Rahapesu
| See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Rahapesu tähendab kriminoloogias kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara tõelise olemuse ja päritoluga seotud õiguste varjamist või saladuses hoidmist, samuti vara kasutamist eesmärgiga varjata või hoida saladuses selle ebaseaduslikku päritolu.
|
RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUSe § 4. sõnastuses Rahapesu
(1) Rahapesu on kuritegeliku tegevuse tulemusel saadud vara või selle asemel saadud vara:
1) tõelise olemuse, päritolu, asukoha, käsutamisviisi, ümberpaigutamise, omandiõiguse või varaga seotud muude õiguste varjamine või saladuses hoidmine;
2) muundamine, ülekandmine, omandamine, valdamine või kasutamine eesmärgiga varjata või hoida saladuses vara ebaseaduslikku päritolu või abistada kuritegelikus tegevuses osalenud isikut, et ta saaks hoiduda oma tegude õiguslikest tagajärgedest[1].
Rahapesu ajalugu [muuda]
Mõistet "rahapesu" kasutasid esmakordselt 1930. aastatel USA Riigikassa agendid, kes püüdsid New Yorgi Itaalia päritolu Ameerika Ühendriikide organiseeritud kuritegevuse juhtfiguuri Al Capone'i kohta süütõendeid koguda. Kuna 20. sajandi esimesel poolel oli vähestel inimestel kraanivesi ja veel vähematel pesumasin, siis pesumajad olid tavalised asjad. Al Capone'il ja ta jõugul oli aga sadu pesumajasid Chicagos ja väljaspool seda. Nad maskeerisid teenistust, mis tuli ebaseaduslikust alkoholiärist (vt Ameerika Ühendriikide ajaloos kuiva seaduse aega), kui ausalt tulnud raha pesumajadelt. Sellel ajal polnud ühtegi USA seadust, mis oleks rahapesu pidanud süüteoks, kuid lõpuks mõisteti Capone siiski süüdi maksudest kõrvale hiilimises. USA oli esimene riik, kes võttis vastu rahapesuseaduse, kuid seda asuti uurima alles 20. sajandi lõpus, mil Põhja-Ameerikas suurenes järsult kokaiini populaarsus. 1970.–1980. aastatel sai Lõuna-Floridast maailma rahapesu keskus.
Rahapesu ja selle tõkestamine Eestis [muuda]
Eestis võeti kuritegeliku tulu legaliseerimise tõkestamiseks vastu "Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus" 25. november 1998. aastal, mida on täiendatud ja muudetud 2000., 2001., 2002., 2003., 2004., 2005. ja 2009[2]. aastal. Rahapesu tõkestamise seaduse kohaselt on põhilisteks aruandluskohuslasteks ja hoolsusmeetmete täitjateks oma klientuuri poolt teostatava majandustegevuse jälgimisel Eesti krediidiasutused[3].
Viited [muuda]
- ↑ RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE SEADUS
- ↑ Rahapesuseadus muutub karmimaks, E24.ee, 27.05.2009
- ↑ Piret Reiljan, Pangad hakkavad kliendi järel nuhkima, Äripäev, 28.03.2008
Välislingid [muuda]
- Maksuvabade firmade müüjal Raivo Karul kahtlus rahapesus, Eesti Päevaleht 30. aprill 2003
- Venemaa hoiatas Eesti pankasid rahapesu eest, Eesti Päevaleht, 2. aprill 2008
- Tarmo Vahter, Vene riik konfiskeeris edukatelt rahavedajatelt 100 miljonit krooni. Venelased kasutavad oma tehingutes Eesti pankasid ja tuntud valuutavahetusfirmasid - Üks neist on aktsiaselts Tavid, läinud aastal 78 miljoni krooni eest valuutat, Eesti Ekspress, 13.03.2008
- Tarmo Vahter, 250 miljonit krooni vastu pükse, Äripäev, 13. märts 2008
- Moskvas vahistati ulatuslikus rahapesus kahtlustatav pankur, E24.ee, 28.07.2009
- Rahapesus ja suhetes maffiaga kahtlustatavad firmad on kohtu all Äripäev 6. detsember 2008
- Bulgaaria võimud teatasid et nad uurivad rahvusvahelist rahapesuskeemi Vene rahaga, millesse võib olla segatud ka valuutavahetuse ja kullamüügiga tegelev AS Tavid, Äripäev, 6. jaanuar 2009
- Piret Reiljan, Kadri Jakobson, Tavid skandaalis, Äripäev, 7.01.2009
- Bulgaaria kaitsepolitsei paljastab Eestit maffiaraha pesana, Eesti Ekspress, 15. jaanuar 2009
- Läti võib sattuda USA offshore`ide musta nimekirja, Äripäev, 23. märts 2009
- Kalev Kask, Politsei: Eestis tegutsevad pangad osalevad Vene rahapesuskeemis, Ärileht, 22. juuli 2009
- Soomlased pesid Eesti kaudu miljoneid eurosid, Äripäev 24. august 2009
- Suurkelmid pesid 12 miljonit krooni, Äripäev, 1.10.2009
- Itaalia maffia pesi Soomes raha?, Õhtuleht, 24. veebruar 2010
- Soome politsei on vene rahapesu ees võimetu, Eesti Päevaleht, 14. juuli 2010
- Erik Rand, Noormeest kahtlustatakse enam kui poole miljoni krooni ulatuses rahapesus, Eesti Päevaleht, 15. september 2010
- Andres Reimer, Venemaa võib keelata 38 tuhandest kroonist suuremad ülekanded, Eesti Päevaleht, 10. detsember 2010
- Tsinkimistehaselt 1,4 miljonit välja petmises ja rahapesus süüdistatavad mehed mõisteti süüdi, Postimees, 17. detsember 2010
- Rahapesu katses süüdistatavad astuvad kohtu ette, Delfi, 25. märts 2011
- Seitse meest saavad rahapesusüüdistuse, Delfi.ee, 5. aprill 2010
- Kolm isikut jäi kohtus süüdi haigekassalt üle 430 000 euro väljapetmises ja rahapesus, Eesti Päevaleht, 10. mai 2011
- Äpardunud rahapesijad pääsesid tingimisi karistusega, Postimees, 27.09.2011
- Vene uurijad harutavad Eesti kaudu punutud rahapesuskeeme, Delfi Majandus, 12. oktoober 2011
- Fantoomfirmad liigutavad miljardeid, Äripäev, 23. november 2011
- Rahapesus süüdistatavad mõisteti õigeks, Reporter.ee, 27. märts 2012[1]
- Rahapesu andmebüroo tõkestas kaheksa miljoni euro kasutamise, Postimees, 4. aprill 2012
- Rahapesus süüdistatavatelt arestiti 143 kinnistut, kuus sõidukit, üks väikelaev ning 660 000 eurot, Õhtuleht, 13. juuni 2012