Ogresgalsi vald

Allikas: Vikipeedia
Ogresgalsi vald

läti Ogresgala pagasts

Vapp

Pindala: 93,5 km²
Elanikke: 3172 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 33,9 in/km²
Keskus: Ogresgals
Üks looduskaitsealustest künnapuudest

Ogresgalsi vald (läti keeles Ogresgala pagasts) on vald Lätis Ogre piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Ogre ja Ķegumsi linnaga ning Tīnūži, Tome, Rembate ja Suntaži vallaga.

Valla pindala on 93,5 km². 2011. aasta seisuga elas seal 3315 inimest. Aastal 2022 oli elanikke 3070. Valla keskuseks on Ogresgalsi küla. Vallamaja asub aadressil Bumbieru iela 9, vallavanem on Ilze Čiščakova.[2]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ogresgalsi vald moodustati aastal 1924, mil Ikšķile vallast eraldati endise Sprēstiņi mõisa maad, Lielvārde vallast aga Ogresgalsi ümbruskond. Aastal 1935 oli Ogresgalsi valla pindala 92,6 km² ja seal oli 1435 elanikku.[3]

Aastal 1945 moodustati vallas Ciemupe ja Ogresgalsi külanõukogu, ent aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Ogresgalsi külanõukoguga Ciemupe külanõukogu. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maid Rembate külanõukoguga, ent aastal 1987 liideti sellega osa Ogre linna alasid. 1990 organiseeriti külanõukogu ümber vallaks.[4] 2002. aastal liideti vald Ogre linnaga ja moodustati Ogre piirkond.

Muinsusmälestised[muuda | muuda lähteteksti]

Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Lielpeči muinaskalmed. Tulki keskaegne kalmistu, Augstzālīši asulakoht, Daugavieši keskaegne kalmistu ja Čabase asulakoht ning muinaskalmed on regionaalse kaitse all. Kohaliku kaitse all on Indrāni asulakoht.[5]

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Vald asub Kesk-Läti madalikul. Selle lõunapiiriks on Daugava, valda läbib Ogre jõgi.

Looduskaitse all on Ormaņi tamm, Mālkalni tamm, Liepase tamm, Spārīši künnapuu, Kalda künnapuu, Lapsiņase tamm, Truči tammed, Pauguri tamm, Silkalni mänd, Silkalni pärn, Lielāji tamm, Zāģeri künnapuu, Augšbriņķi künnapuud, Ogresgalsi kalmistu mänd, Brīviņi tamm, Vīteri tamm, Lakrangase tamm, Ziedoņi mänd, Ranka künnapuu, Ogre dolomiitkallas, Vecdupāni pärn, Smiltnieki mänd, Slokase vaher, Slokase künnapuud, Teikase künnapuud, Vecogre künnapuud, Neimaņi mänd, Vana tamm, Rūķeri ehk Neteiči kadakas, Jauntulki esimene ja kolmas tamm. lisaks kasvab vallas arvukalt nimetuid põlispuid. Valla idaossa jääb osaliselt Ogre oru looduspark.[6]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

2011. aasta seisuga elas vallas 2733 lätlast, 400 venelast, 64 valgevenelast, 27 ukrainlast, 38 poolakat ja 29 leedulast.[7]

Valla külad:

Ciemupe lielciems 1083 (2022)
Druviņas vasarnīcu ciems
Kooperators vasarnīcu ciems
Mežmalas vasarnīcu ciems
Ogresgals lielciems 1528 (2022)
Silavas mazciems 30 (2008)
Urdziņa vasarnīcu ciems 60 (2008)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 3.10.2023.
  2. Ogres novads, vaadatud 25.05 2021
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  5. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  7. Ethnic composition of Latvia 2011
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]