Estonian Air

Allikas: Vikipeedia
Estonian Air
Estonian Air logo.svg
IATA
OV
ICAO
ELL
Kutsung
ESTONIAN
Asutatud 1. detsembril 1991
Kodulennujaamad Lennart Meri Tallinna Lennujaam
Boonusprogramm EuroBonus
Äriklassi ootesaal Nordea Lounge
Lennukeid 8
Sihtkohti 11 + 3 suvehooaeg + 1 talvehooaeg
Peakorter Tallinn, Flag of Estonia.svg Eesti
Olulised isikud Jan Palmér (juhatuse esimees)
Veebisait http://www.estonian-air.ee/

Aktsiaselts Estonian Air on detsembris 1991 asutatud Eesti rahvuslik lennufirma, mille kodulennujaamaks on Lennart Meri nimeline Tallinna Lennujaam.[1]

Estonian Air pakub hetkel Tallinnast otselende 11 sihtkohta Euroopas, Skandinaavias ja SRÜ riikides. Estonian Air'iga lendas 2013. aasta 1.poolel 272 000, 2014. esimesel poolaastal 251 000 reisijat, mida on 8% võrra vähem eelnenud aasta esimesest poolest.[2]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Estonian Air asutati 1. detsembril 1991. Aeroflotilt saadi päranduseks 12 Antonov An-2 lennukit, mis müüdi üsna kiiresti maha - viimane kustutati Eesti tsiviilõhusõidukite registrist 1996. aastal.

1995. aastal liisis Estonian Air kaks uut Boeing 737-500 lennukit, mis hakkasid asendama seniseid Nõukogude Liidu päritolu Tu-134 ja Jakovlev Jak-40 lennukeid. Uued Boeingud ehitati spetsiaalselt Estonian Airi tellimusel Boeingu tehases Seattle`is ning need alustasid lende juulis 1995 ja veebruaris 1996. 1996. aastal liisiti juurde kaks Fokker 50 lennukit, mis olid kasutuses kuni 2003. aastani. Hiljem osteti juurde veel 4 Boeing 737 seeriasse kuuluvat lennukit.

1996. aastal otsustas riik seni riigi omanduses oleva firma erastada, müües maha 66% Estonian Airi aktsiatest. Aktsiate omanikeks said 49 protsendiga Maersk Air ja 17 protsendiga Cresco investeerimispank. Eesti riigi osaluseks jäi vaid 34%. Aastal 2003 müüs Maersk Air endale kuulunud osaluse SAS Grupile. 5. novembril 2010 allkirjastati leping, mille kohaselt sai Eesti riik 90% osalusest ning 10% jäi SASile[3].

