Estonian Air

Allikas: Vikipeedia
Estonian Air
IATA ICAO Kutsung
OV ELL ESTONIAN
Asutatud 1. detsember 1991
Lõpetas lennud 8. november 2015
Kodulennujaamad Lennart Meri Tallinna Lennujaam
Boonusprogramm EuroBonus
Äriklassi ootesaal Nordea Lounge
Lennukeid 0/6
Sihtkohti 11 + 3 suvehooaeg + 1 talvehooaeg
Peakorter Tallinn, Eesti Eesti
Olulised isikud Jan Palmér (juhatuse esimees)
Koduleht http://www.estonian-air.ee/

Estonian Air oli Eesti riiklik lennuettevõte.

Ettevõte peatas äritegevuse alates 8. novembrist 2015 seoses Euroopa Komisjoni otsusega, mille järgi Estonian Air peab riigile tagastama talle antud riigiabi.[1]

Estonian Air pakkus 7. novembrini 2015 Tallinnast otselende 11 sihtkohta Euroopas, Skandinaavias ja SRÜ riikides. Estonian Airiga lendas 2013. aasta esimesel poolaastal 272 000 ja 2014. aasta esimesel poolaastal 251 000 reisijat (vähenemine 8% võrra).[2]

Estonian Air lõpetas liinilennud 7. novembri 2015 õhtul, kui Euroopa Komisjon tegi ametlikult teatavaks otsuse, mille kohaselt on riik andnud lennufirmale ebaseaduslikku riigiabi üle 80 miljoni euro ulatuses, mis tuleb tagasi maksta. Kehvade majandustulemuste tõttu ei ole firmal seda võimalik teha.[3][4]

20. novembril 2015 esitas Estonian Air Harju maakohtule pankrotiavalduse.[5]

29. detsembril kuulutas Harju maakohus välja Estonian Airi pankroti. Ettevõtte vastu esitatud nõuded ulatusid umbes 113,5 miljoni euroni, ettevõttel oli varasid 11,4 miljoni euro väärtuses.[6]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1990. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

Estonian Airi Tupolev Tu-134 aastal 1994
Estonian Airi Boeing 737-500 Brüsseli lennujaamas

Riiklik aktsiaselts Estonian Air asutati 1. detsembril 1991[7], Aerofloti Eesti filiaali baasil. NSV Liidu Tsiviillennunduse Ministeeriumi Aeroflotilt saadi päranduseks 12 Antonov An-2 lennukit, mis müüdi üsna kiiresti maha. Kohe algasid lennud Tallinna ja esimese Estonian Airi läänesuunalise sihtkoha, Frankfurdi vahel. Aasta hiljem liituti IATA-ga. 1992. aastal toimus RE Estonian Air jagunemine aktsiaseltsiks Estonian Air ja aktsiaseltsiks Eesti Lennujaamad. 7. juulil 1995 asus liinile Estonian Airi esimene eritellimusel ehitatud Boeing 737-500, mis sai nimeks Koit (ES-ABC), aasta hiljem asus reisijaid teenindama teinegi samasugune – Hämarik (ES-ABD). Need hakkasid asendama Nõukogude Liidu päritoluga lennukeid Tu-134 ja Jak-40. Lääne lennukite tulekuga keelati pardal suitsetamine. Eesti tsiviilõhusõidukite registrist kustutati viimane An-2. Juulis 1996 lisandus lennukiparki kaks liisitud Fokker 50, mis olid kasutuses 2003. aastani.

1996. aastal otsustas Eesti riik riikliku aktsiaseltsi Estonian Airi erastada, müües maha peaaegu kaks kolmandikku firma aktsiatest. Kaasomanikeks said 49% Maersk Air ja 17 protsendiga Cresco investeerimispank. Eesti riigi osaluseks jäi 34%. Aktsiate erastamise järel kujundati RAS Estonian Air eraõiguslikuks aktsiaseltsiks Estonian Air. Uute omanike tulekuga loodi korporatiivklientidele suunatud boonusprogramm Blue Star. 1998. aastal lisandus kolmas B737, Põhjatäht (ES-ABE). Avati ka firma koduleht. Järgmisel aastal sai Estonian Air Euroopa Ühinenud Lennuameti liikmeks.

