid, mida eiranud isikutelt pressiti raha välja. Vägivallaga saavutati ka kuritegelik maine, millele tuginedes tegeleti kaitse ehk nn katuse pakkumisega[53].
2016. aasta 22. novembril mõistis Viru Maakohus süüdi maksupettuste sooritamise soodustamiseks loodud kuritegeliku ühenduse juhtimises Andrei Leppiku. Kuritegeliku ühenduse põhitegevuseks oli erinevatele äriühingutele fiktiivsete arvete koostamine, eesmärgiga kasutada neid maksukohustuse vähendamiseks. Kuritegeliku ühendusse kuulusid Vladimir Popenko, Sergey Evstifeev, Vladislav Drozd, Raul Lehing, Toomas Tikerbär, Tõnis Anton, Roman Jakovlev, Oleg Gulov, Alik Rzajev[54] Kuritegelik ühendus kasutas kokku üheksat variäriühingut, nende ettevõtete eesmärgiks oli alates 2014 jaanuarist esitada erinevatele reaalselt tegutsevatele ettevõtetele tasu eest maksukohustuse vähendamiseks võltsarveid, s.o arveid kaupade ja teenuste müügi kohta, mida tegelikkuses ei müüdud ega osutatud. Samuti kasutati neid variettevõtteid selleks, et vahendada fiktiivseid rahaülekandeid. Kuritegeliku ühenduse vahendusel osutati arveveski teenust variäriühingute pangakontode kaudu, millele laekunud summad võeti kohe sularahas välja AS-i Tavid ja ATM-de kaudu[55].
2016. aasta 14. septembril leiti Läänemaal 63-aastase Nikolai Tarankovi surnukeha. Peavigastusega surnukeha leiti metsa alla kõrvalisse kohta pargitud autost[56].
2016. aasta 7. septembril kinnitas Harju maakohus Assar Pauluse ja tema juhitud kuritegeliku ühenduse liikmete riigiprokuratuuriga sõlmitud kokkulepped. Assar Paulus sai seitsme aasta pikkuse vanglakaristuse[57].
2016. aasta mais pidas Eesti Maksu- ja tolliameti uurimisosakond kinni isikud, keda kahtlustatakse kuritegelikku ühendusse kuulumises, mis vastutas huuletubaka Eestisse toimetamise ning edasimüümise eest. Kahtlustus esitati 19 inimesele, illegaalse huuletubaka müügiga teeniti kriminaalset tulu ligi 2 miljonit eurot. 5. mail vahistati kolm põhiorganisaatorit Aare Vain[58] (43), Helar (24), Siim (27)[59].
2017. aasta 12. aprillil pidas Põlvamaal, Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitus koostöös K-komandoga kinni Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa 226. kilomeetril sõiduauto Ford Mondeo, mille kitsast pagasiruumist avastati 11 täisealist vietnamlast, nendest üks naine ning kümme meest. Ida-Virumaalt pärit organiseeritud kurjategijad otsisid võimalust ja kohta, et vietnamlased ringi laadida spetsiaalselt kohale toodud veoki haagisesse ning viia edasi Poola. Inimkaubitsejate plaaniks oli vietnamlased viia sõiduautoga Eesti kagupiirilt sisemaale ning seal nad ümber paigutada spetsiaalselt selleks ette valmistatud veoki haagisesse. Tegu oli külmikhaagisega, mis oli suures osas täietud küttepuudega selliselt, et puude ja haagise lae vahele jäi vaevu vaba ruumi. „Haagise esiosas küttepuude vahel oli peidik, kuhu vietnamlased oleks Euroopasse edasitoimetamiseks pandud". Politsei alustas selles juhtumis kriminaalmenetlustkaristusseadustiku §255 alusel, mis käsitleb kuritegelikku ühendusse kuulumist.[60],[61].
2016. aastal Hispaania politsei koostöös Eesti Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna narkotalitusega on paljastanud organisatsiooni, mis tegeles laiaulatusliku hašiši smugeldamisega Hispaaniast Eestisse, Poola ja Venemaale. Vahistatute seas on ka eestlasi. Kuritegelikult jõugult konfiskeeriti ära 1200 kilogrammi hašišit, kaks relva, ülikalleid kellasid ning luksusautosid[62],[63]. Süüdistuse järgi juhtis Jevgeni Medunitsa kuritegelikku ühendust, kes tegeles 2013. aasta algusest kuni 2015. aasta detsembrini hašiši salakaubaveoga Hispaaniast Venemaale[64], Koos Medunitsaga astub kohtupinki kokku 12 inimest: Sergey Kuznetsov, Valeri Beditski, Aleksei Kunin, Sergei Manin, Alfredo Oscar Gorriz Capilla, Dmitry Uritskiy, Sergei Nikolajev, Roman Verenitš[65], Krasimir, Valentina, Julia Kivonen.
2016. aasta 22. jaanuaril esitas Eesti Riigiprokuratuur süüdistuse[66] 18 inimesele, kellest enamikule pannakse süüks 50-aastase Haron Dikajevi[67] juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist[68]. Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus enda tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega. Muuhulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Läti ja Leedu Vabariigile sadade tuhandete eurode ulatuses kahju[69].