B735 ES-ABH
B735 ES-ABP juunis 2010

Ajaloost lühidalt[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1991. algasid lennud Frankfurdi, esimese Estonian Airi lääne sihtkoha, vahel.
  • 1992. aasta lõpus saadi IATA liikmeks.
  • 1993 lendas Estonian Airiga esimest korda Eesti Vabariigi President Lennart Meri, kes läks riigivisiidile.
  • 1994. aastal seati sisse lennuühendus Tallinna ja Peterburi vahel. 23-kohaline Yak-40 hakkas linnade vahel lendama kolm korda nädalas.
  • 7. juulil 1995 asus liinile Estonian Airi esimene eritellimusel ehitatud Boeing, mis sai nimeks Koit (ES-ABC). Estonian Airi kõikidel lendudel keelati suitsetamine.
  • 1996. aastal sai Estonian Air teise lennuki Boeing 737-500, mis nimeks sai Hämarik (ES-ABD).
  • 1997 tekkis Estonian Airi korporatiivklientidele suunatud boonusprogrammi Blue Star.
  • 1998. aastal sai Estonian Air kolmanda Boeing 737-500 lennuki, millele anti nimeks Põhjatäht (ES-ABE). Estonian Air avas kodulehekülje www.estonian-air.ee, kust leiab teavet firmast ja koostööpartneritest, sihtkohtadest, lennuplaanist ning pardal pakutavast teenindusest.
  • 1999. aastal sai Estonian Air Euroopa Ühinenud Lennuameti liikmeks.
  • 2000. aastal sai Estonian Airi presidendiks Jørn Eriksen.
  • 2002. aastal sai Estonian Air kolmanda Boeing 737-500, mis nimeks sai Eha (ES-ABF). Estonian Airi presidendiks sai Erki Urva.
  • 2003. aastal sai Estonian Air neljanda Boeing 737-500, mis nimeks sai Virmaline (ES-ABG).Llõppes viimase Fokker 50 liisimisleping. Fokkeri lahkumine sattus samale päevale Concorde'i viimase lennuga.
  • 2004. aastal liisis Estonian Air viienda Boeing 737-500, mis sai nimeks Sinilind (ES-ABH) ja hiljem lisati nimele Tuuslar (ES-ABI). Esmakordselt rahvusliku lennukompanii 13 tegevusaasta jooksul lendas Estonian Airi lennukitega aastas üle poole miljoni reisija. Estonian Airi Boeing 737-500 maandus esmakordselt Saaremaal Kuressaare lennujaamas.
  • 2005. aastal müüs Estonian Air enam kui pooled lennupiletitest interneti vahendusel. Estonian Airi presidendiks sai taas Børge Thornbech.
  • 2006. aastal täiendas Estonian Air lennuparki 2 142kohalise Boeing 737–300 lennukiga, mil nimeks Sohni ja Kalev (ES-ABJ ja ES ABK).
  • 2007. aastal täienes Estonian Airi lennupark seitsmenda Boeing 737-500 lennukiga, mil sai nimeks Linda (ES-ABL). 4. juunil avati uus liin Austria pealinna Viini.
  • 2007. aasta kahjum oli 52 miljonit krooni.
  • 2008. aastal tellis kolm uut lennukit Bombardier CRJ900 NextGen ning 3 lennukit lisakaalutusel. 17. detsembril lõpetas Estonian Airi esimesena ehitatud Boeing, mis oli saanud nimeks Koit (ES-ABC)[4]. Estonian Air avas 6 registeerimisautomaati Lennart Meri Tallinna lennujaamas.
  • 2008. aasta kahjum oli 170 miljonit krooni.
  • 2009. aasta 23. märtsil lõpetas Estonian Air lennud teisena ehitatud Boeingiga Hämarik (ES-ABD), selle viimane lend oli Oslo liinil[5]. 10. detsembril maandus Estonian Airi Boeing 737-500 (ES-ABH) esmakordselt Tartu lennujaamas.
  • 2010. aasta aprillis teenis Estonian Air Eyjafjallajökulli vulkaanipursetest tingitud tuhapilvede tõttu 10–50 miljonit krooni kahju [6].
  • 2010. aasta septembris jõudsid SAS ja Eesti riik kokkuleppele, mille kohaselt kasvab viimase osalus Estonian Airis 90 protsendini ja SASile kuulub edaspidi kümnendik[7]. Vastav kokkulepe jõustus novembris[8], peale osaluse ja aktsiakapitali suurendamise kokkuleppe kinnitamist parlamendis[9].
  • 2010. aasta sügishooajal laiendab Estonian Air oma tegevust Vilniusest, lisades lendudele Tallinna ja Amsterdami reisid Stockholmi (6 korda nädalas)[10] ning Milanosse (kord nädalas)[11]. Lendude teenindamiseks luuakse Vilniuse lennujaama baas ühe Boeing tüüpi lennukiga.
  • 25. jaanuaril ja 29. jaanuaril 2011. aastal jõudsid Tallinna lennujaama Estonian Airi uus 2 lennukid Bombardier CRJ900NG (ES-ACB, mil nimeks Bruno ja ES-ACC, mil nimeks Lotte), mille ametlik maksumus on 22 miljonit eurot.[12][13]
  • 27. veebruaril 2011. aastal alustas Estonian Air üle 20 aasta taas Tartu ja Tallinna vahel – 6 korda nädalas varahommikul Tallinna ja hilisõhtul Tartu.
  • 27. veebruaril 2012. aastal Estonian Air tellis Embraerilt kolm Embraer-175 ja ühe Embraer-190 lennukit, mis peaksid Eestisse jõudma 2014. aasta teises pooles. Lisaks võetakse Finnairilt rendile 8 lennukit: 4 Embraer-170-t ja 4 Embraer-190-t.
  • 28. juunil 2012. aastal Estonian Air lennutas esmakordselt 100 000 reisijat ühes kuus.[14]
  • juunis 2013 jõudis Estonian air üle 3 aasta taas kasumisse.[15]
  • 4. juuli 2013. aastal Estonian Air müüs oma tütarfirma AS Estonian Air Regional Venemaal tegutsevale Fortaero BBAA OÜle.[16]
  • 29. oktoobril 2014. aastal teatati avalikkusele plaanist enamusaktsionärina kaasata Infortar Grupp, millele kuulub muuhulgas 36 protsenti Tallinkist. Ühtlasi väljendab Infortar soovi omandada ettevõte sajaprotsendiliselt. 

