BMW

Allikas: Vikipeedia
Bayerische Motoren Werke AG
BMW.svg
Tüüp Aktsiaselts (FWB: BMW)
Asutatud 1916[1]
Peakorter München, Saksamaa
Võtmeisikud Norbert Reithofer (tegevdirektor ja juhatuse esimees)
Joachim Milberg (nõukogu esimees)
Valdkonnad Autotööstus
Tooted Autod, mootorrattad, jalgrattad
Käive 76,058 mld (2013)[2]
Tegevuskasum 7,986 mld € (2013)[2]
Puhaskasum 5,340 mld € (2013)[2]
Töötajaid 110 351 (2013)[2]
Allüksused Mini
Tütarfirmad Rolls-Royce

BMW AG (lühend saksa keelest: Bayerische Motoren Werke AG) on Saksamaal Münchenis asuv autode ja mootorrataste tootja. BMW tütarfirmad on Mini ja Rolls-Royce, minevikus ka Rover. BMW logoks on stiliseeritud lennukipropeller: ring, mis on jagatud neljaks Baieri lipu värvides osaks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enne II maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

BMW peakorter Münchenis, Saksamaal.

BMW asutas Karl Friedrich Rapp oktoobris 1916 lennukimootorite tootjana (Bayerische Flugzeug-Werke) Milbertshofeni linnaosas Münchenis. See kant asus Gustav Otto Flugmachinenfabriku, Saksamaa lennukitootja lähedal.

Aastal 1916 sõlmis firma lepingu, et ehitada mootoreid V12 Austria-Ungarile. Kui Rapp vajas lisaraha, sai ta toetust Camillo Castiglionilt ja Max Frizilt ning firma sai praeguse nime. Suur laiendus põhjutas raskusi; Rapp lahkus ja firma võttis üle austria industrialist Franz Josef Popp 1917 ning võttis järgmisel aastal firma nimena kasutusele lühendi BMW AG.

Pärast Esimest maailmasõda keelati Versailles' rahulepinguga (1919) lennukite tootmine Saksamaal. Otto sulges oma tehase ja BMW hakkas tootma raudteepidureid.

Aastal 1927 alustati Eisenachis väikese Dixi tootmist, mis kujutas endast litsentsi all toodetud Austin Sevenit. BMW ostis firma järgmisel aastal ja sellest sai firma esimene auto, BMW 3/15. Aastaks 1933 tootis BMW autosid, mida võis juba täielikult nende omadeks pidada, pakkudes stabiilselt enam arenenud sport- ja salongiautosid. Ennesõjaaegsed autod tipnesid 327 saloon ja 328 roadster autodega. Need olid kiired 2-liitrised autod, mis olid mõlemad oma aja kohta väga arenenud.

II maailmasõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

BMW oli Saksa õhujõudude ehk Luftwaffe mootorite põhitootja ning maaväe ehk Wehrmachti mootorite ja masinate, eriti mootorrataste tootja. Lennukimootorite hulgas oli ka 801, üks võimsaimaid, mis sel ajal olemas oli. Aastaks 1945 koostati neid üle 30 000. BMW uuris reaktiivmootoreid ja rakettrelvi ning tootis reaktiivmootorit BMW 003.

Sõja lõpupoole sai BMW tehas pommitamise käigus tugevalt kannatada. Idapoolsed tehased (Eisenach, Dürrerhof, Basdorf ja Zühlsdorf) võttis üle Nõukogude Liit. Müncheni tehas suuremas osas hävitati.

II maailmasõja tagajärjed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast sõda möödus palju aega, enne kui oli võimalik uuesti tootmist alustada. Liitlased keelasid 3 aastaks ära BMW-de tootmise, seetõttu ei tootnud BMW autosid aastani 1952.

Idas võttis firma tehase Eisenachis üle riigifirma Awtowelo grupp. See firma pakkus BMW autosid müügiks aastani 1951, millal Baieri firma keelas kaubamärkide kasutuse: nime, logo ja "topelt-neeru" radiaatori iluvõrel.

Nende autode uueks nimeks sai EMW (Eisenacher Motoren Werke), jätkates tootmist aastani 1955.