2015 veebruaruaris tunnistas Tartu maakohus Arvo Kokka, Toomas Toomjõe, Marek Mändma, Rain Raimo ja Marek Maakeri kokkuleppemenetluses süüdi alkoholi ebaseaduslikus käitlemises. Nad villisid ja müüsid Saksamaalt toodud klaasipuhastusvedelikust valmistatud viina[70][71]. Käitlemiseks mittelubatud alkoholi arvutuslik aktsiis oleks olnud kokku 251 758 eurot. Piiritusest oleks saadud kokku 75 000 pooleliitrist pudelit, 40-protsendilise alkoholisisaldusega viina.
Põhja ringkonnaprokuratuur esitas süüdistuse Marko Kalevile kuritegeliku ühenduse organiseerimises, mis tekitas riigile maksukuriteoga 825 000 eurot kahju[72]. Korduvalt maksuskeemide tõttu kohtu all olnud Kalev lõi süüdistuse kohaselt kuritegeliku ühenduse, mis koosnes vähemalt üheksast inimesest ja mille tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele vedelkütuse hulgimüügi valdkonnas.
2015. aasta oktoobris pidas politsei kinni 12 inimest, keda süüdistatakse ebaseaduslikul teel riiklike dokumentide saamiseks eelduste loomises. Ühteteist neist süüdistatakse esimese astme kuritegudes: Ljubov Genrihsoni süüdistatakse kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja sinna isikute värbamises, kümmet isikut, sealhulgas nelja politsei- ja piirivalveameti töötajat, sellesse kuritegelikku ühendusse kuulumises[73].
2015. aasta novembris pidas Ida prefektuuri kriminaalpolitsei kinni viis meest, keda on alust kahtlustada kuulumises kuritegelikku ühendusse. Kuritegelik grupp pani süstemaatiliselt toime metalli ja toorainete vargusi AS-le Molycorp Silmet kuuluvalt territooriumilt Sillamäel. Esialgne tekitatud kahju on hinnatud umbes 150 000 eurole[74][75].
Juunis mõistis Harju maakohus kuritegeliku ühenduse loonud Oleg Belokrõlov ja tema üheksa kaasosalist süüdi, grupeeringu tegevuse tõttu jäi riigil saamata 30,2 miljonit eurot. Belokrõlovi juhitavad ettevõtted OÜ Adrian Arendus ja OÜ INV T vähendasid kütuste müügil tekkinud käibemaksukohustust metallide ja väärismetallide fiktiivsete ostutehingutega. Ettevõtted soetasid dokumentide kohaselt aktsiisilaost kütust ja toimetasid kütuse aktsiisilaost välja. Tekkinud käibemaksukohustuse vähendamiseks organiseeritigi vääris- ja teiste metallidega seotud näiliste ostu-müügitehingute ahel, milles olid Eesti, Läti, Küprose, Slovakkia, Poola ja Šotimaa vari- ja puhverfirmad.[78]
26. juunil mõistis Tallinna ringkonnakohusVladimir Tšaštšini, Valentina Tšaštšina, Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorovi, Konstantin Poltevi, Tamme Arendus OÜ, Credit Union OÜ, IT Consulting OÜ, Infradata OÜ ja Novatech OÜ süüdi suures ulatuses rahapesus, kuritegeliku ühendusena[79]. Koos kaaslastega nakatas Tšaštšin ligi 4 miljonit arvutit pahavaraga DNS, mis sokutas reklaambännereid nakatatud arvitite kodulehele nii, et reklaami eest ei makstud raha mitte kodulehe omanikule, vaid küberpetturitele. Nakatatud arvutite hulgas olid ka USA kosmoseagentuur NASA ja teised valitsusasutused. Pahavara DNS asendas veebilehtede sisu ja kontrollis nakatunud arvutite internetiliiklust. Nakatatud arvuti kasutaja, kes klikkis lingile Apple’i iTunesi ametlikul veebilehel, suunati Apple’ile mittekuuluvale veebilehele, mis käivitas reklaamimaksed häkkeritele. Reklaamijad, kes maksid oma lehtede külastamise eest, ei teadnud, et osa klikke oli kaaperdatud. Skeemi teine komponent asendas reklaamid veebilehtedel häkkerite oma reklaamidega. Häkkerid teenisid sellega raha, samas kui veebilehtede seaduslikud operaatorid ja reklaamijad jäid tulust ilma. Nii suunati nakatunud arvutite kasutajaid klikkima reklaamidel, mille eest said Vladimir Tšaštšin ja tema koostööpartnerid Timur Gerassimenko, Dmitri Jegorov, Anton Ivanov, Konstantin Poltev ja Andrei Aleksejev tasu internetireklaami vahendamisega tegelevatelt äriühingutelt[80]. Küberkelmi tabamiseks korraldas FBI operatsiooni Ghost Click. 2016. aasta aprillis mõistis USA New Yorgi kohus Tšaštšini seitsmeks aastaks vangi[81].