Sihtpunktid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Estonian Airi Saab 340 õhkutõusul.
Estonian Airi Boeing 737-500 Brüsseli lennujaamas.

Aastal 2013 oli lennukite keskmine täituvus 66,3%.[4]

Estonian Airi Boeing 737-300 Tallinna lennujaamas.
Boeing 737-500 maandumisel
Endine sihtpunkt
Suvehooajaline
Talvehooajaline
Tuleviku sihtpunkt
Tallinnast (Lennart Meri Tallinna lennujaam)
Linn Riik IATA ICAO Lennujaam Lennukompanii Alates Kuni Lennuki tüüp
Amsterdam Flag of the Netherlands.svg Holland AMS EHAM Amsterdami Schipholi lennujaam Estonian Air 1993 1994 Tupolev Tu-134
Estonian Air 12.07.1995 1998 Boeing 737-500
Estonian Air 27.10.2003 10.01.2006 Boeing 737-300/500
Estonian Air 7.06.2009 toimiv Boeing 737-300/500 (2009-2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Ateena Flag of Greece.svg Kreeka ATH LGAV Ateena Elefthérios Venizélose rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 5.07.2010 16.08.2010 Boeing 737–300
Barcelona Flag of Spain.svg Hispaania BCN LEBL Barcelona lennujaam Estonian Air 13.05.2006 29.10.2011 Boeing 737-300/500
Berliin Flag of Germany.svg Saksamaa TXL EDDT Berliini Tegeli lennujaam Estonian Air 19.08.2003 8.01.2007 Boeing 737-300/500
Estonian Air 8.06.2009 22.09.2010 Boeing 737-300/500
Estonian Air 1.05.2011 30.09.2011 Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
Estonian Air 16.06.2014 toimiv Bombardier CRJ900NG
Brüssel Flag of Belgium.svg Belgia BRU EBBR Brüsseli lennujaam Estonian Air 7.09.2004 toimiv Boeing 737-300 (2006-2012), Boeing 737-500 (2004-2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Dublin Flag of Ireland.svg Iirimaa DUB EIDW Dublini lennujaam Estonian Air 14.10.2004 22.08.2010 Boeing 737-300/500
Dubrovnik Flag of Croatia.svg Horvaatia DBV LDDU Dubrovnik lennujaam Estonian Air 19.04.2006 3.10.2009 Boeing 737-500
Frankfurt Flag of Germany.svg Saksamaa FRA EDDF Frankfurti lennujaam Estonian Air 1991 11.01.2009 Boeing 737-300/500 (1995–2009) ja Tupolev Tu-134 (1991–1995)
Göteborg Flag of Sweden.svg Rootsi GOT ESGG Göteborgi Landvetteri lennujaam Estonian Air 30.08.2004 2.03.2005 Boeing 737-500
Hamburg Flag of Germany.svg Saksamaa HAM EDDH Hamburgi lennujaam Estonian Air 12.05.1994 25.09.2010 Boeing 737-300/500 (1995–2010), Fokker 50 (1998–2002) ja Tupolev Tu-134 (1994–1995)
Hannover Flag of Germany.svg Saksamaa HAJ EDDV Hannover-Langenhageni lennujaam Estonian Air 2.04.2012 16.11.2012 Boeing 737-500 ja Embraer E-170
Helsingi Flag of Finland.svg Soome HEL EFHK Helsingi Vantaa lennujaam Estonian Air 1991 26.03.2000 Fokker 50 (1996–2000), Yakovlev YAK-40 (1991–1996) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
Estonian Air Regional 24.09.2007 13.11.2009 Saab 340A
Estonian Air Regional 26.03.2012 27.01.2013 Embraer E-170 ja Saab 340A
Joensuu Flag of Finland.svg Soome JOE EFJO Joensuu lennujaam Estonian Air Regional 26.03.012 27.12.2012 Saab 340