2000. aastad[muuda | muuda lähteteksti]

Uus millennium ei toonud Estonian Airile edu, kuid areng toimus. Aastast 2002 võeti mõne aasta jooksul kasutusse neli uut lennukit (2002 Eha (ES-ABF), 2003 Virmaline (ES-ABG), 2004 Tuuslar (ES-ABI)).[viide?] 2003. aasta 11. septembril müüs Taani ettevõte Maersk Air oma 49% osaluse SAS Grupile kokku 306 miljoni krooni (19,55 miljoni euro) eest.[8] Samal aastal loobuti Fokkeritest. Viimase Fokker 50 lahkumine sattus samale päevale Concorde'i viimase lennuga.

2006. aastal täienes Estonian Airi lennukipark kahe Boeing 737-300, Sohni (ES-ABJ) ja Kaleviga (ES-ABK), 2007 lisandus Linda (Boeing 737-300, ES-ABL). Sellel aastal teenis lennufirma 52 miljonit krooni kahjumit.

Aasta hiljem esitati tellimus kolmele lennukile Bombardier CRJ900 NextGen. 17. detsembril lõpetas lennud Koit[9], lennufirma aastakahju oli 170 miljonit krooni (13 mln €). 23. märtsil 2009 lõpetas teinegi Boeing, Hämarik, lennud.[10]

Estonian Airi Saab 340 õhkutõusul

5. novembril 2010 allkirjastati leping, mille kohaselt sai Eesti riik 90% osalusest ja 10% jäi SASile.[11][12] Vastav kokkulepe jõustus novembris[13], pärast osaluse ja aktsiakapitali suurendamise kokkuleppe kinnitamist parlamendis[14]. 25. ja 29. jaanuaril 2011 jõudsid Tallinna Estonian Airi kaks uut Bombardieri (Bruno (ES-ACB), Lotte (ES-ACC)). Lennukite hinda ei avaldatud, kuid on teada, et üks selline võib maksta 18–21 miljonit eurot.[15]

Estonian Airi Boeing 737-300 Tallinna lennujaamas

27. veebruaril 2012 telliti Embraerilt kolm E-175 ja üks lennuk E-190, mis planeeriti tuua Eestisse 2014. aasta teisel poolel. Lisaks plaaniti Finnairilt rendile võtta 8 lennukit: 4 Embraer-170 ja 4 Embraer-190. Juunis 2012 ületas Estonian Air esimest korda 100 000 reisija piiri.[16] 2012. aasta sügisel otsustas Estonian Airi nõukogu ettevõtte tegevussuunda muuta ja sellega koos loobuti ka uute Embraerite ostmise plaanist. Juunis 2013 jõudis ettevõte lühikeseks ajaks ka kasumisse[17] ning müüs oma tütarettevõtte AS Estonian Air Regional Venemaal tegutsevale Fortaero BBAA OÜ-le.[18]

Estonian Air lõpetas liinilennud 7. novembri 2015 õhtul, kui Euroopa Komisjon tegi ametlikult teatavaks otsuse, mille kohaselt on riik andnud lennufirmale ebaseaduslikku riigiabi üle 80 miljoni euro ulatuses, mis tuleb tagasi maksta. Kehvade majandustulemuste tõttu ei ole firmal seda võimalik teha.[19][20] Estonian Airi viimane lend maandus 7. novembril 2015 kell 16:52:23. Viimane lend väljus Kopenhaagenisse. Suurema osa Estonian Airi liinide teenindamise võttis 8. novembrist 2015 üle Eesti riigile kuuluv lende vahendav ettevõte Nordic Aviation Group.

20. novembril 2015 esitas Estonian Air Harju maakohtule pankrotiavalduse, 29. detsembril 2015 kuulutati välja lennufirma pankrot[21].