6. novembril tunnistas Viru Maakohus Aleksandr Baškirovi (31) ja Allan Schmidti (36) süüdi kuritegeliku ühenduse loomises, juhtimises ja liikmete värbamises, teiselt inimeselt vabaduse võtmises, tapmise ähvardamises, väljapressimises, tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises, narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises ja inimkaubanduses. Süüdistuse kohaselt loodi 2012. aasta kevadel Narvas püsiva ülesannete jaotusega kuritegelik ühendus, mis tegeles narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega suures koguses. Suures koguses narkootilist ainet, fentanüüli ("valge hiinlane") omandati Tallinnas ning veeti Narva. Kuritegeliku ühenduse eesmärgiks oli värvata narkodiilereid ning vägivallaga ähvardades sundida neid kuritegeliku grupeeringu liikmetelt Tallinnas narkootilist ainet fentanüüli ostma ning ühendusele raha teenimiseks Narva linnas müüma. Narkodiileritele seletati, et narkootikumide probleemivabaks müümiseks linnas peab olema kuritegeliku ühenduse luba, mille eest peab ühendusele raha maksma. Kuritegeliku ühenduse liikmed tegelesid ka väljapressimistega[82].
31. jaanuaril pidasid Läti tollitöötajad Via Baltical asuva Grenctāle piiripunkti lähedal kinni äsja Leedust saabunud BMW X5, mille läbiotsimisel avastati 250 kilesse mähitud pakikest, mis sisaldasid kanepivaigu ehk hašiši brikette (ligikaudu 110 kilo hašišit, laadungi väärtus ulatub tolli hinnangul 550 000 euroni). Daniil Pavlovski ja Andrei Baškirov mõisteti Läti Bauska kohtus vangi,[83]
30. aprillil mõistis [84] Harju maakohus Vladimir Fidkevichi süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises ja suures ulatuses narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises. Sergey Mokrinchuk ja Sergei Sinotov said narkootikumide käitlemise eest kaheksa-aastase vangistuse. Mušvig Agajevil sai narkoäris osalemise eest üheksa aasta ja nelja kuu pikkune vangistus, Toomas Kuum ja Aleksandr Getalo kuue aasta ja nelja kuu pikkune vangistuse ning Aleksandr Melnitšuk kuueaastasening Igor Kovaljov nelja aasta ja kuue kuuse vabaduskaotuse. Süüdistuse järgi käitles Vladimiri poolt juhitud kuritegelik ühendus 392,5-grammist fentanüülikogust (puhast ainet 30,7 grammi), millest on võimalik tekitada narkojoove 153 500 inimesele.
Tartu maakohus mõistis 30. oktoobril 2013. aastal Lõuna-Eesti kriminaalmaailma üheks liidriks nimetatud [85]Ruslan Tangijevi süüdi narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises, mõistes talle koos varem mõistetud karistusega kaheksa aasta, kaheksa kuu ja 13 päeva pikkuse vangistuse. Vladimir Kovõlini mõistis kohus süüdi auto ostu-müügidokumendi võltsimises ja selle kasutamises ning teistes kuritegudes, karistades teda kolmeaastase vangistusega. Vitali Doguzovi mõistis kohus süüdi süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises, hoidmises ja turustamises ning mõistis talle koos varem määratud karistusega kolme aasta, 11 kuu ja 12 päeva pikkuse vangistuse. Jelena Vaksi mõistis kohus süüdi võltsitud dokumendi kasutamises, ametiasutusele valeandmete esitamises ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamises, hoidmises ja turustamises. Galina Suhhodintseva mõistis kohus aga süüdi kindlustuskelmuses, kellele mõisteti tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga.
2012. aasta jaanuaris saatis Lõuna ringkonnaprokuratuur kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse kuut Viljandi ja Pärnu elanikku kuulumises kuritegelikku ühendusse, mis villis ASi Liiwi Heliis territooriumil ja müüs 2008. aasta algusest kuni 2010. aasta 18. juunini salaalkoholi, teenides kuritegelikku tulu vähemalt üle 64 000 euro[86]. Tartu maakohus tunnistas 13. detsembri otsusega Elke Ohtla, Vitali Slavinski, Hiido Saare ja Ain Kruusmaa kokkuleppemenetluses süüdi alkoholi käitlemise korra rikkumises[87].