Jyväskylä Flag of Finland.svg Soome JYV EFJY Jyväskylä lennujaam Estonian Air 25.03.2012 7.01.2013 Saab 340
Kajaani Flag of Finland.svg Soome KAJ EFKI Kajaani lennujaam Estonian Air 3.04.2012 7.10.2012 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Kiiev Flag of Ukraine.svg Ukraina KBP UKBB Kiievi Borispili rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 1991 toimiv Boeing 737-300 (2006-2012), Boeing 737-500 (1995-2012), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 ja Tupolev Tu-134 (1991–1995)
Kopenhaagen Flag of Denmark.svg Taani CPH EKCH Kopenhaageni lennujaam Estonian Air 1.04.1991 toimiv Boeing 737-300 (2006-2012), Boeing 737-500 (1995-2012), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170, Fokker 50 (2000–2002) ja Tupolev Tu-134 (1991–1995)
Kuressaare Flag of Estonia.svg Eesti URE EEKE Kuressaare lennujaam Estonian Air 1991 1991 Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
Estonian Air Regional 27.09.2007 11.04.2008 Saab 340A
Estonian Air Regional 1.10.2008 15.05.2012 Saab 340A
London Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia LGW EGKK Londoni Gatwicki lennujaam Estonian Air 2.11.1995 15.10.2012 Boeing 737-300 (2006-2012), BOEING 737-500 (1995-2012), Bombardier CRJ900NG (2011-2012) ja Embraer E-170 (2012)
Manchester Flag of the United Kingdom.svg Suurbritannia MAN EGCC Manchesteri lennujaam Estonian air 10.05.2005 29.06.2006 Boeing 737-500
Milano Flag of Italy.svg Itaalia BGY LIME Milano Bergamo-Orio al Serio lennujaam Estonian Air 30.03.2005 28.10.2006 Boeing 737-300/500
MXP LIMC Milano Malpensa lennujaam Estonian Air 29.10.2006 24.09.2011 Boeing 737-300/500 ja Bombardier CRJ900NG
Estonian Air 21.04.2015 teadmata Bombardier CRJ900NG
Minsk Flag of Belarus.svg Valgevene MSQ UMMS Minski rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 1991 1998 Fokker 50 (1998) ja Jakovlev JAK-40 (1991–1998)
Estonian Air Regional 11.02.2008 9.05.2011 Saab 340A
Moskva Flag of Russia.svg Venemaa SVO UUEE Moskva Šeremetjevo lennujaam Estonian Air 1991 toimiv Boeing 737-300 (2006-2012), Boeing 737-500 (1995-2012), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170, Fokker 50 (2000–2002) ja Tupolev Tu-134 (1991–1995)
München Flag of Germany.svg Saksamaa MUC EDDM Müncheni lennujaam Estonian Air 15.05.2004 8.04.2005 Boeing 737-500
Estonian Air 30.03.2008 31.03.2010 Boeing 737-300/500
Estonian Air 21.12.2013 29.03.2014 Bombardier CRJ900NG
Nice Flag of France.svg Prantsusmaa NCE LFMN Nice'i Côte d'Azuri lennujaam Estonian Air 1.05.2010 toimiv Boeing 737-500 (2010-2012) ja Bombardier CRJ900NG
Oslo Flag of Norway.svg Norra OSL ENGM Oslo Gardermoeni lennujaam Estonian Air 1998 2001 Boeing 737-500 ja Fokker 50
Estonian Air ja Estonian Air Regional (2013) 12.08.2003 toimiv Boeing 737-300 (2006-2012), Boeing 737-500 (2003-2012), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 ja Saab 340 (2013)