Läänes uuris tehast Bristol Aeroplane Company ja naasis Suurbritanniasse mudelite 326, 327 ja 328 joonistega. Need plaanid, mis said ametlikeks sõjahüvitusteks koos BMW inseneri Fritz Fliedleriga, lasid äsjaasutatud firmal Bristol Cars toota kvaliteetset sportsedaani 400 aastaks 1947, mis oli nii sarnane BMW 327-ga, et sellel oli isegi kuulus BMW iluvõre.

Sõjajärgne ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese auto pärast sõda tegi BMW aastal 1952, kuid majanduslik eduta. Näiteks BMW 507 oli liiga kallis ja seda tehti väikeses mahus. 1950. aastate lõpus tegi BMW mullautosid (Isetta). 1959. aastal oli BMW pankroti äärel ja juhtkond pakkus tervet kontserni Daimler-Benzile müüa. Peaaktsionär Herbert Quandt oli nõus, kuid tööjõu vastuolul ja ametiühingu esimehe soovitusel muutis ta viimasel hetkel meelt. Selle asemel ta suurendas pankurite soovitustest hoolimata oma osa firmas 50%-le.

"Knutschkugel" Isetta

Samal aastal tuli välja väike BMW 700 õhkjahutuse ja 676-kuupsentimeetrise taga asuva boksermootoriga, mis pärines R67 mootorrattalt, mille kere disainis Giovanni Michelotti. Selle 2+2 mudelil oli sportlik välimus. Samuti tehti ralliks mudel RS. BMW 700 osutus konkurentsivõimeliseks ja sellest algas BMW hea maine sportsedaanide tegemisel.

Frankfurti 1961. aasta autonäituseks lasi BMW välja 1500, võimsa kompaktsedaani, millel olid eesmised ketaspidurid ja neljarattaline sõltumatu vedrustus. See kaasaegne varustus tõstis veelgi BMW mainet sportautode hulgas. See oli esimene BMW, millel oli ametlikult Hofmeister Kink, kõver taguakna joon, mis on tänini BMW iseloomulik tunnus.

Mudelitele 1800 ja 1600 lisaks tehti uus klass 1500. 1966 lasti välja 1600 kaheukseline variant koos kabrioletiga. Need mudelid nimetati 02-seeriaks, millest kuulsaim oli 2002.

Aastal 1968 lasi BMW välja suure "Uue kuue" sedaanid 2500, 2800 ja Ameerika Bavaria ning kupeed 2.5 CS ja 2800 CS.

BMW oli majanduslikult edukas ja 1971. aasta detsembris kolis Münchenis uude peakorterisse, mis on arhitektuuriliselt kujundatud 4 silindri järgi.

1972. aastal lasti välja 5. seeria, mille kere oli kujundanud Marcello Gandini ja mis asendas uue klassi sedaanid. Uue klassi kupeed asendati 3. seeriaga 1975 ja uuest kuuest sai 1977 7. seeria, millega moodustus kolmerealine sportsedaanide valik. BMW järgis seda 1990. aastateni. 6. seeria kupeed vahetasid välja CS ja M1. 6. seeria oli uuesti saadaval alates aastast 2003 nii kupee kui ka kabrioletina. 6. seeriast on kolm mudelit: baasmudel 630i, 645i (vahetati hiljem välja 650i vastu).

2006. aastal alustas BMW tegevdirektorina tööd Norbert Reithofer, olles eelnevalt vähendanud E90 tootmisaega kuuelt kuult vaid kolme kuuni. Ta on tõstnud paindlikust BMW tootmisel, ning lisanud mudelivariatsioone. 2007. aastal müüs BMW rekordilised 1,5 miljonit autot.[3]

BMW suurim tehas asub Dingolfingis, teised tehased on Münchenis, Regensburgis, Landshutis ja Leipzigis. Mootorrattaid toodetakse Berliinis.

Rover[muuda | redigeeri lähteteksti]

1994. ja 2000. aasta vahel Bernd Pischetsriederi juhtimise all kuulus Rover Group BMW-le. BMW ostis selle British Aerospace'ilt. Sellega koos sai BMW ka Roveri, Mini, Land Roveri ja Triumphi kaubamärgid.

