Vilsandi

Allikas: Vikipeedia
Vilsandi
Vilsandi ja lähiümbrus
Vilsandi ja lähiümbrus
Koordinaadid 58° 23′ 0″ N, 21° 52′ 0″ Ekoordinaadid: 58° 23′ 0″ N, 21° 52′ 0″ E
Pindala 8,75 km²
Pikkus 6,3 km
Laius 2,3 km
Elanikke 30
3,4 in/km²
EE Vilsandi.PNG

Vilsandi on saar Saaremaa läänerannikul. Saare pindala on 8,75 km² (pikkus 6,3 km ja laius maksimaalselt 2,3 km). Halduslikult kuulub Kihelkonna valda. Saarel asub Vilsandi küla, kus elab umbes 30 inimest, kellest enamik talviti saarel ei viibi.

Vilsandi saarega toimub paadiühendus läbi Saaremaal asuva Papissaare sadama, meretee on 8 km pikk. Vilsandi ainuke sadam – Vikati – asub saare lõunarannikul, kuhu jõudmiseks tuleb läbida Käkisilma kanal. Kuna Käkisilma kanalis ristuvad paaditee ning üle laidude ja läbi mere minev traktoritee, siis Vilsandi Vikati sadamasse paadiga pääsemiseks ei tohiks paadil olla süvist rohkem kui 0,6 – 0,9 meetrit (sõltuvalt vee tasemest).

Saar on osa Vilsandi rahvuspargist. Siin on rikkalik merelinnustik.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. sajandil oli praeguse Vilsandi asemel kaks saart: Suur-Vilsandi (rootsi Stora Filsand) ja Väike-Vilsandi (Lilla Filsand).[1]

Vilsandi asustasid 18. sajandil saarlased, kes saadeti sinna mõisamaid valvama. 1809. aastal on märgitud Vilsandil neli talu ja üheksa kalurihütti. Vanim põline eesti perekond on ilmselt 1796. aastal Karala mõisast Laido-nimelisele kohale saadetud inimesed, kes 1826. aastast kannavad perekonnanime Mender (hüütud ka nimega Mänder). 1860. aastal elas saarel juba 18 peret.

1809. aastal ehitati saarele tuletorn.

1927. aastal avati Vilsandi muuseum ja 1937 turistidekodu.

1942 tegi saksa "Reichsstelle für Naturschutz" kaastööline, Ida-alade referent ning tuntud loomade ja lindude filmija dr. Ecke Vilsandil värvifilmi lindudest ja Vilsandist. [2]

Geograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saare rannajoont liigestavad neemed, lahesopid ja paljud väikesed rannikulähedased saared. Vilsandi lääne- ja põhjarannikul domineerib dolomiitne kaljurand.

Siin asuvad Maturahu poolsaar, Kubjamaa säär, Orjassaare nukk, Panganukk, Sõnninina ja rahvuspargi bioloogiajaam.

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vilsandi kliimadiagramm.

Vilsandil hakati meteoroloogilisi vaatlusi tegema juba 1865. aastal.[3]

Vilsandit võib pidada üheks Eesti päikesepaistelisemaks paigaks, kuna tavaliselt liiguvad pilved saarest kiirest üle ja jäävad pikemalt pidama alles Saaremaal. 1997. aastal mõõdeti Vilsandil päikesepaiste kestuseks aasta lõikes 2226 tundi ehk 52% võimalikust, mis oli sel ajal ka uus Eesti rekord. Ka varasem Eesti rekord oli mõõdetud Vilsandil, kui 1975. aastal tuli päikesepaiste kestuseks kokku 2338 tundi[4]. 2011. aastal registreeriti Roomassaares aga vastavaks näitajaks 2440 tundi ehk 54% võimalikust[5]

Asendi tõttu on Vilsandi Eesti kõige merelisema kliimaga paik. Nõnda on sealsed talved tavaliselt ka temperatuuri poolest kõige soojemad Eestis.[6]

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vilsandil elas 1970. aastatest kuni surmani peaaegu aastaringselt lastekirjanik Heino Väli. Saareelust inspireerituna kirjutas ta siiani populaarse lasteraamatu "Silver Ükssilm, Felslandi hirmus mereröövel".

Vilsandil elab Jaan Tätte, kes on saanud saarest inspiratsiooni mitme laulu kirjutamiseks, millest ilmselt tuntuim on "Vilsandi laul" ("Selle metsa taga ei ole mets...")). Vilsandist on inspiratsiooni saanud ka Juhan Saar.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Johannes Lootsi kaart "Pas-Kaart over oen gedeelte van de Oost-Zee beginende verby Sevenbergen tot verby Hapsal, begrijpen mede de Eylanden Oesel, Dago en een Gedeelte van Gottland.", 1697 Digitaalselt
  2. Meie Maa nr.142, 5. detsember 1942.
  3. Vilsandi rannikujaam. Ilmateenistus.
  4. A ja O taskuteatmik, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus 1999. Lk 48. ISBN 9985-70-047-3
  5. Rekordid: Päikesepaiste. Ilmateenistus.
  6. "Läbi aegade kõige soojem talv" Eesti Loodus, 2008/12

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]