Boriss Akunin

Allikas: Vikipeedia
Boriss Akunin
vene Борис Акунин
(pseudonüüm)
Akunin, Boriss.IMG 3646.JPG
Boriss Akunin esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 28. mail 2011
Sünninimi Grigol Tšhartišvili
(gruusia გრიგოლ ჩხარტიშვილი)
Sünniaeg 20. mai 1956 (58-aastane)
Sünnikoht Gruusia NSV
Kirjandusžanrid Kriminaalromaanid
Riiklikud autasud JPN Kyokujitsu-sho 4Class BAR.svg
(IV klass)
Koduleht akunin.ru

Boriss Akunin (kodanikunimega Grigol Tšhartišvili; sündinud 20. mail 1956) on gruusia-juudi päritolu vene kirjanik. Tšhartišvili on tuntud esseist, tõlkija, stsenarist ja kriminaalromaanide autor[1].

Tema teoste tuntumaid kirjanduslikke tegelaskujusid on Erast Fandorin, nunn Pelagia ja Nicholas Fandorin.

29. aprillil 2009 anti kirjanikule neljanda klassi Tõusva Päikese orden (Kyokujitsu shō)[2].

Pseudonüüm Akunin (悪人) on jaapanikeelne sõna, mis tähendab "närukaela"[3] või "kurikaela"[4].

Ta on tuntud Vladimir Putini aktiivse kriitikuna.[5]

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grigol Tšhartišvili sündis 1956. aastal Gruusia NSVs Zestaphonis (teistel andmetel Thbilisis[6]) suurtükiväe ohvitseri Šalva Tšhartišvili ning vene keele ja kirjanduse õpetaja Berta Brazinskaja pojana. 1958. aastal kolis perekond Moskvasse elama, kus noormees lõpetas inglise keele kallakuga kooli (tänane Средняя общеобразовательная школа №1208). Pärast jätkas Grigol oma haridusteed Moskva Riiklikus Ülikoolis Aasia ja Aafrika maade instituudis ajalugu ja filoloogiat, tema erialaks sai japanoloogia[7].

Aastatel 19942000 töötas kirjanik ajakirja Inostrannaja Literatura peatoimetaja asetäitjana. Siis aga pühendus vabakutselisena täielikult kirjutamisele[1].

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Grigol Tšhartišvili tegutses peatoimetajana 20-köitelise "Jaapani kirjanduse antoloogia" (Антологии японской литературы) koostamisel. Kirjutanud suure hulga kirjanduskriitikat ja tõlkinud jaapani, ameerika ning inglise kirjandust. Sorosi fondiga seotud projekti "Puškini raamatukogu" (Пушкинская библиотека) nõukogu esimees[8].

Pseudonüümi Boriss Akunin all ilmuvad ilukirjanduslikud tööd, peamiselt kriminaalromaanid. Tema kuulsaim tegelaskuju on Erast Fandorin, 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse Venemaal (ja vahel ka mujal) keeruliste juhtumitega tegelev uurija. Hilisemad sarjad on "Nunn Pelagia juhtumid", mille peategelane on Venemaa kolkakloostris tegutsev nunn, ja "Magistri seiklused", kus juhtumeid lahendab tänapäeva Venemaal Erast Fandorini kauge sugulane.

Tulevased raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Boriss Akunin on andnud mõista, et Pelagia seiklustest rohkem raamatuid ei ilmu, teised sarjad aga jätkuvad. Fandorini lugudest ilmub veel kolm raamatut, millest kaks on romaanid. Ühe tegevus toimub umbes aastatel 19131914, teine aga Vene kodusõja ajal. Sarja lõpetab lühijuttude ja novellide kogu, mis sarnaneb raamatuga "Nefriithelmed" ja mille kõigi lugude tegevusaeg on 20. sajand.

Nicholas Fandorini sarjas ilmub veel vähemalt üks raamat.

Žanrisarjas ilmub vähemalt üks uus romaan, järgmise raamatu nimi on "Kinoromaan" ja selle tegevus toimub Teise maailmasõja ajal, Samuti ilmub "Lasteraamat 2", mille peategelane on Nicholas Fandorini väike tütar.