2012. aasta jaanuaris anti Põhja ringkonnaprokuratuuri poolt kohtu alla kuritegeliku ühenduse liikmed, kes varastasid Eestist põhiliselt Lexuseid ja Hondasid ning vedasid ja müüsid neid Leetu[88]
2012. aasta märtsis peeti kinni järjekordne grupp organiseeritud autovargustes kahtlustatavaid Leedu kodanikke. Kinni peetud üheksa isikut, keda on alust seostada Eestis 2011. aasta novembrist kuni käesoleva ajani organiseeritult toimepandud sõidukivargustega[89]
2011. aasta aprillis mõisteti Harju maakohtus süüdi 18 miljoni kroonise maksupettuse eest kuritegelikku ühendusse kuulumises seitse isikut, kes teenisid varalist kasu vedelkütuse müügilt arvestatud käibemaksu suures ulatuses maksmata jätmisega[90]
19. detsember 2011, Harju maakohus mõistis süüdi Imre Arakas, Tauno Traadi ja Enriko Kasemaa valeütluse andmisele kihutamises, tõendi kunstlikus loomises ärimees Nikolai Reismani ja Toomas Tamme tapmise tellimise lavastamises[91]
19. märtsil 2010. aastal mõisteti Harju maakohtus täiendavalt süüdi KarS 394 alusel Dim Lucky maksukuritegudes, Dim Lucky teenis aastatel 2004 mai - 2006 juuni maksukuritegudele kaasaaitamise tulemusena 3 682 630 krooni. Maksu ja Tolliameti Uurimisosakonna poolt läbiviidud menetluses selgus, et selle varaga asus ta tegema toiminguid, mille eesmärk oli varjata selle vara päritolu ja tegelikku omanikku ehk siis tegeles rahapesuga. Kriminaalasi oli osa suuremast maksupettusskeemist, mille raames on juba süüdi mõistetud mitmed äriühingud või nendega seotud isikud (AS Aalang Met, OÜ Kapristar, AS Zubr ja AS Panbal nõukogu liige Vladimir Kleiner. Maksupettusskeemis süüdi mõistetud isikute poolt jäeti tasumata riigile kokku 15,4 miljonit krooni. Maksupettusskeemis kasutati kaheksat varifirmat - kolme firma kontodel liikusid reaalsed rahad ja nende nimel väljastati fiktiivseid arveid reaalselt tegutsevatele ettevõetetele. [92]. Karistuseks mõisteti 3 a 5 kuud vanglakaristust tingimisi, katseajaga 1 aasta 6 kuud[93]
28. märtsil2010. aasta pidasid Lõuna prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse töötajad kinni 46-aastase Robert Pohlaku, keda kahtlustatakse karistusseadustiku paragrahvide 257 ja 263p1 järgi omavolis ning avaliku korra raskes rikkumises. Robert Pohlak sai tuntuks 90-ndatel aastatel, kui ta sattus Linnuvabriku grupeeringu liikmena mitmete kuritegude tõttu politsei huviorbiiti[94].
september 2010, Eesti, Läti ja Soome korrakaitsjate ühise uurimisgrupi mahuka menetlustöö tulemusena paljastati rahvusvaheline organiseeritud kuritegelik grupp, keda kahtlustatakse Soome enam kui saja afgaani ja iraaklase smugeldamises, ebaseaduslikud sisserändajad maksid selle eest kurjategijatele kokku umbes 900 000 eurot. Suur osa põgenikest alustas teed VenemaaltPõhjamaadesseMoskva linnast. Schengeni viisaruumi sisenesid põgenikud Valgevene kaudu. Valgevenel on metsane piir nii Leedu, Läti kui ka Poolaga. Eestis tabatud inimsmugeldamisega tegelenud neli lätlast mõisteti süüdi juba 2010. aasta kevadel. Harju maakohus karistas afgaane üle piiri smugeldanud nelja lätlast märtsi lõpus. Ühes episoodis süüdi tunnistatud Olegs Zaicevs (36) sai nelja kuu pikkuse vangistuse. Mitmes erinevas smugeldamise juhtumis süüdistatud Ilga Liepniece (27) sai 10-kuulise karistuse, millest kohe tuli tal trellide taga veeta neli kuud ja ülejäänud karistusaeg kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga. Samuti mitmes kuriteoepisoodis süüdistatud Aleksandrs Beinarovics (34) sai kaheaastase vangistuse, millest pool aastat tuleb tal kohe ära kanda. Ülejäänud karistusaja mõistis kohus talle tingimisi viieaastase katseajaga. Andrejs Voitkunsile (33) mõistis kohus mitme inimsmugeldamise episoodi eest 10-kuulise vangistuse, osa on ta alates mullu novembrist eelvangistuses juba ära kandnud, ülejäänud osa kannab aga tingimisi kolmeaastase katseajaga. Läti kodanikega, kes mullu sügisel toimetasid korduvalt afgaani rahvusest inimesi ebaseaduslikult üle piiri esmalt Lätist Eestisse ning seejärel Tallinna reisisadama kaudu Soome.[95]
september 2010, Põhja prefektuuri kriminaalpolitseinikud pidasid kinni 22 isikut, kellele esitati kahtlustus kuritegelikku ühendusse kuulumises ning keda kahtlustatakse baaridesse meelitatud klientidelt üle 10 miljoni krooni väljapetmises. Kuriteoskeemi kohaselt meelitasid spetsiaalselt selleks värvatud naised, kellest mitu olid Läti kodanikud, Tallinna tänavatelt ja lõbustusasutustest alkoholijoobes inimesi kahte Tallinna vanalinna baari (Cafe Courage ja Wild Cat[96]). Pärast esimese arve tasumist baaris suudeti ajada inimene segadusse nii, et tema maksevahendina kasutatud pangakaardiga oli baari personalil võimalik teostada kaardil oleva limiidi piires fiktiivseid toiminguid. Kahtlustuse kohaselt pandi kuriteod toime 2010. aasta suvel. Kolme kuu jooksul kasutati viit reaalset majandustegevust mitteomavat äriühingut, mille arvele arvutikelmuste tulemusel saadud kuritegelik tulu laekus. Seejärel võeti see äriühingute kontodelt sularahas välja ning jaotati kahtlustatavate vahel ära[97],[98].
