Rahvaetümoloogia

Allikas: Vikipeedia

Rahvaetümoloogia ehk vale etümoloogia ehk nime reinterpreteerimine[1] on võõrsõna või kõnelejale selguseta sõna mõisteline ja häälikuline seostamine tuttava sõnaga, nt saksa Salvette → salvrätt.[2] See on sõnakuju ebareeglipärane muutmine, mille tagajärjel saab sõna omamoodi seletuse tema osiste tähenduste kaudu.[3]

Rahvaetümoloogia mõjul võib sõna tähendus muutuda nii, et seos laenuallikaga puudub, sel viisil võidakse sõna tõlgendada vale mõiste põhjal.[4] Inglise keeles nimetatakse seda nähtust folk etymology ehk false etymology ja see tähendab sõna päritolu seletust, mida peetakse tõeseks, aga mis tegelikult on väär.[5]

Tekkepõhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Arusaamatuid või võõrapäraseid sõnu või nimetusi on alati püütud mõtestada, saada neile selgust, muuda need läbipaistvamaks ja siduda tuntud sõnadega. Niisugust moonutamist teiste sõnade mõjul ja nendesarnaseks nimetataksegi rahvaetümoloogiaks.[6] Rahvaetümoloogiat kui nähtust, mis arusaamatule häälikjärjendile uue tähenduse loob, põhjustab keelekasutaja keeletaju, mitte keele üldsõnavara foneetilised muutused.[1]

Rahvaetümoloogia seni teadaolevad otsesed või kaudsed tekkepõhjused on järgnevad:[7]

a. Sõna foneetilise kuju veidrus või võõrasus

b. Sõna morfeemide ebaselgus

c. Sõna kasutamise keerulisus keele leksikaalses süsteemis

d. Üldine tendents kõnelejates siduda sõnade etümoloogilised selgitused omavahel sünkrooni (keele leksikaalses süsteemis).

Kui uut või võõrast sõna esimest korda kuuldakse, püütakse seda suhestada tuttavate sõnadega. Tähendusi püütakse pakkuda ja tihti on pakkumised ajalooliselt väärad, kuid kui uut tõlgendust korratakse piisavalt tihti, muutub see keele osaks ja seda nähtust nimetataksegi rahvaetümoloogiaks ehk folk- või populaaretümoloogiaks (David Crystal, The Cambridge Encyclopedia of the English Language. Cambridge University Press, 2003)

Sageli on sõna tähendus muutunud hiljem, mitte laenamise käigus. Näiteks Viljandimaa lõunaosa elanike nimetuse mulk (< läti mulkis, mulke ‘narr, lollpea’) kohta on arvatud, et algul laenati see sõna Mulgi murdesse läti keelega sarnases tähenduses.[4]

Tähendusmuutuste põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Sõna laenatakse enamasti koos mingi uuendusega, mistõttu kultuuriuuendus ja laensõna tulevad tihti samast allikast. Laen tähistab sellisel juhul konkreetset uut objekti, kuigi doonorsõna võib olla mitmetähenduslik või tunduvalt laiema tähendusega.

Sakslaste kaudu tuntuks saanud söögiriist kahvel (murdekeeles ka kahver) omandas nimetuse alamsaksa keelest < asks gaffele ‘puust või rauast hark millegi tõstmiseks’. Eesti keeles olid suurte tõsteriistade nimetamiseks hang ja hark, niisiis laenati kahvel üksnes söögiriista nimena.[4]

Tasub ka märkida, et kuigi enamik keeleteadlasi ja ajaloolasi nimetavad rahvaetümoloogiat valeks ja veaks, leidub ka psühholooge, kes uurivad seda kui neutraalset nähtust. Uuritavaks saavad kõnelejate assotsiatsioonid, interpretatsioonid, intuitiivsed tõlgendused ja rahvaetümoloogia roll keelte leksikaalses loomisprotsessis.[8]

Näited eesti keelest[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles leidub rahvaetümoloogilisi näiteid, mis on seotud võõrkeeltest pärit sõnade mugandamisega:

  • Hispaania päritoluga ülbe nautleja ja naistevõrgutaja don Juan (hääldusega donžuan) kannab rahvakeeles nime tonksujaan (tonks tähendusega 'suguühe').[3]
  • Sõna "karn" tähistamaks lihapoodi tuleneb alamsaksa sõnast scharne (tähendusega 'lett; lettide kogumik, ruum, kus letid paiknevad'), sõna rahvaetümoloogiline seletus on aga seotud ladinakeelse sõnaga carnivora (tähendusega ‘lihasööjad loomad’).[9][10]
  • On arvatud, et sõna põrnikas (tähendusega 'jässakas lehvikjate tundlatega (kahjurist) mardikas') võib olla tüve põrm variant, kuid sõna on esialgu tähistanud maapinnal roomavat mardikat. Häälikuliselt ja rahvaetümoloogia kaudu on võinud mõjutada ka põrn.
  • Arvamus, et saksa nimi Uexküll tähendab 'üks küla'.[11]
  • Saksa lillenimi Nachtviole (tähendusega 'öökannike') on eesti rahvakeelde jõudnud sõnana nahkviiul.[3]
  • Setumaal on vene viljapuunimesid слива ja груша tõlgitud kui liivapuu ja kruusapuu.[3]
  • Vaenukägu nime tähendust seostatakse tihti eestikeelse sõnaga vaen (tähendusega 'vihkamine'), kuid see on rahvaetümoloogia. Tegelikult on linnu nimi tulnud unarusse jäänud sõnast vain (tähendusega 'surm'), mis on omakorda germaani laen, kuid mida kasutatakse originaaltähenduses tänapäeval soome keeles sõnas vainaja (tähendusega 'surnud inimene'), seega on linnu nime päris tähendus seotud surmaga, mitte vihkamisega.[12]
  • Sõna abielu on rahvaetümoloogiliselt seostatud sõna abi tüvega, tegelikult on see tuletatud avama tüvest, algul oli sõna tähendus seega 'avalik abieluühendus', mitte 'üksteist abistav kooselu'. Soome keeles on originaaltüve tunnused (täht v, mitte b) alles, sõna avio tähendab 'abielu'.[12][13]

Näited Eesti kohanimedest[muuda | muuda lähteteksti]

Kohanimede rahvaetümoloogiline tõlgendamine ja mugandamine on samuti sage nähtus.[1] Eriti tihti näeb seda kohanimedega, mis on lähtunud võõrastest, kohalikust pruugist kadunud isikunimedest.[4]

Häälikulisel alusel rahvaetümoloogiat sisaldavad mugandid[1]:

  • Aaspere (küla, Hlj) < sks prkn Hastfer; vrd ee aas + pere
  • Ingliste (küla, Juu) < sks prkn Engdes; vrd ee ingel : ingli + kohanimelõpp -ste
  • Kaarepere (küla, Pal) < sks prkn Scharenberg; vrd ee kaar : kaare + pere
  • Kantsi (küla, Muh) < sks prkn Gans/Gansz; vrd ee kants : kantsi
  • Kapi (küla, Muh) < sks prkn Kappen/Keppen; vrd ee kapp : kapi
  • Kulina (küla, VJg) < sks prkn Kuddelen; vrd ee kulin : kulina
  • Küti (küla, VJg) < sks prkn Schütte; vrd ee kütt : küti
  • Lindi (küla, Aud) < sks prkn Linten; vrd ee lint : lindi
  • Luua (küla, Pal) < sks prkn Luden; vrd ee luud : luua
  • Norra (küla, Koe) < sks prkn Knorring; vrd ee Norra
  • Partsi (küla, Plv) < sks prkn Bartsch; vrd ee murdeline parts : partsi 'part'
  • Riisipere (alevik, Nis) < sks prkn Risbiter; vrd ee riis : riisi + pere
  • Räni (alevik, TMr) < sks prkn Renni; vrd ee räni
  • Tondi (Tallinna asum) < sks prkn Dunte; vrd ee tont : tondi
  • Vetepere (küla, JMd) < sks prkn Wetberg; vrd ee vesi : pl gen vete + pere