See ei tasunud ennast ära. Aastaid Rover rivaalitses BMW-ga. BMW-l tekkis raskusi Inglise toodangu enda oma kõrvale sobitamisega ja Roveri osakond seisis silmitsi lõputute turundusstrateegia muudatustega. Kuue aasta jooksul oli Rover kõrgekvaliteediline autotootja, masstootja, BMW osakond ja iseseisev üksus.

BMW-l läks edukamalt Mini ja Land Roveriga, millel ei olnud paralleele BMW toodanguga.

Aastal 2000, pärast aastaid kaotusi, hülgas BMW Roveri. Roveri autod läksid Phoenix Consortiumile sümboolse 10 naela eest ja Land Rover müüdi Ford Motor Companyle. Meedia süüdistas kaotustes põhiliselt Roveri liiga väikeseid investeeringuid enne BMW poolt üle võtmist, sest produktiivsus ja töösuhted olid sel ajal üldiselt head. Saksa meedia tituleeris Inglise firma "Inglise patsiendiks" samanimelise filmi järgi. BMW-d ise, keda kaitses tema toodangu maine, säästeti suuremas osas süüst, kuigi need olid tõsised turundusprobleemid, mis viisid Roveri alla. Isegi Briti meedia ei olnud eriti kaastundlik Roveri suhtes.

BMW jättis alles Mini ja Triumphi kaubamärgid. Mini on olnud vägagi edukas, kuid Triumphi nime pole kasutatud.

Uus disain[muuda | redigeeri lähteteksti]

2004 BMW 645i
Mini

21. sajandi algul kujundas BMW järjekordselt oma stiili ümber uue ameeriklasest peadisaineri Christopher Bangle'i käe all. Uus kujundus tekitas vastumeelsust: BMW fännid ja meedia üldiselt leidsid, et need ei sobi senise stiiliga kokku ega näe kenad välja. Kuigi Bangle ei ole kõikide viimase aja BMW-de kujunduse taga, on uus disain tõstatanud küsimuse, kuidas BMW fännide rahulolematus mõjutab müüki ja firma tulevikku pikema aja jooksul. Vaidlustest hoolimata on BMW müügitulemused aasta-aastalt paranenud, mis näitab, et publik on siiski uue disaini omaks võtnud.

Pole üldteada, et Bangle on paljude "konservatiivsete" BMW kujunduste taga ja on töötanud BMW-s peaaegu terve aastakümne. Esimesed X5 joonised, mis tugevalt sarnanesid tootmisesse jõudnud autoga, on tema kätetöö. Samuti seisab tema E46 taga.

Tootmine väljaspool Saksamaad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 1994 alustas BMW tootmist Lõuna-Carolinas Spartanburgi tehases. Praegu toodetakse seal BMW X5 ja BMW Z4. Spartanburgi tehas on avatud kuus päeva nädalas, tootes autosid umbes 110 tundi nädalas. See annab tööd 4700 inimesele ja toodab päevas üle 500 auto.

Oma Lõuna-Aafrika tehasesse Rosslynis investeeris BMW 1990. aastate keskel miljard randi, et muuta Rosslyn maailmatasemel tehaseks. Seal toodetakse nüüd üle 50 000 3. klassi BMW aastas, millest 70% läheb ekspordiks, peamiselt Ameerika Ühendriikidesse, Jaapanisse, Austraaliasse, Aafrikasse ja Kesk-Aasiasse.

Alates oktoobrist 2003 toodetakse BMW-sid ka Hiinas Shenyangis. BMW on rajanud koos Hiina tootjaga Brilliance ühendatud riskantse ettevõtte, et ehitada 3. ja 5. seeria autosid kohalikule turule.

Rolls-Royce[muuda | redigeeri lähteteksti]

1990. aastate algul alustasid BMW ja Rolls Royce ühisettevõttega. Selle tulemusena said Rolls-Royce Silver Seraph ja Bentley Arnage BMW mootorid.