septembris 2010, Suurbritanias mõisteti süüdi relvasatud röövide eest 28-aastane Joonas Järvsoo, kes osales rahvusvahelises kuritegelikus grupis 670 000 naela ehk 12,2 miljoni krooni eest disainerkellade (Rolex, Patek Phillipe, Franck Muller ja Cartier) röövides, mis toimusid kümne kuu jooksul 2006. ja 2007. aastal Leedsis, Manchesteris ja Wolverhamptonis. Esimene rööv toimus 11. aprillil 2006. aastal Leedsis ja varastati 40 kella, mille koguväärtuseks oli 334 225 naela. 7. septembril rööviti 187 215 naela väärtuses kellasid Manchesteri juveeliärist ja viimane rööv toimus 2. jaanuaril, kui Wolverhamptonist saadi kellasid 148 570 naela väärtuses. Järvsoo oli juba süüdi mõistetud Soomest, kus ta mõisteti juveeliröövides kolmeks aastaks vangi ja kus ta selle karistuse ka ära kandis[99].
11. september 2010, algas Viru maakohtu Rakvere kohtumajas protsess allilmaveterani Vassili Satšuki ja tema naise Janina Satšuki üle, Vassili Satšuki süüdistatakse selles et ta 2006. aasta 7. detsembri õhtul kella poole kaheksa paiku Kohtla-JärvelAhtme linnaosas naiselt saadud püstoliga 43aastast meest vastu pead ja tulistas teda rindu. Mees suri kohapeal. Kannatanu kõrval olnud 42aastasele mehele tekitas kuul raske tervisekahjustuse. Prokuratuur esitas Vassili Satšukile süüdistuse tapmises, raske tervisekahjustuse tekitamises ettevaatmatusest ja tulirelva ebaseaduslikus käitlemises. Janina Satšukki süüdistatakse tapmisele kaasaaitamises. 1990. aastate alguses kujundas Ida-Virumaa allilma niinimetatud Satšukkide grupeering, mille liidrite hulka kuulusid vennad Vassili, Nikolai ja Sergei Satšuk. Nikolai Satšuki mõistis kohus eelmise sajandi lõpus raskete kuritegude, sealhulgas mõrva eest 15 aastaks vangi. Sergei Satšuk tapeti 1995. aasta märtsis. Ida-Viru kuritegelike jõukude arveteklaarimisega seostas politsei ka Vassili Satšukki, kes pärast venna Sergei surma võttis politsei andmetel juhtimise üle. 2009. aasta aprilli lõpus saatis Viru maakohus Vassili Satšuki aastatetaguse suuremahulise kütusekelmuse eest vangi[100].
2010. aasta novembris, peeti kinni kolm Leedu elanikku, keda kahtlustatakse kokku 18-s autovarguses ja varguse katses Lõuna-Eestis ja Pärnus. Kinnipeetud isikud moodustavad Läti ja Leedu elanikest koosneva kuritegeliku ühenduse kolm rühmitust, samuti on Leedult välja nõutud kaks isikut, kes võivad olla seotud varguste koordineerimise ja varastatud sõidukite turustamisega. „Seni kogutud andmetel on grupeeringut alust seostada lisaks Balti riikides süstemaatiliselt toimepandavatele kuritegudele ka samalaadse tegevusega Saksamaal, Skandinaavias ja mujal Euroopas. Grupeeringu põhitegevuseks on kallimate ja uuemate sõidukite vargused ning nende Euroopa Liidust väljapoole turustamine[101].
7. detsember 2010, mõistis Harju maakohtus süüdi kuus isikut: Igor Zavizioni, Marina Pissareva, Jevgeni Iljini, Natalja Jasko, Edgar Noode ja Anatoli Horoško kuritegelikku ühendusse kuulumises, võltsitud maksumärgi kasutamises ja käibelelaskmises ning alkoholi käitlemiskorra rikkumises ja nad jäid ilma 15 miljoni krooni väärtuses erinevast varast. Alkoholiärimehed jätsid maksu- ja tolliametist tellimata ametlikud kange alkoholi maksumärgid ning asendasid need võltsmärkidega, mis kandsid samu seerianumbreid, mis oli neile juba varem maksuametist antud maksumärkidel. Zavizion korraldas alates 2007. aasta juunist kuni 2009. aasta 31. märtsini suures ulatuses võltsitud maksumärkidega varustatud viina käibelelaskmist. Offex Groupis toodetud ja villitud viina pudelitele lisati võltsitud maksumärgid, 517 147 pudelit võltsitud maksumärkidega kanget alkoholi, riigil jäi alkoholiaktsiisist laekumata 21 688 265 krooni[102].
22. septembril 2011, algas kohtupidamine rahvusvahelise Eesti-Läti kuritegeliku ühenduse üle, keda süüditatati aastatel 2005-2010 20 luksussõiduki Toyota Land Cruiser varguses rohkem kui 11 miljoni krooni väärtuses[104]
2008. aasta veebruaris mõistis Harju maakohus süüdi Valeri Koti ligi ühe kilogrammi kokaiini ebaseaduslikus käitlemises ja salaveos ning määras talle kaheksa-aastase vanglakaristuse[105];
2008. aasta veebruaris vabastasl Harju maakohus ennetähtaegselt vanglast väljapressimises süüdi mõistetud Haron Dikajevi, kellele nii vangla kui prokurör on nüüdseks andnud kiitva iseloomustuse[106].