Sihtpunktid[muuda | muuda lähteteksti]

Boeing 737-500 maandumisel

Estonian Air pakkus otselende Tallinnast Amsterdami, Brüsselisse, Kopenhaagenisse, Kiievisse, Moskvasse, Oslosse, Peterburi, Stockholmi, Trondheimi, Viini ja Vilniusse, suviti ka Berliini, Nice'i ja Pariisi. Firmal olid koodijagamislepingud seisuga aprill 2015 Aerofloti, Air China, Brussels Airlinesi, KLM-i, SAS-i ja Singapore Airlinesiga.[22]

Endine sihtpunkt
Suvehooajaline
Talvehooajaline
Estonian Airi sihtkohad 
Linn Riik IATA ICAO Lennujaam Lennukompanii Alates Kuni Lennuki tüüp
Amsterdam Holland Holland AMS EHAM Amsterdami Schipholi lennujaam Estonian Air 1993 1994 Tupolev Tu-134
12.07.1995 1998 Boeing 737-500
27.10.2003 10.01.2006 Boeing 737-300/500
7.06.2009 7.11.2015 Boeing 737-300/500 (2009–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Antalya Türgi Türgi AYT LTAI Antalya lennujaam Estonian Air 2.05.2015 teadmata ?
Ateena Kreeka Kreeka ATH LGAV Ateena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 5.07.2010 16.08.2010 Boeing 737-300
Barcelona Hispaania Hispaania BCN LEBL Barcelona lennujaam Estonian Air 13.05.2006 29.10.2011 Boeing 737-300/500
Berliin Saksamaa Saksamaa TXL EDDT Berliini Tegeli lennujaam Estonian Air 19.08.2003 8.01.2007 Boeing 737-300/500
8.06.2009 22.09.2010 Boeing 737-300/500
1.05.2011 30.09.2011 Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
16.06.2014 7.11.2015 Bombardier CRJ900NG
Brüssel Belgia Belgia BRU EBBR Brüsseli lennujaam Estonian Air 7.09.2004 7.11.2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2004–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Dublin Iirimaa Iirimaa DUB EIDW Dublini lennujaam Estonian Air 14.10.2004 22.08.2010 Boeing 737-300/500
Dubrovnik Horvaatia Horvaatia DBV LDDU Dubrovniki lennujaam Estonian Air 19.04.2006 3.10.2009 Boeing 737-500
Frankfurt Saksamaa Saksamaa FRA EDDF Frankfurdi lennujaam Estonian Air 1991 11.01.2009 Boeing 737-300/500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1995)
Göteborg Rootsi Rootsi GOT ESGG Göteborgi Landvetteri lennujaam Estonian Air 30.08.2004 2.03.2005 Boeing 737-500
Hamburg Saksamaa Saksamaa HAM EDDH Hamburgi lennujaam Estonian Air 12.05.1994 25.09.2010 Boeing 737-300/500 (1995–2010), Fokker 50 (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
Hannover Saksamaa Saksamaa HAJ EDDV Hannover-Langenhageni lennujaam Estonian Air 2.04.2012 16.11.2012 Boeing 737-500 ja Embraer E-170
Helsingi Soome Soome HEL EFHK Helsingi Vantaa lennujaam Estonian Air 1991 26.03.2000 Fokker 50 (1996–2000), Yakovlev YAK-40 (1991–1996) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
Estonian Air Regional 24.09.2007 13.11.2009 Saab 340A
26.03.2012 27.01.2013 Embraer E-170 ja Saab 340A
Joensuu Soome Soome JOE EFJO Joensuu lennujaam Estonian Air Regional 26.03.012 27.12.2012 Saab 340
Jyväskylä Soome Soome JYV EFJY Jyväskylä lennujaam Estonian Air 25.03.2012 7.01.2013 Saab 340
Kajaani Soome Soome KAJ EFKI Kajaani lennujaam Estonian Air 3.04.2012 7.10.2012 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Kiiev Ukraina Ukraina KBP UKBB Kiievi Borispili rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 1991 7.11.2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 ja Tupolev Tu-134 (1991–1995)
Kopenhaagen Taani Taani CPH EKCH Kopenhaageni lennujaam Estonian Air 1.04.1991 7.11.2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170, Fokker 50 (2000–2002) ja Tupolev Tu-134 (1991–1995)
Kuressaare Eesti Eesti URE EEKE Kuressaare lennujaam Estonian Air 1991 1991 Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
Estonian Air Regional 27.09.2007 11.04.2008 Saab 340A
1.10.2008 15.05.2012 Saab 340A
London Suurbritannia Suurbritannia LGW EGKK Londoni Gatwicki lennujaam Estonian Air 2.11.1995 15.10.2012 Boeing 737-300 (2006–2012), BOEING 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG (2011–2012) ja Embraer E-170 (2012)
Manchester Suurbritannia Suurbritannia MAN EGCC Manchesteri lennujaam Estonian air 10.05.2005 29.06.2006 Boeing 737-500