Võrreldes sellega, kui sage on olnud nimede häälikuline kohandamine, on kohanimesid aga tähenduste alusel tõlgitud väga harva. Järgnevates näidetes on küsimärgiga need kohanimed, mille tõlkimise suund ei ole täielikult selge, kuid on tõenäoline.[1]

  • ?Häädemeeste (alevik, Hää) < sks Gude man ’aadlik’; ee hää : pl gen hääde + mees : pl gen meeste
  • ?Kassisaba (Tallinna asum) < sks Katzenschwanz ’kassi saba’; ee kass : kassi + saba
  • Merimetsa (Tallinna asum) < sks Seewald ’meri’ + ’mets’; ee meri + mets : metsa
  • Tuimõisa (küla, Lai) < sks prkn Taube ’tuvi’; ee murdeline tui ’tuvi’ + mõis : mõisa
  • Valgevälja (küla, Rid) < sks Weißenfeld ’valge väli’; ee valge + väli : välj

Tapa linna nime seostamine tapmisega on rahvaetümoloogia, millel puudub nii ajalooline kui ka keeleteaduslik alus. Tegelik seos on sõnaga tapp : tapu (tähendusega 'humal; muu vääntaim'), millega on seotud ka murdesõna tappo (tähendusega "taraga ümbritsetud haritav maa") ning võib-olla sõna tapos (tähendusega "elukoht").[14]

Lodja küla nimi pärineb isikunimest, vrd Loddi ‹ Ludwig, mis on rahvaetümoloogiliselt asendunud sõnaga lodi : lodja.[14]

Näiteid võõrkeeltest[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsuse õpetlased hakkasid 14. ja 15. sajandil sõna savoir ('teadma') kirjutama tähtedega sçavoir, kuna tekkis valearvamus, et sõna oli tuletatud ladinakeelsest sõnast scire (tähendusega 'teadma'). Tegelikult tuleneb see aga sõnast sapere ('elutark olema').[15]

Tänapäeval on eesti keele rahvaetümoloogia seotud tihti inglise keelega: seotakse vanu sõnu, millel ajaloolist seost inglise keelega tegelikult pole, enamasti toimub see foneetika sarnasuse alusel. Sõna ukselink (tähendusega 'ukse riiv') seostatakse sõnaga link (tähendusega 'elektrooniline viide'), seos põhineb funktsiooni sarnasusel – ukselinki alla vajutades avaneb uks teise tuppa, internetilinki vajutades avaneb portaal aga jututuppa. Tegelikult tuleneb sõna link alamsaksa sõnast klinke, klenke ('ukselink, riiv').[16]

Kasutus huumoris[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvaetümoloogiat seostatakse ka linnalegendidega. Paljud keeleteaduslikud eksiarvamused sarnanevad olemuselt nendega ja saavad tihti alguse humoorika sõnamänguna.[17] Rahvaetümoloogiaga sarnasel sõnamängul põhinevat nalja nimetatakse kalambuuriks.[18] See on nali, mis põhineb sõnade mitmetähenduslikkusel, samakõlalisusel või kõlalisel sarnasusel. Tuntud kalambuuritsejad on näiteks ajakirja Pikker rubriikidest "Verbaarium" ja "Sõnaseletusi" tuttavad autorid Andres Vanapa, Aleksander Suuman ja Jüri Paet, uuemast ajast Kivisildnik, Veiko Märka, Contra, Aapo Ilves ja Keiti Vilms.[19]

Etümoloogiliste sõnamängudega on tuntust kogunud ka Valdur Mikita, näiteks kirjeldas tema loomeprotsessi Mart Juur järgmiselt: "Autor esitab ridamisi väiteid, mida kontrollida ei saa, aga mis kõlavad hästi."[20] Sellistel võtetel on sisuline seos rahvaetümoloogiaga.

Etümoloogilise tõesuse kontroll[muuda | muuda lähteteksti]

Paljudel rahvastel on oma keele põhisõnavara etümoloogiasõnaraamatud, mis seletavad sõnade päritolu, sugulusseoseid ja arengulugu.[3]

Eestikeelsete sõnade etümoloogilist tähendust saab kontrollida Eesti etümoloogiasõnaraamatust.[13] Eesti sõnade päritolu aitab täpsustada võrdlus sarnase keelendi kasutusega sugulaskeelte ja kontaktkeelte murretes.[4] Murrete uurimisel on abiks Murdekiiker.