Pariis Flag of France.svg Prantsusmaa CDG LFPG Pariisi Charles de Gaulle'i lennujaam Estonian Air 30.03.2003 toimiv Boeing 737-300 (2006-2012), Boeing 737-500 (2003-2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Peterburg Flag of Russia.svg Venemaa LED ULLI Peterburgi Pulkovo lennujaam Estonian Air ja Estonian Air Regional (2009-2013) 27.07.2009 toimiv Boeing 737-300 (2009-2012), Boeing 737-500 (2009-2011), Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 ja Saab 340 (2009-2013)
Riia Flag of Latvia.svg Läti RIX EVRA Riia lennujaam Estonian Air 1996 2001 Fokker 50
Estonian Air ja Estonian Air Regional 25.03.2012 18.09.2012 Embraer E-170 ja Saab 340
Rooma Flag of Italy.svg Itaalia FCO LIRF Rooma Leonardo da Vinci-Fiumicino lennujaam Estonian Air 4.04.2008 24.08.2010 Boeing 737-300/500
Simferopol Flag of Ukraine.svg Ukraina SIP UKFF Simferopoli rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 26.03.2006 27.09.2008 Boeing 737-300/500
Split Flag of Croatia.svg Horvaatia SPU LDSP Split lennujaam Estonian Air 11.05.2014 toimiv Bombardier CRJ900NG
Stockholm Flag of Sweden.svg Rootsi ARN ESSA Stockholmi Arlanda lennujaam Estonian air ja Estonian Air Regional (2007-2013) 1991 toimiv Boeing 737-300 (2006-2012), Boeing 737-500 (1995-2012), Bombardier CRJ900NG, Fokker 50 (1997–2003), Jakovlev JAK-40 (1995–1996) , Saab 340 (2007-2013) ja Tupolev Tu-134 (1991–1996)
BMA ESSB Stockholmi Brooma lennujaam Estonian Air 29.09.2014 toimiv ATR 42
Tampere Flag of Finland.svg Soome TMP EFTP Tampere Pirkkala lennujaam Estonian Air 1995 1996 Jakovlev JAK-40
Tartu Flag of Estonia.svg Eesti TAY EETU Tartu lennujaam Estonian Air 1991 1991 Antonov An-2 ja Jakovlev JAK-40
Estonian Air Regional 27.02.2011 22.12.2012 Saab 340A
Thbilisi Flag of Georgia.svg Gruusia TBS UGTB Thbilisi rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 8.04.2012 16.10.2012 Bombardier CRJ900NG
Trondheim Flag of Norway.svg Norra TRD ENVA Trondheimi lennujaam Estonian Air 5.09.2011 toimiv Boeing 737-500 (2011-2012), Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Veneetsia Flag of Italy.svg Itaalia VCE LIPZ Veneetsia Marco Polo lennujaam Estonian Air 9.06.2012 1.09.2012 Boeing 737-500 ja Bombardier CRJ900NG
Viin Flag of Austria.svg Austria VIN LOWW Viini rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 4.06.2007 11.01.2009 Boeing 737-300/500
Estonian Air 25.03.2012 24.03.2013 Bombardier CRJ900NG ja Embraer E-170
Vilnius Flag of Lithuania.svg Leedu VNO EYVI Vilniuse rahvusvaheline lennujaam Estonian Air 1991 1.10.2005 Fokker 50 ja Jakovlev JAK-40
Estonian Air ja Estonian Air Regional 24.09.2007 31.03.2011 Boeing 737-500 ja Saab 340A
Estonian Air ja Estonian Regional (2011-2013) 5.09.2011 toimiv ATR 42, Bombardier CRJ900NG, Embraer E-170 ja Saab 340 (2011-2013)