Milano Itaalia Itaalia BGY LIME Milano Bergamo-Orio al Serio lennujaam Estonian Air 30.03.2005 28.10.2006 Boeing 737-300/500
MXP LIMC Milano Malpensa lennujaam Estonian Air 29.10.2006 24.09.2011 Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG
21.04.2015 teadmata Bombardier CRJ900NG
Minsk Valgevene Valgevene MSQ UMMS Minski rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 1991 1998 Fokker 50 (1998) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1998)
Estonian Air Regional 11.02.2008 9.05.2011 Saab 340A
Moskva Venemaa Venemaa SVO UUEE Moskva Šeremetjevo lennujaam Estonian Air 1991 7.11.2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170, Fokker 50 (2000–2002) ja Tupolev Tu-134 (1991–1995)
München Saksamaa Saksamaa MUC EDDM Müncheni lennujaam Estonian Air 15.05.2004 8.04.2005 Boeing 737-500
30.03.2008 31.03.2010 Boeing 737-300/500
21.12.2013 2015 Bombardier CRJ900NG
Nice Prantsusmaa Prantsusmaa NCE LFMN Nice'i Côte d'Azuri lennujaam Estonian Air 1.05.2010 ? Boeing 737-500 (2010–2012) ja Bombardier CRJ900NG
Oslo Norra Norra OSL ENGM Oslo Gardermoeni lennujaam Estonian Air 1998 2001 Boeing 737-500 ja Fokker 50
Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) 12.08.2003 7.11.2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 ja Saab 340 (2013)
Pariis Prantsusmaa Prantsusmaa CDG LFPG Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam Estonian Air 30.03.2003 ? Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (2003–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Peterburi Venemaa Venemaa LED ULLI Pulkovo lennujaam Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009–2013) 27.07.2009 7.11.2015 Boeing 737-300 (2009–2012), Boeing 737-500 (2009–2011), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 ja Saab 340 (2009–2013)
Riia Läti Läti RIX EVRA Riia lennujaam Estonian Air 1996 2001 Fokker 50
Estonian Air ja Estonian Air Regional 25.03.2012 18.09.2012 Embraer E-170 ja Saab 340
Rooma Itaalia Itaalia FCO LIRF Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam Estonian Air 4.04.2008 24.08.2010 Boeing 737-300/500
Simferopol Ukraina Ukraina SIP UKFF Simferopoli rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 26.03.2006 27.09.2008 Boeing 737-300/500
Split Horvaatia Horvaatia SPU LDSP Spliti lennujaam Estonian Air 11.05.2014 ? Bombardier CRJ900NG
Stockholm Rootsi Rootsi ARN ESSA Stockholmi Arlanda lennujaam Estonian Air ja Estonian Air Regional (2007–2013) 1991 7.11.2015 Boeing 737-300 (2006–2012), Boeing 737-500 (1995–2012), Bombardier CRJ900NG, Fokker 50 (1997–2003), Jakovlev JAK-40 (1995–1996) , Saab 340 (2007–2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
BMA ESSB Stockholmi Brooma lennujaam Estonian Air 29.09.2014 ? ATR 42
Tampere Soome Soome TMP EFTP Tampere Pirkkala lennujaam Estonian Air 1995 1996 Jakovlev JAK-40
Tartu Eesti Eesti TAY EETU Tartu lennujaam Estonian Air 1991 1991 Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
Estonian Air Regional 27.02.2011 22.12.2012 Saab 340A
Thbilisi Gruusia Gruusia TBS UGTB Thbilisi rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 8.04.2012 16.10.2012 Bombardier CRJ900NG
Trondheim Norra Norra TRD ENVA Trondheimi lennujaam Estonian Air 5.09.2011 7.11.2015 Boeing 737-500 (2011–2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Veneetsia Itaalia Itaalia VCE LIPZ Veneetsia Marco Polo lennujaam Estonian Air 9.06.2012 1.09.2012 Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
Viin Austria Austria VIE LOWW Viini rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 4.06.2007 11.01.2009 Boeing 737-300/500
25.03.2012 24.03.2013 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
3.04.2015 toimiv Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Vilnius Leedu Leedu VNO EYVI Vilniuse rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 1991 1.10.2005 Fokker 50 ja Jakovlev JAK-40
Estonian Air ja Estonian Air Regional 24.09.2007 31.03.2011 Boeing 737-500 ja Saab 340A
Estonian Air ja Estonian Regional (2011–2013) 5.09.2011 7.11.2015 ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 ja Saab 340 (2011–2013)

