Vilsandi

Allikas: Vikipeedia
Vilsandi
Vilsandi ja lähiümbrus
Vilsandi ja lähiümbrus
Koordinaadid 58° 23′ 0″ N, 21° 52′ 0″ Ekoordinaadid: 58° 23′ 0″ N, 21° 52′ 0″ E
Pindala 8,75 km²
Pikkus 6,3 km
Laius 2,3 km
Elanikke 30
3,4 in/km²
EE Vilsandi.PNG

Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul. Saare pindala on 8,75 km² (pikkus 6,3 km ja laius maksimaalselt 2,3 km). Halduslikult kuulub Kihelkonna valda. Saarel asub Vilsandi küla, kus elab umbes 30 inimest, kellest enamik talviti saarel ei viibi.

Vilsandi saarega toimub paadiühendus läbi Saaremaal asuva Papissaare sadama, meretee on 8 km pikk. Vilsandi ainuke sadam "Vikati" asub saare lõunarannikul, kuhu jõudmiseks tuleb läbida Käkisilma kanal. Kuna Käkisilma kanalis ristuvad paaditee ning üle laidude ja läbi mere minev traktoritee, siis Vilsandi "Vikati" sadamasse paadiga pääsemiseks ei tohiks paadil olla süvist rohkem, kui 0,6 – 0,9 meetrit (sõltuvalt veetasemest).

Saar on osa Vilsandi rahvuspargist. Siin on rikkalik merelinnustik.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. sajandil oli praeguse Vilsandi asemel kaks saart Suur-Vilsandi (rootsi Stora Filsand) ja Väike-Vilsandi (Lilla Filsand).[1]

Vilsandi on asustanud 18. sajandil saarlased, kes saadeti sinna mõisamaid valvama. 1809. aastal on märgitud Vilsandil neli talu ja üheksa kalurihütti. Vanim põline eesti perekond on ilmselt 1796. aastal Karala mõisast Laido nimelisele kohale saadetud inimesed, kes 1826. aastast kannavad perenime Mender (hüütud ka Mänder). 1860. aastal elas aga juba saarel 18 peret.

1809. aastal ehitati saarele tuletorn.

1927. aastal avati Vilsandi muuseum ja 1937 turistidekodu.

1942 tegi saksa "Reichsstelle für Naturschutz" kaastööline, referent Ida-Alade kohta ja tuntud loomade ja lindude filmija dr. Ecke Vilsandis värvifilmi lindudest ja Vilsandist. [2]

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saare rannajoont liigestavad neemed, lahesopid ja paljud väikesed rannikulähedased saared. Vilsandi lääne– ja põhjarannikul domineerib dolomiitne kaljurand.

Siin asuvad Maturahu poolsaar, Kubjamaa säär, Orjassaare nukk, Panganukk, Sõnninina ja rahvuspargi bioloogiajaam.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vilsandi kliimadiagramm.

Vilsandil alustati meteoroloogiliste vaatlustega juba 1865. aastal.[3]

Vilsandit võib pidada üheks kõige päikesepaistelisemaks paigaks Eestis, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirelt üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. 1997. aastal mõõdeti Vilsandil päikesepaiste kestuseks aasta lõikes 2226 tundi ehk 52% võimalikust, mis oli tollel hetkel ka uus Eesti rekord. Seejuures oli ka varasem Eesti rekord mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi[4]. 2011. aastal registreeriti Roomassaares aga vastavaks näitajaks 2440 tundi ehk 54% võimalikust[5]

Oma asendi tõttu on Vilsandi ka kõige merelisema kliimaga paik Eestis. Nõnda on sealsed talved oma temperatuuri poolest tavaliselt kõige soojemad Eestis.[6]

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vilsandil elas 1970. aastatest kuni surmani peaaegu aastaringselt lastekirjanik Heino Väli. Saareelust inspireerituna kirjutas ta siiani populaarse lasteraamatu "Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel".

Vilsandil elab Jaan Tätte, kes on saanud saarest inspiratsiooni mitmete oma laulude kirjutamiseks (näiteks "Vilsandi lauluks" (selle metsa taga ei ole mets...)). Vilsandist on inspiratsiooni saanud ka Juhan Saar.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Johannes Lootsi kaart "Pas-Kaart over oen gedeelte van de Oost-Zee beginende verby Sevenbergen tot verby Hapsal, begrijpen mede de Eylanden Oesel, Dago en een Gedeelte van Gottland.", 1697 Digitaalselt
  2. Meie Maa nr.142, 5. detsember 1942.
  3. Vilsandi rannikujaam. Ilmateenistus.
  4. A ja O taskuteatmik, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3
  5. Rekordid: Päikesepaiste. Ilmateenistus.
  6. "Läbi aegade kõige soojem talv" Eesti Loodus, 2008/12

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]