Lennukipark[17][muuda | redigeeri lähteteksti]

Seisuga november 2014 kuulub Estonian Airi lennukiparki 3 CRJ900NG'd ja 4 E170 tüüpi lennukit. Aastal 2013 oli lennukite keskmiseks vanuseks 5,8 aastat (keskmine vanus 8,2 a Embraer170-tel; 2,6 CRJ900NG)[5]

CRJ900NG

CRJ900 NextGen[muuda | redigeeri lähteteksti]

CRJ900NG lennukid on tänapäevased, keskkonnasäästlikud ja väiksema kulutasemega kui teised sama suured lennukid. CRJ900 on CRJ-lennukite perekonna suurim liige, mis lendavad kiirusega kuni 0,85 helikiirust ja kuni 12 500 meetri kõrgusel. Uue CRJ NextGen interjööri iseloomustavad suured aknad, täiustatud valgustus, uutmoodi disainiga laepaneelid ja külgseinad. Lennukite registritähised: ES-ACB (alustas 27. jaanuar 2011 avalennuga Stockholmi), ES-ACC (alustas 1. veebruar 2011 avalennuga Kopenhaagenisse) ja ES-ACD (alustas 18. detsembrist 2011, avalennuga Kopenhaagenisse).

CRJ900
Mootorid: 2 General Electric CF34-8C5 turbofan
Kiirus: 830 km/h
Lennukaugus: 2200 km
Maksimaalne lennukõrgus: 12500 m
Istekohti: 88
Salongi suurim laius 2,57 m
Salongi suurim kõrgus 1,89 m
Lennuki pikkus: 36,4 m
Tiibade ulatus: 24,9 m
Maksimaalne stardimass: 36995 kg
Embraer 170

Embraer 170[muuda | redigeeri lähteteksti]

Embraer 170 on E-Jet tüüpi lennukite tooteperekonda kuuluv 76-kohaline reisilennuk, mida iseloomustavad tipptasemel insenertehnilised lahendused, efektiivsus, suurepärane käitamise ökonoomsus, väikesemad heitkogused ja ruumikas salong. E-Jet tüüpi lennukites on kasutusel kõrgtasemel elektroonilise juhtimise tehnoloogia, mis suurendab lennuohutust, vähendades samas lendurite töökoormust ja kütusekulu. 3. mail 2012 otsustati Rahvahääletuse põhjal Estonian Airi värvides Embraeri lennukite nimed, milleks on Tuuletallaja, Sinirind, Suitsupääsuke ja Jäälind.[18]

2012.-2015. aasta liisitud Finnairilt: ES-AEA (alustas 28. veebruar 2012 avalennuga Kopenhaagenisse), ES-AEB (alustas 8. märts 2012 avalennuga Oslosse) ja ES-AEC (alustas 21. märts 2012 avalennuga Stockholmi) ning ES-AED (alustas 4. aprill 2012 avalennuga Kopenhaagenisse).

Embraer 170
Mootorid CF34-8E5
Maksimaalne kiirus 850 km/h
Lennukaugus 2200 km
Maksimaalne lennukõrgus 12 300 m
Istekohti 76
Istmeridade vaheline kaugus 787 mm
Lennuki pikkus 29,9 m
Tiibade ulatus 26 m
Lennuki kõrgus 9,8 m
Maksimaalne stardimass 35 990 kg

Kunagine lennukipark[muuda | redigeeri lähteteksti]

1990 2000 2010
Antonov An-2
1991–1996 (12)
Tupolev TU-134A
1991–1996 (12; ES-AAE, ES-AAF, ES-AAG, ES-AAH, ES-AAI, ES-AAJ, ES-AAK, ES-AAL, ES-AAM, ES-AAN, ES-AAO, ES-AAP)
Yakovlev YAK-40
1991–1998 (4; ES-AAR, ES-AAS, ES-AAT, ES-AAU)
Boeing 737-500
1995–2012 (10; ES-ABC [1. juuni 1995 - 26. september 2009], ES-ABD [9. veebruar 1996 - 1. september 2009], ES-ABE [28. oktoober 1998 - 8. aprill 2000], ES-ABF [15. oktoober 2002 - 23. märts 2004], ES-ABG [1. juuni 2003 - 7. oktoober 2006], ES-ABH [9. jaanuar 2004 - 26. mai 2010], ES-ABI [8. aprill 2004 - 17. aprill 2006], ES-ABL [1. juuni 2007 - 7. oktoober 2012], ES-ABO [24. märts 2010 - november 2011], ES-ABP [1. aprill 2010 - mai 2011])
Fokker 50
1996–2003 (4; ES-AFK [14. oktoober 1996 - 11. august 2000], ES-AFL [25. oktoober 1996 - 19. detsember 1999], ES-AFM [7. november 1999 - 20. november 2003], ES-AFN [16. mai 2000 - 1. jaanuar 2003])
Boeing 737-300
2006–2012 (2; ES-ABJ [19. märts 2006 - 26. aprill 2012], ES-ABK [18. jaanuar 2007 - 16. märts 2012])
Saab 340A
2007–2013 (3; ES-ASM [6. märts 2008 - 2013], ES-ASN [24. september 2007 - 2013], ES-ASO [26. märts 2012 - 2013])
Bombardier CRJ900NG
Alates 2011 (3; ES-ACB [alates 24. jaanuar 2011], ES-ACC [alates 27. jaanuar 2011], ES-ACD [alates 15. detsember 2011])
Embraer E-170
Alates 2012 (4; ES-AEA [alates 21. veebruar 2012], ES-AEB [alates 6. märts 2012], ES-AEC [alates 21. märts 2012], ES-AED [alates 2. aprill 2012])
ATR 42
Alates 2014 (1; LY-DAT)