Kunagine lennukipark[23][muuda | muuda lähteteksti]

Seisuga november 2015 kuulus Estonian Airi lennukiparki 7 lennukit: 3 Bombardier CRJ900NG, 2 CRJ-700 ja üks Embraer E-170. Aastal 2013 oli lennukite keskmine vanus 5,8 aastat.

CRJ900NG
Embraer 170
Estonian Airi lennukipargis olnud lennukid
Lennuk Alustas Lõpetas Märkused
Antonov An-2 1991 1996 Pärandus Aeroflotilt
Jakovlev Jak-40 1991 1998
Tupolev Tu-134A 1991 1996
Fokker 50 1996 2003
Boeing 737-500 1995 2012
Boeing 737-300 2006 2012
Saab 340 2007 2013
Bombardier CRJ900NG 2011 2015
Embraer E-170 2012 2015
ATR 42-500 2014 2015
Saab 340 2015 2015
1990 2000 2010
Antonov An-2
1991–1996 (12)
Tupolev TU-134A
1991–1996 (12; ES-AAE, ES-AAF, ES-AAG, ES-AAH, ES-AAI, ES-AAJ, ES-AAK, ES-AAL, ES-AAM, ES-AAN, ES-AAO, ES-AAP)
Yakovlev YAK-40
1991–1998 (4; ES-AAR, ES-AAS, ES-AAT, ES-AAU)
Boeing 737-500
1995–2012 (10; ES-ABC [1. juuni 1995 – 26. september 2009], ES-ABD [9. veebruar 1996 – 1. september 2009], ES-ABE [28. oktoober 1998 – 8. aprill 2000], ES-ABF [15. oktoober 2002 – 23. märts 2004], ES-ABG [1. juuni 2003 – 7. oktoober 2006], ES-ABH [9. jaanuar 2004 – 26. mai 2010], ES-ABI [8. aprill 2004 – 17. aprill 2006], ES-ABL [1. juuni 2007 – 7. oktoober 2012], ES-ABO [24. märts 2010 – november 2011], ES-ABP [1. aprill 2010 – mai 2011])
Fokker 50
1996–2003 (4; ES-AFK [14. oktoober 1996 – 11. august 2000], ES-AFL [25. oktoober 1996 – 19. detsember 1999], ES-AFM [7. november 1999 – 20. november 2003], ES-AFN [16. mai 2000 – 1. jaanuar 2003])
Boeing 737-300
2006–2012 (2; ES-ABJ [19. märts 2006 – 26. aprill 2012], ES-ABK [18. jaanuar 2007 – 16. märts 2012])
Saab 340A
2007–2013 (3; ES-ASM [6. märts 2008 – 2013], ES-ASN [24. september 2007 – 2013], ES-ASO [26. märts 2012 – 2013])
Bombardier CRJ900NG
Alates 2011 (3; ES-ACB [alates 24. jaanuar 2011], ES-ACC [alates 27. jaanuar 2011], ES-ACD [alates 15. detsember 2011])
Embraer E-170
Alates 2012 (4; ES-AEA [alates 21. veebruar 2012], ES-AEB [alates 6. märts 2012], ES-AEC [alates 21. märts 2012], ES-AED [alates 2. aprill 2012])
ATR 42
Alates 2014 (1; LY-DAT)