2008. aasta juulis mõisteti süüdi Sergei Lodi (45), Aleksandr Kaldma (38), Margo Mittal (37), Alex Kozlovski (55) ja Vitali Komarov, kes smugeldasid Eestist Leetu üle saja tulirelva ning suures koguses laskemoona. Meeste kinnipidamisel Leetu määratud kaubast kätte ligi 100 PPS-püstolkuulipildujat, mitutuhat padrunit ja paarsada padrunisalve. Hilisematel läbiotsimistel saadi meeste kodudest ja garaažidest kätte veel hulgaliselt erinevaid tulirelvi, laskemoona ja lõhkeainet.[107].[108]
14. oktoobril 2008 tunnistas Tartu maakohus süüdi kuritegeliku ühenduse organiseerimises, kehalises väärkohtlemises ja ähvardamises Nikolai Kohtovi (30) ning mõistis talle liitkaristusena seitsmeaastase vangistuse. Süüdistuse järgi lõi Kohtov Tartus 2005. aasta jaanuarist kuni 2. märtsini 2006 tegutsenud isikutevahelise ülesannete jaotusega kuritegeliku ühenduse, kuhu kuulusid eri perioodidel Harles Luik, Artjom Porobanjuk, Andre Smirnov, Rauno Raudkats, Ivan Fedotov, Arvis Vaher, Jevgeni Korotki ja Danel Makko. Kuritegeliku ühenduse eesmärk oli Lõuna-Eestis narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine[110].
2007. aasta 26. augustil tapeti Marbella lähistel Kiur Köbas. Kaks mootorratturit, kes ei üritanudki kiivritega nägu varjata, pealtnägijate sõnul tulistas üks mootorrattur Kiuri pähe ja tsiklimehed lahkusid[111].
2006. aasta jaanuaris jõustus kohtuotsus, millega mõisteti süüdi väljapressimises[112] Vjatšeslav Gulevitš ja tema kaaskohtualune Andrei Huttunen[113].
2005. aasta veebruari alguses ähvardasid Kemerovo kuritegeliku grupeeringusse kuulunud Vitali Utikov ja Aleksei Seltšenkov Maardus elavat Jurit vägivalla ja tapmisega, kui mees ei maksa neile 30 000 krooni. Väidetavalt oli Juri enne seda Maardus Flamingo baaris Seltšenkovi solvanud, mistõttu Utikov leidis, et solvajat peab karistama. Kurjategijad ähvardasid, et kui nad raha ei saa, lõikavad nad Juril ära kõrvad, sõrmed, keele ja suguelundid, vägistavad teda ning löövad ta seejärel üldse maha.Keskkriminaalpolitsei poolt kinni peetud Utikovi ja Seltšenkovi karistati kaheksa aastase vangistusega[114];
2005. aastal mõisteti Haron Dikajev koos viie kaaslasega süüdi ühelt ärimehelt saja tuhande krooni väljapressimise eest. Mehed said karistuseks neli aastat vangistust[116],[117].
2004. aasta 22. detsembril vahistas Keskkriminaalpolitsei allilma tähtsuselt teise mehe - Vjatšeslav Gulevitši, mõjukaima, Kemerovo grupeeringu väidetava liidri. Põhja ringkonnaprokuröri Jüri Kasesalu sõnul kahtlustatakse Gulevitšit väljapressimises[118].
21. jaanuaril 2003 mõistis Tallinna Linnakohus süüdi autovaraste jõugu[119], kelle suhtes esialgsest kuritegeliku grupeeringu (nn. maffia) süüdistusest[120] tuli loobuda[121]. Tallinna linnakohus langetas otsuse 10 mehele, kes aastatel 1995-2001 varastasid autosid[122], müüsid neid välismaale või endistele omanikele tagasi. Kohus määras järgmised karistused: Boriss Denissovile ja Vitali Makarenkole 3-aastase vangistuse; Georgi Muradovile 5-aastase vangistuse; Dmitri Kondrašinile tingimisi 3-aastase vangistuse 3-aastase katseajaga ja Aleksandr Nekrilovile tingimisi 1-aastase vangistuse 2-aastase katseajaga. Aleksandr Gruškod, Aleksandr Volosevitšit ja German Pjankovi karistas kohus erineva pikkusega vangistustega, tingimisi.
Kohus mõistis kuritegeliku grupeeringu[123] juhile Gennadi Okunevile tulirelvade ja laskemoona ebaseadusliku omandamise eest määratud tingimisi vangistuse[124]
2001. aasta 12. detsembril mõistis kohus esimest korda süüdi[125] kuritegeliku ühenduse moodustamises ja ebaseaduslikus autokaubanduses süüdistatavad isikut[126]. Kuus kohtualust tegelesid keskkriminaalpolitsei süüdistuse järgi autode ebaseadusliku kaubitsemisega, ülejäänud kolm kohtualust on endised Valga piirivalvurid, kes aitasid kurjategijatel autosid üle piiri toimetada. Keskkriminaalpolitsei süüdistas Hillar Grünbaumi (33) jt ühenduse moodustamises, salakaubaveos, dokumentide ja pitsatite riisumises, võltsimises ja nende kasutamises ning teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamises ja turustamises[127],[128], [129],[130].