1998. aastal üritasid nii Volkswagen kui ka BMW osta Rolls-Royce'i. Volkswagen tegi suurema pakkumise ja ostis firma 430 miljoni naela eest, kuid BMW kavaldas oma rivaalid üle: kuigi Volkswagen sai õigused maskotile "Spirit of Ecstasy" ja esiradiaatorivõrele, ei saanud ta õigusi Rolls-Royce'i nimele. Rolls-Royce'i lennukimootorifirma säilitas õigused Rolls-Royce'i kaubamärgile ja soovis tugevdada oma ärisuhteid BMW-ga. Seetõttu sai BMW õigused võrele, maskotile ja logole 2003. aastal 40 miljoni naela eest. Volkswagenil lubati Rolls-Royce'e ehitada Crewe tehases 2003. aastani, kuid Volkswagen pööras kiiresti oma tähelepanu Bentleyle.

Vahepeal avas BMW uue tehase Goodwoodis ja töötas välja uue mudeli Rolls-Royce Phantom, mis avalikustati 2. jaanuaril 2003 ja ametlikult jõudis müüki Detroidi autonäitusel 5. jaanuaril 2003.

Tootmine[muuda | redigeeri lähteteksti]

München Regensburg Leipzig Rosslyn Shenyang Dingolfing Spartanburg
1 seeria 3-uks X
1 seeria 5-uks X X
1 seeria kupee X
1 seeria kabriolett X
1 seeria M kupee X
ActiveE X
3 Seeria Sedan X X X X
3 Seeria Touring X
ActiveHybrid 3 X
3 Seeria Coupe X
3 Seeria Convertible X
5 Seeria Sedan X
5 Seeria Touring X
5 Seeria Gran Turismo X
5 Seeria ActiveHybrid 5 X
6 Seeria Coupe X
6 Seeria Grand Coupe X
6 Seeria Convertible X
7 Seeria Sedan X
ActiveHybrid 7 X
X1 X
X3 X
X5 X
X6 X
Z4 X
M3 Sedan X
M3 Coupe X
M3 Convertible X
M5 Sedan X
M6 Coupe X
M6 Convertible X
X5 M X
X6 M X

[4]

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Firmakultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

BMW kultuuri üks suurimaid alustalasid pärineb 1959. aastast, kui firma oli pankroti äärel, lõpetades ülalt-alla juhtimisstiili, ning asendades selle töötajate suurema autonoomsusega. Tänapäevased BMW tehased on võimalikult avatud, et töötajad saaksid omavahel tihedalt suhelda ning mõtteid vahetada. Põhiline väärtus on innovatsioon, uued ideed tulevad töötajatelt ja liiguvad ülemusteni takistusteta.

Teine tähtis BMW kultuuri osa on kohusetundlikus töötajate ees. BMW võtab tööle vaid üksikud, tugevad kandidaadid, kes esialgu on keerulises olukorras ja peavad töö selgeks õppima kolleegidelt. Kuid töölt vallandamine on samuti haruldaselt erakordne nähtus ning teiste autotootjate hulgas levinud koondamised on BMW hulgas haruldus.[5]

Popkultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks BMW 750i oli kasutusel 1997. aastal Bondi-filmis "007 ja igavene homne".

Eestis levinud stereotüübi järgi seostatakse BMW sportlikke autosid rullnokkadega. BMW autosid nimetatakse näiteks bemmideks, buumeriteks, bemariteks ja bemudeks.

Turundus[muuda | redigeeri lähteteksti]

BMW on luksus- ja eliitbränd. Alates firma loomisest lennukimootorite tootjana 1916. aastal osutatakse tähelepanu toote töövõimele. Tooted on taskukohased vaid jõukatele. Tähelepanu on klientidel, kes tahavad ainult parimat, kasutades selleks tootepõhimõtet "Ülim sõidumasin". BMW kliendimääratlus on jõukas, adrenaliini otsiv, võistlev, tarmukas, ning ülimat kogemust sooviv autoostja.[1]

Mudelid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Haig, M., 2011. Brand Success, 2nd Edition. Kogan Page, lk 123. ISBN 978-0-7494-6287-1.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Geschäftsbericht 2013. BMW Group. Vaadatud 19.03.2014.
  3. Davidson, Andrew (2009). "1000 CEOs". "Dorling Kindersley Limited", 194. 
  4. "Where We Build Our Vehicles". BMW Group. Vaadatud 23.11.2012.
  5. (2008) Reframing Organizations: Artistry, Choice, and Leadership. Jossey-Bass. ISBN 978-0-7879-8799-2. 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]