CRJ900 NextGen[muuda | muuda lähteteksti]

Lennukite registritähised: ES-ACB (alates 27. jaanuari 2011 lennust Stockholmi), ES-ACC (alates 1. veebruari 2011 lennust Kopenhaagenisse) ja ES-ACD (alates 18. detsembri 2011 lennust Kopenhaagenisse).

CRJ900
Mootorid: 2 General Electric CF34-8C5 turbofan
Kiirus: 830 km/h
Lennukaugus: 2200 km
Maksimaalne lennukõrgus: 12 500 m
Istekohti: 88
Salongi suurim laius 2,57 m
Salongi suurim kõrgus 1,89 m
Lennuki pikkus: 36,4 m
Tiibade ulatus: 24,9 m
Maksimaalne stardimass: 36 995 kg

Embraer 170[muuda | muuda lähteteksti]

Embraer 170 on E-Jeti tüüpi lennukite tooteperre kuuluv 76-kohaline reisilennuk. 3. mail 2012 valiti rahvahääletuse põhjal Estonian Airi värvides Embraeri lennukite nimed, milleks on Tuuletallaja, Sinirind, Suitsupääsuke ja Jäälind.[24]

2012.–2015. aastani liisitud Finnairilt: ES-AEA (alates 28. veebruari 2012 lennust Kopenhaagenisse), ES-AEB (alates 8. märtsi 2012 lennust Oslosse) ja ES-AEC (alates 21. märtsi 2012 lennust Stockholmi) ning ES-AED (alates 4. aprilli 2012 lennust Kopenhaagenisse).

Embraer 170
Mootorid CF34-8E5
Maksimaalne kiirus 850 km/h
Lennukaugus 2200 km
Maksimaalne lennukõrgus 12 300 m
Istekohti 76
Istmeridadevaheline kaugus 787 mm
Lennuki pikkus 29,9 m
Tiibade ulatus 26 m
Lennuki kõrgus 9,8 m
Maksimaalne stardimass 35 990 kg

Pardateenindus[25][muuda | muuda lähteteksti]

B737 seestvaates

Lennukid olid kaheklassilised, suitsetamine polnud lubatud kummaski. Flex-klassi salongis reisisid Business- ja Flex-piletiga reisijad, kes olid nõus maksma kõrgemat hinda. Lühematel lendudel kui 1,5 tundi, pakuti võileiba ja salatit, pikematel külma valikut. Pakuti ka jooke.[26]

Eco klassis oli võimalik osta toitu ja jooki, kuid hinnas see ei sisaldunud. Märtsist 2015 pakuti tasuta kohvi, teed või vett.[27]

Estonian Airi reisijaid toitlustab Airo Catering Services Eesti, mis kuulub LSG Sky Chefs kontserni. LSG Sky Chefs kontsern hõlmab üle kolmandiku kogu maailma pardatoitlustusturust.

Vormiriietus[muuda | muuda lähteteksti]

Piloodid 2007. aastal

Estonian Air korraldas 2010. aasta märtsi lõpus avaliku konkursi, et leida oma pardapersonalile uus ja ilus vormirõivas, mis lisaks kaunile väljanägemisele annaks edasi rahvuslikkust ja ressursisäästlikku maailmavaadet[28]. Konkursi sõelale jäid nelja Eesti moedisainerite tööd, mille seast sai rahvas Estonian Airi kodulehel valida esimesest 10. juunini 2010 oma lemmiku. Võidutöö valis žürii 11. juunil, 33% otsusest sõltus rahvahääletuse tulemusest. Võidutöö ja üldine rahva lemmik tehti teatavaks 13. juunil avalikul üritusel Solarise keskuses. Võitjaks osutus Tiina Talumehe disainitud kollektsioon number 3, mille tootja on Profline. Veebihääletuse võitis Katrin Kuldma (Chocolate Group) kollektsiooniga number 4 "Tuulte pöörises".

