Eerik Haamer
Eerik Haamer (õieti Erich Haamer; 17. veebruar 1908 Kuressaare – 4. november 1994 Kungälv) oli eesti maalikunstnik.
Ta õppis aastatel 1930–1935 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, oli Nikolai Triigi õpilane. Enne Teist maailmasõda kujutas ta oma maalidel peamiselt Saaremaa ja Ruhnu randlaste elu.
Sügisel 1944 põgenes ta Nõukogude okupatsiooni eest paadiga Rootsi. Aastatel 1945–1975 elas ta Göteborgis. Esialgu maalis ta Ruhnu-ainelisi mälestusmaale, kuid 1950. aastatel hakkas ta kujutama realistlikult Rootsi ja Norra kalurite elu. Samast perioodist pärinevad ka monumentaalmaalid Lapimaa põhjapõdrakarjadest. 1958 ja 1960 reisis ja maalis ta Hispaanias ja Portugalis.
1970. aastatel hakkas ta maalima sotsiaalkriitilises realismis, kaldudes kohati groteski. Hilisesse loomeperioodi kuuluvad ka Bohusläni kaljusid kujutavad seeriad.
Tema tuntumate maalide seas on "Pime", "Noor ema", "Perekond vees" jt.
[redigeeri] Isiklikku
Tema vend Harri Haamer oli eesti vaimulik ja skaudijuht.