Ingliskeelsete sõnade etümoloogilist tähendust saab kontrollida sõnaraamatust "Oxford English Dictionary" (internetis tasuline)[17], veebisõnastikuna on tuntud etümoloogiaportaal Online Etymology Dictionary.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Laansalu, Tiina, Alas, Marit, Kallasmaa, Marja. 2014. Saksa juurtega asulanimed Eestis. Keel ja Kirjandus, väljaanne 2, lk 125–133.
  2. ↑ Eesti Keele Instituut. 2009. Eesti keele seletav sõnaraamat. Available at https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=rahvaet%C3%BCmoloogia, accessed March 16, 2021.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 Erelt, Mati, Erelt, Ross, Kristiina. 1997. Eesti Keele Käsiraamat. Tallinn.
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Oja, Vilja, Metsmägi, Iris. 2013. Laensõnade tähendussuhetest. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat, väljaanne 9, lk 181–94.
  5. ↑ Cambridge University Press. 2021. Cambridge Dictionary. Available at https://dictionary.cambridge.org/dictionary/english/folk-etymology, accessed March 16, 2021.
  6. ↑ Monticelli, Daniele. 2018. Kultuurispetsiifilisuse ja kultuurikontaktide vahel. Lennart Meri "Hõbevalge" Itaaliasse viimise lugu tõlkija silmade läbi. Tõlkija hääl: Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni aastaraamat, väljaanne 6, lk 88–109.
  7. ↑ Cienkowski, Witold. 1969. The initial stimuli in the processes of etymological reinterpretation (so‐called folk etymology). Scando-Slavica, 15:1, 237–245.
  8. ↑ Michel, Sasha. 2015. Word Formation and folk etymology. Word formation. An international handbook. Berlin. lk–18.
  9. ↑ Eesti Keele Instituut. 2012. Eesti keele etümoloogiasõnaraamat. Available at http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=karn&F=A&C06=et, accessed March 16, 2021.
  10. ↑ Merriam-Webster, Incorporated. 2021. Merriam Webster Dictionary. Available at https://www.merriam-webster.com/dictionary/carnivora, accessed March 16, 2021.
  11. ↑ Eesti Keele Instituut. 2020. EKI Ühendsõnastik. Available at https://sonaveeb.ee, accessed March 16, 2021.
  12. ↑ 12,0 12,1 Rätsep, Huno. 2012. Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest. Oma Keel. Väljaanne 25, lk 11–22.
  13. ↑ 13,0 13,1 Eesti Keele Instituut. 2012. Eesti keele etümoloogiasõnaraamat. Available at http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?F=A&C06=et&Q=rahvas, accessed on 16 March, 2021.
  14. ↑ 14,0 14,1 Eesti Keele Instituut. 2018. Eesti kohanimeraamat. Available at http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Tapa, accessed March 16, 2021.
  15. ↑ Singleton, David. 2016. Language and the Lexicon: An Introduction. London: Routledge.
  16. ↑ Eesti Keele Instituut. 2021. Eesti keele etümoloogiasõnaraamat. Vaadatud 08.03.2021 Available at http://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=link&F=A&C06=et, accessed March 16, 2021.
  17. ↑ 17,0 17,1 Wilton, David. 2004. Word Myths: Debunking Linguistic Urban Legends. USA: Oxford University Press.
  18. ↑ Eesti Keele Instituut. 2009. Eesti keele seletav sõnaraamat. Available at https://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=kalambuur&F=M, accessed March 16, 2021.
  19. ↑ Alvar Loog. Meie igapäevast kalambuuri anna meile tänapäev... Postimees, 04.06.2017.
  20. ↑ Juur, Mart. 2015. Mart Juur: Aasta kodanik on Valdur Mikita. Postimees, December 7. Available at https://kultuur.postimees.ee/3426405/mart-juur-aasta-kodanik-on-valdur-mikita, accessed March 16, 2021.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rahvaetümoloogia&oldid=6444267"