Õnnetused[muuda | muuda lähteteksti]

Õnnetuste loend pole täielik.

  • 14. augustil 2014 tegi Estonian Airi lend 473 katkise rehvi tõttu hädamaandumise Tallinna Lennujaamas, keegi vigastada ei saanud.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Estonian Air peatas kogu oma äritegevuse, Postimees, 7. november 2015
  2. ↑ "Arhiivikoopia" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 20. märts 2015. Vaadatud 20. novembril 2014.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  3. ↑ ASI AMETLIK: Euroopa Komisjon avalikustas Estonian Airile tehtud negatiivse otsuse
  4. ↑ "Estonian Airi koduleht". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2015. Vaadatud 7. novembril 2015.
  5. ↑ "Sügavalt võlgades Estonian Air esitas kohtule pankrotiavalduse", majandus24.postimees.ee, 20. november 2015.
  6. ↑ Kohus kuulutas välja Estonian Airi pankroti, uudised.err.ee, 29. detsember 2015. Vaadatud 30. detsembril 2015.
  7. ↑ Estonian Airi koduleht (arhiivikoopia seisuga 14. märts 2015)
  8. ↑ Väinu Rozental, Jane Suu & Annika Matson Kald (12. jaanuar 2023). "Juubeli TOP: 100 suuremat 20-aastast ettevõtet". Äripäev. Vaadatud 1. august 2023.
  9. ↑ Koit tegi täna viimase lennu Estonian Airi värvides välja otsitud 8.06.10
  10. ↑ Hanneli Rudi: "Hämarikku Eesti taevas enam ei näe". Postimees.ee, 30. märts 2009. Vaadatud 28. detsembril 2016.
  11. ↑ Gert D. Hankewitz: "SAS ja riik allkirjastasid lõpliku lepingu Estonian Airi kohta". Postimees.ee, 5. november 2010.
  12. ↑ Riik ja SAS panid täna paika Estonian Airi omandisuhted välja otsitud 6.10.10
  13. ↑ SAS ja riik allkirjastasid lõpliku lepingu Estonian Airi kohta välja otsitud 6.11.10
  14. ↑ Riigikogu kiitis heaks rahasüsti Estonian Airile välja otsitud 06.11.10.
  15. ↑ Gert D. Hankewitz: "Kuidas Estonian Air lennuki kätte sai". Postimees.ee, 27. jaanuar 2011.
  16. ↑ Estonian Air lennutab esmakordselt 100 000 reisijat ühes kuus, 29.06.2012.
  17. ↑ Estonian Air jõudis juunis kasumisse, Postimees, 11.07.2013
  18. ↑ Estonian Airi tütarfirma müüdi venelastele, 04.07.2013.
  19. ↑ http://arileht.delfi.ee/news/uudised/asi-ametlik-euroopa-komisjon-avalikustas-estonian-airile-tehtud-negatiivse-otsuse?id=72894811
  20. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. november 2015. Vaadatud 7. novembril 2015.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  21. ↑ Postimees
  22. ↑ https://en.wikipedia.org/wiki/Estonian_Air#Codeshare_agreements
  23. ↑ "Lennukipargist Estonian Airi kodulehel(arhiveeritud)". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2014. Vaadatud 20. novembril 2014.
  24. ↑ "Estonian Airi lennukite nimed on selgunud". Originaali arhiivikoopia seisuga 1. juuli 2013. Vaadatud 1. juulil 2013.
  25. ↑ "Pardateenindusest Estonian Airi kodulehel(arhiveeritult)". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. november 2014. Vaadatud 20. novembril 2014.
  26. ↑ "Onboard service on Estonian Air flights."
  27. ↑ "[1]."
  28. ↑ "Vormikonkurss". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. september 2013. Vaadatud 20. septembril 2013.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Meedias
Lennu kaptenid
Eesti lennufirmad
Toimivad lennufirmad
Tegevuse lõpetanud lennufirmad
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Estonian_Air&oldid=6540359"