1999. aastal mõisteti süüdi väljapressimises Aleksei Švedov[131]
1999. aasta 19. novembril tulistati Vene kultuurikeskuse piljardisaalis väidetavat allilmaliidrit Boriss Malinovskit. Malinovski sai kuuli kaela, kuid vigastused ei olnud rasked ning ta lasti pärast kolmepäevast haiglaravi koju. Rünnaku motiiviks arvati allilmas tekkinud konflikt Malinovski ja Aleksandr Makušini vahel.
1999. aastal 7. novembril organiseeris Kemerovo grupeeringuga seotud Jevgeni Bõkov juunior Tallinna keskturu juhi Vadim Polištšuki mõrvakatse, mis luhtus. Kodust autoga välja sõitnud Polištšuki tee tõkestanud kurjategijad lasid mõne meetri kauguselt turujuhi pihta mitu kuuli. Teda tabas seitse, aga Polištšuk avas vastutule ja haavas üht ründajaist, misjärel kallaletungijad põgenes[132].
1999. aasta 12. oktoobril tapeti Tallinnas Lastekodu tänav 26 trepikojas Mait Metsamaa. Politsei versiooni kohaselt otsustas turu juhtkond endise Tallinna abilinnapea Metsamaa mõrvata, et vältida talle kaheksa miljoni kroonise altkäemaksu tasumist. Väidetavalt oli see tasu selle eest, et keskturg lubati erastada Turukaubanduse AS-il.[133]. 2004. mõistis Tallinna keskturu eksjuhi Vadim Polištšuki süüdi kunagise Tallinna abilinnapea ja ärimehe Mait Metsamaa palgamõrva tellimises ning määras talle üheksa aasta pikkuse vanglakaristuse.
1999. aasta aprillis tapeti Tallinnas KoplisNisu tänav 25 kodumaja ees Jevgeni Bõkov, kui valmistus oma Mercedesega hoovi sõitma. Eelmisel õhtul tapeti teinegi Kemerovo grupeeringu brigadir Aivar Sõber.
1998. aastal mõisteti süüdi Tallinna linnakohtus ingušii grupeeringu väidetav liider Ahmed Ozdojev väljapressimise eest, koos Ozdojeviga olid kohtu all venelased Jevgeni Krustal, Andrei Alimov ja Oleg Dumtsev, ingušsid Ruslan Uzhahhov ja Vahha Edi ning leedukas Richardas Valjuškis[134]
1998. aasta 4. oktoobril tapeti Poolas Warmia-Masuuria vojevoodkonnas endine Krasnodari kuritegeliku grupeeringu üks liider Toomas Kopelmann ja temaga kaasas olnud lätlane Denis Kozlovski[135] Väidetavalt olid tapetud mehed kolm aastat varem samas mõrvanud Eesti allilmategelase Mihhail Gorbatšovi ja tema elukaaslase Aleksandra, kelle laipu nad mõrvaööl pildistama tulid.
1998. aasta aprillis mõrvati Pärnumaal Pärnu Victoria hotelli omanik Tiit Masso, talle tulistati pähe mitu kuuli.
1997. aastal toimusid Tallinna Linnakohtus kohtuistungid nn Kaasani grupeeringu 7 liikme (Vladimir Astašov, vennad Andrei Brezgin ja Sergei Brezgin, Mihhail Kislenko, Vladimir Nikonov, Eduard Silitš ja Aleksei Sjutkin) üle, keda süüdistati väljapressimistes ja röövimistes aastail 1992-1996[136],[137] suure meediakäraga alanud kaitsepolitsei uuritud kriminaalasi lagunes aga 1998. aasta märtsiks lõplikult ning isikud vabastati[138]
1997. aasta 28. detsember, Tallinnas leiti tapetud Razmik Sarkisjani (49) ja tema kaaslase Karen Oganesjani (41) laibad sõiduautost Mercedes-Benz 230, mis oli sõitnud Tallinnas Koplis tänavalt välja vastu Vihuri tänav 8 maja seina. Ärimehi tulistati auto tagaistmel olnud kurjategijad, sündmuskohalt leiti Makarovi ja TT-i püstolipadrunite üheksa hülssi. Kurjategijad tulistasid ühele ärimehele viis ja teisele kolm kuuli kuklasse[139]. 2013. aasta 15 mail mõistis Harju maakohus Vano Tumanjanile (40) 15-aastase vanglakaristuse[140], pärast Kopli topeltmõrva põgenes Tumanjan Eestist ja kuulutati tagaotsitavaks, kuni uurijad said Venemaalt andmeid tema vangistamisest seal. Armeenia kodanikust Tumanjan põgenes Eestist pärast toimunud topeltmõrva Venemaale, kuid pandi seal eelmise kümnendi keskel relvastatud röövimise eest kaheksaks aastaks vangi. Uurimisversiooni kohaselt osales Tumanjaniga veretöös ka Varužan Manukjan, kes üritas neli kuud hiljem tappa Tallinnas šašlõkikohti pidanud Tigran Nahapetjani, kuid viimasel õnnestus oma püstolist Manukjan maha lasta. Nahapetjan (35) tapeti 2003. aasta augusti algul Tallinnas Mahtra tänaval püstolilaskudega selga. Mõrtsukat ei ole tabatud.
