Hiidpanda

Allikas: Vikipeedia
Hiidpanda
Giant Panda Tai Shan.JPG
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond: Karulased Ursidae
Perekond: Ailuropoda
Liik: Hiidpanda
Ladinakeelne nimetus
Ailuropoda melanoleuca
Hiidpandade levila
Hiidpandade levila

Hiidpanda ehk bambuskaru ehk suur panda (Ailuropoda melanoleuca) on karulaste sugukonda kuuluv imetajaliik. Kõnekeeles nimetatakse neid sageli lihtsalt pandadeks. Sõna "panda" tuleb nepalikeelsest nimetusest punase panda jaoks (nigalya ponya) ja tähendab bambusesööjat.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiidpandasid esineb looduslikult vaid Hiina edelaosa metsades. Pikka aega arvati, et maailmas on vähem kui 1000 pandat, kuid väljaheidetest saadud DNA põhjal tehtud uuem uurimus 2006. aastal selgitas, et neid võib olla 2000–3000 [1]. Hiidpandad on looduskaitse all.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eurooplased avastasid punased pandad 48 aastat varem kui hiidpandad. Pandasid on esmakordselt mainitud Hiina raamatutes 2500 aastat tagasi, kuid eurooplased ei näinud neid enne aastat 1869. Aastal 1936 toodi Su Lin esimese elava pandana Hiinast välja.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Panda bambust söömas

Bambuskarud veedavad 14–24 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandadel on karnivooride seedimine, kuid nad söövad taimset toitu, peamiselt bambust, kust nende seedesüsteem saab toitaineid kätte vaid natuke. Panda kauged esivanemad, kes elasid 20 miljonit aastat tagasi, olid loomtoidulised kiskjad, kuid praegu panda enam jahti ei pea. Päeva jooksul peab hiidpanda sööma üle 30 naela bambust. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem (ainult neid süües on vajalik tarbida üle 80 naela päevas). Panda sööb ka puuvilju, marju, kalu või surnult leitud pisinärilisi. Hiidpandal on eesjäsemetel pöidlataoline luine jätke (nn. kuues varvas), mille abil saab toitu haarata. Panda sööb istudes.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Täiskasvanud panda on umbes 1,5 m pikk ja kaalub üle 150 kg. Musta silmaümbruse ülesanne võib olla panda silmade suuremaks tegemine ja teistele loomadele hirmuäratavamaks muutmine. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Panda häälitsus on lamba määgimise moodi, kuid ta oskab teha 11 erinevat häält erinevates situatsioonides.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Panda elab üksi, kaaslast otsib ta vaid paaritusajal. Innaaeg on ebaselge, mõnede teadlaste hinnangul märtsist maini.

Viis kuud kestva tiinusperioodi lõpul ehitab emapanda bambusest pesa. Ema imetab poega kuus kuud ning poeg elab koos emaga 3aastaseks saamiseni.

Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Ta on umbes 13 cm pikk ning vaid 85-130 grammi raske. Ka värvuse poolest sarnaneb ta hiirele: tal on pehme valge karvkate, millel pole täiskasvanud loomadele iseloomulikke musti laike – alles umbes kolmenädalaselt muutuvad tema silmaümbrused ja käpad tumedaks. Viiekuune hiidpandapoeg suudab juba süüa pehmet riisi piimaga, kuid bambuselehti hakkab ta sööma alles aasta ja kahe kuu vanuselt.

Kui pandaemal sünnib kaks poega, suudab ta korraga hoolitseda vaid ühe eest.

Looduskaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bambuskarud on looduskaitse all. Ta on WWFi poolt valitud ohustatud loomade sümboliks.

Pandat võib leida ainult Hiina bambusemetsadest, 1500 m ja 3000 m vaheliselt kõrguselt.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]