Rahapesu

Allikas: Vikipeedia

Rahapesu tähendab kriminoloogias kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara tõelise olemuse ja päritoluga seotud õiguste varjamist või saladuses hoidmist, samuti vara kasutamist eesmärgiga varjata või hoida saladuses selle ebaseaduslikku päritolu.

RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUSe § 4. sõnastuses Rahapesu

(1) Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara:

1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;

2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest[1].


Rahapesu ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõistet "rahapesu" kasutasid esmakordselt 1930. aastatel USA Riigikassa agendid, kes püüdsid New Yorgi Itaalia päritolu Ameerika Ühendriikide organiseeritud kuritegevuse juhtfiguuri Al Capone'i kohta süütõendeid koguda. Kuna 20. sajandi esimesel poolel oli vähestel inimestel kraanivesi ja veel vähematel pesumasin, siis pesumajad olid tavalised asjad. Al Capone'il ja ta jõugul oli aga sadu pesumajasid Chicagos ja väljaspool seda. Nad maskeerisid teenistust, mis tuli ebaseaduslikust alkoholiärist (vt Ameerika Ühendriikide ajaloos kuiva seaduse aega), kui ausalt tulnud raha pesumajadelt. Sellel ajal polnud ühtegi USA seadust, mis oleks rahapesu pidanud süüteoks, kuid lõpuks mõisteti Capone siiski süüdi maksudest kõrvale hiilimises. USA oli esimene riik, kes võttis vastu rahapesuseaduse, kuid seda asuti uurima alles 20. sajandi lõpus, mil Põhja-Ameerikas suurenes järsult kokaiini populaarsus. 1970.–1980. aastatel sai Lõuna-Floridast maailma rahapesu keskus.

Rahapesu ja selle tõkestamine Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestis võeti kuritegeliku tulu legaliseerimise tõkestamiseks vastu "Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus" 25. november 1998. aastal, mida on täiendatud ja muudetud 2000., 2001., 2002., 2003., 2004., 2005. ja 2009[2]. aastal. Rahapesu tõkestamise seaduse kohaselt on põhilisteks aruandluskohuslasteks ja hoolsusmeetmete täitjateks oma klientuuri poolt teostatava majandustegevuse jälgimisel Eesti krediidiasutused[3].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUS
  2. Rahapesuseadus muutub karmimaks, E24.ee, 27.05.2009
  3. Piret Reiljan, Pangad hakkavad kliendi järel nuhkima, Äripäev, 28.03.2008

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]