1996. aasta 12. oktoobril, Tallinnas tapeti Daniel Mäng (27), kui Mäng väljus Pääskülas ühest Kadaka puiesteel asuvast majast[141]
1996. aasta 28. veebruaril pidas kaitsepolitsei kahtlustatavana kinni kaks Letshitski grupi liiget, Andrei Konopljovi ja Jevgeni Kozlovi. Konopljovi süüdistati ebaseaduslikus vabaduse võtmises ja Kozlovi maksudest kõrvalehoidmises ja väljapressimises ning firma Lux kontoris peeti kinni ka Anton Letshitski. agaotsitavaks kuulutati Igor Gabla (kelmus, väljapressimine) ja Juri Judin (väljapressimine, maksudest kõrvalehoidmine). Kaitsepolitsei nimetas Anton Letshitskit Narva ühe mõjuvõimsaima kuritegeliku grupeeringu liidriks[142].
1996. aasta 26. jaanuaril, peeti Tallinnas kinni Venemaal tagaotsitav Jekaterinburgi kuritegeliku grupeeringu juht Georgi Arhipov[143]
1996. aasta 11. jaanuaril tapeti Tallinnas Õismäel Ehitajate tee 127 Aare Tomson, Põhja-Eesti Panga (PEP) andmetöötlusosakonna juht[144]. Aare Tomsoni tapmist hakati hiljem hakati seostama pangast kadunud 10 miljoni dollariga[145].
1995. aastal oli sunnitud Eestist lahkuma Krasnodari grupeeringu liider[146] Mihhail Gorbatšov. Gorbatšov põgenes koos naise ja oma parema käe Toomas Kopelmanniga Poolasse, kus sama aasta novembris Kopelmann lasi Gorbatšovi ja ta naise maha[147].
1995. aasta 7. septembril Mustamäel Kännu Kuke juures võeti avalikult kinni kolm krasnodarlast - Andre Perens, Aleksander Krivorutšeko ja Oleg Batõrev. Neist kaks leiti hiljem tapetuna, üks on siiani kadunud.
1995. aasta juulis Mustamäel korraldas Krasnodari grupeering atentaadi Haron Dikajevile, tema auto pihta avati keset päeva automaadituli.
1994. aasta 22. oktoobril tapeti oma kodumaja ees Lasnamäel endine Tolliameti peadirektori asetäitja Igor Kristapovitš[148] ja umbes kümme minutit pärast Kristapovitši tapmist märkas Lasnamäe kriminaalpolitsei inspektor Kuramaa ja Härma tänava ristmikul sõitmas kustutatud tuledega VAZ-2103. Politseinik tahtis kontrollida autojuhi dokumente, kuid auto tagaistmel istuv mees tulistas politseinikku summutiga TT-püstolist rindu[149].
1994. aasta augustis otsis kaitsepolitsei läbi Anton Letshitski kindlustalu Vaivaras. BNSi andmeil leiti tema juurest kuus püssi, kolm püstolit ja 540 püstolipadrunit ja kaitsepolitsei otsis läbi ka Igor Gabla talu. Kuna kohus leidis, et Letshitskil olid relvad seaduslikult ja politsei loal, siis mõisteti ta täiesti õigeks ja sai relvad tagasi[150]..
1994. aasta 10. juunil tapeti Tallinnas Mustamäel vastasmaja katusel varjunud snaiper eesti kurjategijatega seostatud Rain Võsandi.
1994. aasta 24. aprillil tapeti Tallinnas, Järveotsa teel oma kodumaja liftis palgamõrtsuka poolt Permi grupeeringu liidri Aleksandr Siirak alias Taivanets[151].
1993. aasta 9. septembrilil teel Tallinnast Rakverre kadusid Permi grupeeringu liidrid Vladimir Ziljajev ja Sergei Jagupov. Meeste röövi organiseeris eestlaste rühmitus, kasutades mitme toonase Läänemaa Vabatahtliku Jäägrikompanii liikme abi. Süüdistuskokkuvõtte järgi kahtlustati permikad Tamme tapja Sohha varjamises ja Venemaalt relvade Eestisse toomises, nad viidi Robert Pohlaku ema elukohta Jõgevamaal, kus süüdistuskokkuvõtte järgi Andre Piispea tappis nad mõlemad kahe lasuga pähe.
1993. aasta 4. septembrilil võeti Lasnamäel kinni Permi grupeeringuga seotud ärimees Pavel Kalmõkov. Mees tapeti, enne aga küsitleti teda ühe kadunud metallivaguni asjus. Kalmõkovi ebaseadusliku vabadusevõtmise eest mõisteti süüdi Läänemaa endise Jäägrikompanii pealik Asso Kommer.
1993. aasta 22. augustil tapeti, Tallinnas Õismäe tee korterelamus Toivo Tamm, eestlaste liider allilmas[153].
1993. aasta 8. mail 1993 tapeti[154] Neste tanklas[155]Järvevana teel, Permi bande ninamees Vladimir Baskov ja haavata autoriteet Vjatšeslav Platonov[156].