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Erast Fandorini sari[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastaarv näitab tegevusaastat

  1. Azazel / Азазель (1876). Mõistatuslik enesetapp Moskvas.
  2. Türgi gambiit / Турецкий гамбит (1877). Tegevus toimub Vene-Türgi sõja ajal.
  3. Leviathan / Левиафан (1878). Lukustatud ruumi mõistatus: aurulaev teel Inglismaalt Indiasse.
  4. Achilleuse surm / Смерть Ахиллеса (1882). Kindral Mihhail Sobolevi (prototüüp Mihhail Skobelev) salapärane surm.
  5. Eriülesanded: Potisoldat ja Dekoraator / Пиковый валет, Декоратор (1886 ja 1889). Juhtumid petiste grupeeringuga ja sarimõrvariga.
  6. Riiginõunik / Статский советник (1891). Kõrgetasemeline poliitiline vandenõu.
  7. Kroonimine / Коронация, или Последний из романов (1896). Nikolai II tapmisega seotud vandenõu.
  8. Surma armuke / Любовница смерти (1900). Moskvas tegutsev enesetapjate ühing.
  9. Surma kallike / Любовник смерти (1900). Kirjeldus Moskva allilmast.
  10. Teemantvanker / Алмазная колесница (1905 / 1878). Ühes köites kaks lugu, esimene Vene-Jaapani sõjast, teine Fandorini diplomaatilisest teenistusest Jaapanis.
  11. Nefriitpalvehelmed / Нефритовые четки (kogu lühijutte Fandorini seiklustest eri aegadel)
  12. Maailm on lava. / Весь мир театр (1911) Erast Petrovitš Fandorin, kes on end pärast 50-aastaseks saamist oma erilise õigesti vananemise programmi alusel süstemaatiliselt arendanud, näeb peaminister Stolõpini mõrvas endale lõpuks väärilist kriminaalset väljakutset. Ent saatuse tahtel satub ta uue juhtumi juurde hoopis teatrimaailmas, kui ühes Moskva teatris paistab tõsises ohus olevat näitlejanna elu.
  13. Must linn. / Чёрный город (1914). Esimese Maailmasõja eelõhtu Bakuus, nafta, uusrikaste, terroristide ja idamaa röövlite linnas. Erast Petrovitš Fandorin saab endale vastase, keda näib olevat võimatu võita.

Nunn Pelagia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nicholas Fandorin ehk Magistri seiklused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Altõnn-Tolobass / Алтын-толобас (1995 ja 17. sajand). Paralleelsed lood Fandorini kauge sugulase seiklustest tänapäeva Venemaal ja tema eelkäijast 17. sajandi Venemaal.
  • Klassiväline lektüür/ Внеклассное чтение. Paralleelsed lood Nicholas Fandorini seiklustest tänapäeva Moskvas ja tema sugulasest Katariina Suure ajal.
  • F.M.. Nicholas Fandorin otsib Fjodor Dostojevski kadunud käsikirja.
  • Pistrik ja pääsuke. Armastus ajaloo vastu ja pime juhus põimivad taas kokku kahe von Dornide suguvõsa esindaja, kahe Fandorini erinevatel ajastutel kulgevad saatused. Olgugi möödunud kolmsada aastat, jääb siht ikka samaks: jõuda kaugele saarele ning leida sinna peidetud korsaaride aare..

Žanriraamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lasteraamat / Детская книга. Erast Fandorin Jr. Nicholas Fandorini poeg reisib läbi aja.
  • Spiooniromaan / Шпионский роман. Spioonilugu 1941. aastast, vahetult enne II maailmasõja algust.
  • Ulmeromaan / Фантастика. Kaks NSVL-i lõpupäevil elavat noormeest saavad üleinimlikud võimed.

Teoste ekraniseeringud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Fandorini juhtumitest on kinolinale jõudnud "Türgi gambiit"[9] ning "Riiginõunik" [10]. Paul Verhoeven on juba aastaid teinud ettevalmistusi "Azazeli" filmiversiooniks.

Tunnustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]