Hašiš

Allikas: Vikipeedia
1 gr india kanepi hašišt
Sebsi (Maroko)


Hašiš ehk kanepivaik ehk charas ehk churrus on india kanepi emastaimede õisikutelt (õite tupplehtedelt) korjatav ja neist valmistatav vaigusegu.[1][2]

Hašiš on kanepitaime narkootiline saadus, mida klassifitseeritakse temas sisalduvate, psühhotroopset toimet evivate, kannabinoidide (näit THC) keemiliste ühendite tõttu narkootiliseks aineks.

Toimeainetelt eeldatavat toimet püütakse saavutada hašišt kas suukaudselt manustades (süües) või suitsetades.

Tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kanepivaigu ülemaailmne toodang oli 2004. aastal 7500 tonni ja 2006. aastal hinnanguliselt 6000 tonni. Kanepivaiku toodetakse Afganistanis, Pakistanis, Indias, Nepalis ja Kesk-Aasias ning mitmetes SRÜ riikides kuid suurimaks tootjaks peetakse Marokot.[3]

Konfiskeerimised[muuda | redigeeri lähteteksti]

2006. aastal konfiskeeriti, valdavalt Lääne- ja Kesk-Euroopas, 1025 tonni kanepivaiku.

Termini kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Termini kasutamises leidub variatsioone, nii tuntakse kanepisaadust kanepivaiku Araabias hašišena, Ameerikas ja Euroopas marihuaana ja Põhja-Aafrikas kiefina.[4]

Valmistamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viljastamata emastaimedelt korjatakse nõret eritavad osad, need pressitakse koogitaoliseks massiks ning kuivatatakse. Nii saadakse kanepivaik, mille värv varieerub mustast hallikaspruunini.

Tavaliselt on hašiš pressitud kookideks, nende kuju võib tootmispiirkonniti olla erinev, kusjuures mõnikord on need ka kaubamärgiga tähistatud. Pulbriline hašiš on vähelevinud.

Hašišipulbrit kas neelatakse otse, segatakse joogi sisse või ka suitsetatakse. Hašiši hüüdnimed Eestis on plastiliin, tükk, hash ja maroko.

Seaduslikud piirangud riigiti[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

India kanepi kasvatamine (va eriloal) ja selle saaduste (seaduses narkootiline ja psühhotroopne aine) - müümine, edastamine ja tarvitamine (va eriloal) on, mis tahes kogustes, Eestis on ebaseaduslik ja karistatav kui rahvatervisevastane süütegu.[5]

Ajaloolist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hašiši suitsetamise tõid Euroopasse tõenäoliselt Napoleoni sõdurid ja Indias töötanud Briti arstid.[6]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 250:2004.
  2. Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 160,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  3. [file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/My%20Documents/EMCDDA_AR08_et.pdf UIMASTIPROBLEEMIDE OLUKORD EUROOPAS], lk 37, Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus, 2008, Veebiversioon (vaadatud 30.03.2014)
  4. Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 160,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
  5. Riigikogu seadus,Karistusseadustik, Veebiversioon (vaadatud 19.01.2014)
  6. Sinikka Piippo, Ulla Salo,"Meelte ja tunnete taimed", tõlkija Mari Vihuri, lk , 2007, Kirjastus Varrak, ISBN 978 9985 3 1442 5

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]