Søren Kierkegaard

Søren Kierkegaard

Lääne filosoofid 19. sajandi filosoofid
Søren Kierkegaard
Nimi	Søren Aabye Kierkegaard
Sündinud	5. mai 1813 (Kopenhaagen, Taani)
Surnud	11. november 1855 (42-aastaselt) (Kopenhaagen, Taani)
Mõjutajad Hegel, Luther, Kant, Hamann, Trendelenburg, Lessing, Sokrates
Tema mõjutas Jaspers, Wittgenstein, Heidegger, Sartre, Marcel, Derrida, Buber, Barth, Bonhoeffer, Brunner, Tillich, Auden, Camus, Kafka, de Beauvoir, May, Binswanger, Frankl, Borges, Updike, Percy, Brandes, Šestov, Unamuno, Urs von Balthasar, Hesse, Rilke, Strindberg, Ibsen, Welsh, Žižek
Allkiri

Søren Aabye Kierkegaard (5. mai 1813 – 11. november 1855) oli taani filosoof ja kirjanik, keda peetakse eksistentsialismi isaks.

Suurem osa Kierkegaardi varastest töödest on kirjutatud mitmete pseudonüümide all ning need "autorid" kommenteerivad varasemate "autorite" teoseid.

Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust ning Taani kiriku sisutühja "kristlikkust". Paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne.

Teosed eesti keeles

• "Kas inimesel on õigust lasta ennast tõe pähe maha lüüa". Tõlkinud Arvo Alas – Looming 1998, nr 1, lk 111–118
• "Kartus ja värin; Meeliülendavad kõned". Tõlkinud Arvo Alas. Vagabund, Tallinn 1998
• "Surmatõbi". Tõlkinud Jaan Pärnamäe. Ilmamaa, Tartu, 2006
• "Võrgutaja päevaraamat". Tõlkinud Jaan Pärnamäe. Ilmamaa, Tartu, 2007
• "Filosoofilised pudemed". Tõlkinud Jaan Pärnamäe. Ilmamaa, Tartu, 2008
• "Ängi mõiste". Tõlkinud Jaan Pärnamäe. Ilmamaa, Tartu 2008

Kirjandus

Raamatud

• Elmar Salumaa, "Sören Kierkegaard: ühe kristliku aatleja elu ja looming". Sari Suurmeeste elulood, nr. 50, EKS, Tartu 1939; 2. trükk: LR 1993, nr. 17/18
• Bernard Bõhhovski, "Kierkegaard". Tõlkinud Sulev Hallik ja Arvo Alas. Eesti Raamat, Tallinn 1975
• Johannes Sløk, "Kierkegaardi maailm: uus teejuht geeniuse juurde". Taani keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kai-Mai Aja. Olion, Tallinn 2000
• Georg Brandes, "Søren Kierkegaard". Tõlkinud ja järelsõna lk 217–231: Jaan Pärnamäe; 2. järelsõna lk 233–270 "Georg Brandes, Kierkegaard ja Eesti": Peeter Olesk. Sari Avatud Eesti Raamat, Ilmamaa, Tartu 2009, 272 lk

Artiklid

• Vaino Vahing, "Iseolemisest või veel kord minast" – Looming 1987, nr 3, lk 381–392; ilmunud ka raamatutes: V. Vahing, "E me ipso", ER, Tallinn 1990, lk 272–300; "Thespis: meie teatriuuendused 1972/73", Ilmamaa, Tartu 1997, lk 38–62 ja V. Vahing, "Vaimuhaiguse müüt", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 29–54 (pealkiri "Søren Kierkegaard ja Carl Gustav Jung iseolemisest")
• Lev Šestov, "Usufilosoof Kierkegaard" – Poliitika 1991, nr 8 (lk 54–60) ja nr 9 (lk 54–63)
• Aivar Kull, "Kopenhaageni anomaalia" (E. Salumaa raamatu "Kierkegaard" uustrüki arvustus) – Päevaleht 16. 8. 1993 ja A. Kulli raamatus "Kulli pilk", Ilmamaa, Tartu 2005, lk 80–83
• Margus Ott, "Vaimu tervis ja haigus" (raamatu "Surmatõbi" arvustus) – Vikerkaar 2006, nr 12, lk 116–120
• "20. sajandi mõttevoolud", toimetanud Epp Annus, Tartu Ülikooli Kirjastus 2009, lk 319–332, peatüki autor Karin Kustassoo

Välislingid

• Annika Koppel, intervjuu tõlkija Arvo Alasega "Kierkegaard ärgitab inimest massist eralduma" (PM 13. 2. 1999)
• Haljand Udam, "Kierkegaard, religioon ja eksistentsialism" (Sirp 5. 3. 1999)
• Leho Lamus, raamatu "Surmatõbi" arvustus (PM 20. 10. 2006)
• Elmar Salumaa, Sören Kierkegaard kristliku aatlejana. – Akadeemia nr. 3/1939