Metsastepp

Allikas: Vikipeedia
Metsastepp Devíni piirkonnas

Metsastepp on bioom, kus jõgedevahelistel aladel niidustepi või stepi alad vahelduvad paremate niisutamisoludega metsaaladega.

Metsastepp moodustab parasvöötmes metsastepivöötme ja esineb ka lähistroopikas. Parasvöötmes moodustab ta Euraasias Kesk-Doonau madalikust Altaini ulatuva riba ning esineb ka kohati Sajaanide piirkonnas (Krasnojarski krai ja Irkutski oblast), Taga-Baikali krais, Mongoolias, samuti Põhja-Ameerikas Suure tasandiku põhjaosas ja Kesktasandiku lääneosas.

Erinevates pikkuskraadidel erineb metsastepp sõltuvalt aasta keskmisest sademete hulgast (alates 400 kuni 100 mm aastas) ning talvede karmusest (jaanuari keskmine õhutemperatuur −5 kuni −40°С). Erinev on ka taimkate. Põhja-Ameerikas on levinud okasmets-laialehised metsad, Euroopas – laialehised metsad, Lääne-Siberis kaasikud, Sajaanide piirkonnas kase-männikud ja Taga-Baikalis lehise-männikud. Metsad kasvavad mets-hallmuldadel, stepid mustmuldadel.

Lähistroopilisi metsasteppe nimetatakse savannideks ja preeriaks.

Viljakate muldade tõttu on metsastepid tugevalt mõjutatud inimtegevusest.