Pardateenindus[19][muuda | redigeeri lähteteksti]

B737 seestvaates

Flex klass[muuda | redigeeri lähteteksti]

Flex klassi salongis reisivad Business ja Flex piletiga reisijad. Flex klassi salongis pakutakse kõigile reisijatele toitu ja jooki. Lendudel, mis kestavad alla 1,5 tunni, pakutakse võileiba või salatit ning lendudel, mis kestavad üle 1,5 tunni, pakutakse külma valikut. Eritoitu soovivad reisijad saavad selle tellida vähemalt 24 tundi enne väljalendu Estonian Airi klienditoe või oma reisibüroo kaudu.

Eco klass[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eco klassi salongis reisivad ECO piletiga reisijad. ECO piletiga reisijatel on võimalus pardal osta suupisteid ja jooke Flight Shop´ist. Maksta saab eurodes või Visa/MasterCard krediitkaardiga.

Söögi ettetellimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Estonian Airi lendudele on võimalik ette tellida toitu ja tähtpäeva tooteid. Toite ja tähtpäeva tooteid saab tellida vähemalt 36 tundi enne väljalendu.

Airo Catering Services Eesti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Estonian Airi reisijaid toitlustab Airo Catering Services Eesti, mis kuulub LSG Sky Chefs kontserni. LSG Sky Chefs kontsern hõlmab üle kolmandiku kogu maailma pardatoitlustusturust.

Suitsetamine ja elektroonika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suitsetamine on keelatud kõigil Estonian Airi lendudel.

Kaasaskantavad elektroonilised seadmed, mis sisaldavad raadiosaatjat või vastuvõtjat, võivad segada lennuki navigatsioonisüsteemi, mistõttu nende kasutamine lennu ajal on keelatud. Teisi elektroonilisi seadmeid ei või kasutada lennuki tõusul ja maandumisel.

Enne õhkutõusu võib mobiiltelefon olla sisse lülitatud hetkeni, mil kõik lennukiuksed on suletud. Pärast maandumist võib telefoni sisse lülitada kohe, kui reisijate uks on peale lennuki lõplikku peatumist avatud.

Vormiriietus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Estonian Air korraldas 2010. aasta märtsi lõpus avaliku konkursi, et leida oma pardapersonalile uus ja ilus vormirõivas, mis lisaks kaunile väljanägemisele kannaks endas motiive sellest, millest Estonian Air hoolib ja mida hindab – eelkõige rahvuslikkust ja ressursisäästlikku maailmavaadet[20]. Konkursi sõelale jäid nelja Eesti tuntud moedisainerite tööd, mille seast sai rahvas Estonian Airi koduleheküljel valida esimesest 10. juunini 2010 oma lemmiku. Võidutöö valiti žürii liikmete poolt 11. juunil, 33% otsusest sõltub rahvahääletuse tulemusest. Võidutöö ja üldine rahva lemmik tehti teatavaks 13. juunil avalikul üritusel Solarise keskuses. Võitjaks osutus Tiina Talumehe disainitud kollektsioon number 3, mille tootja on Profiline. Veebihääletuse võitis Katrin Kuldma (Chocolate Group) kollektsiooniga number 4 "Tuulte pöörises".

Õnnetused ja intsidendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

14. augustil 2014 tegi Estonian Airi lend 473 katkise rehvi tõttu hädamaandumise Tallinna Lennujaamas, kõik reisjad jäid terveks.

Koodijagamine[21][muuda | redigeeri lähteteksti]

Estonian Airil on koodijagamise lepingud järgnevate lennufirmadega:

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]