Seaduslik varas

Allikas: Vikipeedia

Seaduslik varas ka nn aus varas (vene keeles вор в законе, честный вор) oli NSV Liidus, kuritegelikus subkultuuris tekkinud ja venekeelses kuritegelikus subkultuuris kasutatav professionaalse kurjategija kõrgeim staatus.

Seadusliku varga staatusega kaasnevaks kurioosumiks on nõue, et varga staatusesse tõstetud isik ei tohi eitada ega varjata oma kuuluvust seaduslike varaste seisusse.

Nn seaduslike varaste kriminaalne subkultuur kujunes NSV Liidus| kinnipidamisasutustes 1930–1950. aastail. Subkultuuri keskne mõiste on varas, millega tähistatakse elukutselist kurjategijat, kes järgib varaste maailma norme ja traditsioone ja on kuritegeliku elulaadi aktiivne propageerija. Kriminaalse subkultuuri esindajaid nimetati varasteks ennekõike sellepärast, et algselt oli enamik neist salajasi vargusi toime panevad taskuvargad ja taskuvargaid loetakse kõrgeima kvalifikatsiooniga elukutselisteks kurjategijateks.

NSV Liidus püüti seaduslike varastega võidelda 1950. ja 1960. aastail, kus drastilisi meetmeid kasutades see eelkõige kinnipidamiskohtades ka õnnestus, koondades nad üksikuisse kinnipidamiskohtadesse Siberi piirkonnas (nn erirežiimiga vangla "Valge Luik", "Белый Лебедь").

NSV Liidu ja Venemaa tunnustatud organiseeritud ja professionaalse kuritegevuse eksperdi Aleksandr Gurovi hinnangul koondus organiseeritud kuritegevus eeskätt Nõukogude Liidu lõunapiirkondadesse ja metropolidesse. Organiseeritud kuritegevuse leviku seisukohalt paistsid silma Usbekistan, Tadžikistan, Türkmenistan, Kasahstan, Kõrgõzstan, Aserbaidžaan, Armeenia, Kabardi-Balkaaria ja Põhja-Osseetia, Habarovski ja Krasnodari krai, Moskva linn ning Moskva oblast, Rostovi oblast, Irkutski oblast, Kaasani linn ja Tatarstan, Odessa oblast ning Dnepropetrovski oblast.

Endise NSV Liidu aladele, s.h põhiliselt Moskvasse, on siirdunud hulgaliselt seaduslikke vargaid, kriminaalseid autoriteete ja teisi professionaalseid kurjategijaid kahest Gruusia suurimast linnast, Thbilisisist ja Khuthaisist.[1]

Staatusesse tõstmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seadusliku varga tiitel võidakse anda kurjategijaile, kes vastavad kuritegelikus subkultuuris kehtivatele nõudmistele: omavad mõjuvõimu ("autoriteeti") oma käitumise ja tegevusega, on kohtulikult karistatud ning kelle kandidatuur on kinnitatud teiste seaduslike varaste poolt varste kokkutulekul ("vorovskaja shodka"). Seaduslike varaste kokkutulekul kandidaadi heakskiitmisele järgneb tema nn "kroonimine" («коронование»).

1980-1990 aastail aga Nõukogude Liidu organiseeritud kuritegevuses toimunud muutustega teisenesid ka nõuded seaduslikuks vargaks kroonimisel, seaduslikuks vargaks võidi ka kinnitada isikuid, kellele ei olnud piisavalt "teeneid" kuritegeliku eluviisi propageerimisel ja viljelemisel, kuid kes omasid suurt mõjuvõimu nende kasutuses olevate kriminaal- ja majanduskuritegude toimepanemise teel saadud finantsvahendite tõttu. Selline "krooni ostmine" oli eriti levinud Kesk-Aasiast ja Kaukaasiast pärit kurjategijate seas, mistõttu seda liiki vargaid nimetati "apelsinideks".

«Seaduslike varaste» arv aastatel 1993—1999[2],
1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2010[3][4][5][6]
1200 1280 1420 1480 1500 1560 1106 149

Staatuse kaotamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seadusliku varga staatus ei ole eluaegne, juhul kui "varga" staatusesse tõstetud isik, paneb toime tema staatusega mittesobiva(id) tegusid on võimalik järjekordse "seaduslike varaste" kokkutulekul isik tiitlist ilma jätta, mille kohta saadetakse laiali ka kokkutuleku poolt allkirjastatud teatis teistele varastele nn maljava.

Vargastaatuse kaotuse põhjuseks võivad olla:

  • tugev sõltuvus narkootilistest ainetest, millega kaasneb võimetus olla usaldusväärne ja sõnapidav staatuse hoidja;
  • esildise tegemist riigiasutustessee (näiteks kinnipidamiskohast enneaegselt vabanemiseks või kahjunõude esitamist tsiviilkohtule), mida hinnatakse kui riigivõimu tunnistamist, mis on aga vastuolus "varastele" esitatavate põhinõudmistega;
  • osalemine kriminaalmenetluses ja ütluste andmine menetluse käigus;
  • avalik esinemine massiteabevahendites ja oma isiku afišeerimine.

Seaduslikke vargaid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestiga seostatud seaduslikke vargaid


Kirjanduses ja kunstis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]