NSV Liidu Ministrite Nõukogu
Allikas: Vikipeedia
| Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist. |
| See artikkel vajab toimetamist. |
NSVL Ministrite Nõukogu oli NSV Liidu kõrgiem täidesaatev võimuorgan ehk valitsus.
Nõukogude Liidu konstitutsiooni (1977. aasta versioon) kohaselt:
- §128. NSV Liidu Ministrite Nõukogu – NSV Liidu valitsus – on NSV Liidu riigivõimu kõrgeim täitev ja korraldav organ.
- §129. NSV Liidu Ministrite Nõukogu moodustatakse NSV Liidu Ülemnõukogu poolt Liidunõukogu ja Rahvuste Nõukogu ühisel istungil järgmises koosseisus: NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees, esimehe esimesed asetäitjad ja asetäitjad, NSV Liidu ministrid ja NSV Liidu riiklike komiteede esimehed.
NSV Liidu Ministrite Nõukogu koosseisu kuuluvad ametikoha järgi liiduvabariikide ministrite nõukogu esimehed. NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimehe esildusel võib NSV Liidu Ülemnõukogu lülitada NSV Liidu valitsuse koosseisu NSV Liidu organite ja organisatsioonide juhte. NSV Liidu Ministrite Nõukogu paneb maha oma volitused uue NSV Liidu Ülemnõukogu ees selle esimesel istungjärgul.
1917. aastast 1946. aastani kandis see nime Vene NFSV ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, mis oli esimene Nõukogude riigi valitsus. Rahvakomissaride Nõukogu moodustati 8. novembril 1917. aastal Petrogradis toimunud II Ülevenemaalisel Nõukogude kongressil ning selle esimeheks valiti kongressil Vladimir Uljanov-Lenin. Nõukogu koosnes erinevate komisjonide juhtidest komissaridest.
Sisukord |
[redigeeri] Ministrite Nõukogu esimehed
Pikemalt artiklis NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees
Rahvakomissaride Nõukogu (1946 nimetatud Ministrite Nõukoguks (MN)) oli Nõukogude Liidu valitsuse nimi. Peaministrit nimetati MN esimeheks.
- §131. NSV Liidu Ministrite Nõukogu on õiguspädev otsustama kõiki NSV Liidu võimkonnas olevaid riigivalitsemisküsimusi, kuivõrd need konstitutsiooni järgi ei kuulu NSV Liidu Ülemnõukogu ja NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi pädevusse.
Oma volituste piires NSV Liidu Ministrite Nõukogu:
- tagab rahvamajanduse ning sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö juhtimise; töötab välja ja viib ellu abinõud rahva elujärje ja kultuuritaseme tõusu tagamiseks, teaduse ja tehnika arendamiseks, loodusvarade ratsionaalseks kasutamiseks ja kaitseks, raha- ja krediidisüsteemi tugevdamiseks, ühtse hinna-, palga- ja sotsiaalhooldusupoliitika toetamiseks, riikliku kindlustuse ning ühtse arvestus- ja statistikasüsteemi korraldamiseks; organiseerib tööstus-, ehitus- ja põllumajandusettevõtete ning -koondiste, transpordi- ja sideettevõtete ning pankade, samuti muude liidulise alluvusega organisatsioonide ja asutuste haldamist;
- töötab välja ja esitab NSV Liidu Ülemnõukogule NSV Liidu majandusliku sotsiaalse arengu jooksvad ja perspektiivsed riiklikud plaanid ning NSV Liidu riigieelarve; võtab tarvitusele abinõusid riiklike plaanide ja eelarve täitmiseks; esitab NSV Liidu Ülemnõukogule plaanide ja eelarve täitmise aruanded;
- rakendab abinõusid riigi huvide, sotsialistliku omandi ja ühiskondliku korra kaitseks ning kodanike õiguste ja vabaduste tagamiseks ja kaitseks;
- võtab tarvitusele abinõusid riigi julgeoleku tagamiseks;
- teostab NSV Liidu relvajõudude ülesehituse üldjuhtimist; määrab kindlaks sõjaväe tegevteenistusse kutsumisele kuuluvate kodanike aastakontingendi;
- teostab üldjuhtimist välisriikidega suhtlemise, väliskaubanduse ning NSV Liidu välisriikide majandusliku, teadusliku, tehnilise ja kultuurilise koostöö alal; rakendab abinõusid NSV Liidu rahvusvaheliste lepingute täitmise tagamiseks; kinnitab ja denonsseerib valitsustevahelised rahvusvahelised lepingud;
- moodustab vajaduse korral NSV Liidu Ministrite Nõukogu juurde komiteesid, peavalitsusi ja muid keskasutusi majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise ülesehitustöö ning riigikaitse alal.
- §132. Rahvamajanduse juhtimise tagamisega seotud küsimuste ja muude riigivalitsemisküsimuste otsustamiseks tegutseb NSV Liidu Ministrite Nõukogu alatise organina NSV Liidu Ministrite Nõukogu Presiidium järgmises koosseisus: NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees ning esimehe esimesed asetäitjad ja asetäitjad.
- §133. NSV Liidu Ministrite Nõukogu annab NSV Liidu seaduste ning NSV Liidu Ülemnõukogu ta tema Presiidiumi muude otsuste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist. NSV Liidu Ministrite Nõukogu määrused ja korraldused on täitmiseks kohustuslikud kogu NSV Liidu territooriumil.
[redigeeri] Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistlik Vabariigi Rahvakomissaride Nõukogu
Esimene Venemaa RKN moodustati II Ülevenemaalisel Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude Kongressil 25. oktoobril vkj/7. novembril 1917. ning pidi Kongressi otsuse kohaselt toimima "kuni Asutava Kogu kokkukutsumiseni - ajutise tööliste ja talupoegade valitusena. RKN kuulus 13 rahvakomissariaati.
(Esimene koosseis, 1917 -)
(Teine koosseis, november 1917 -)
- esimees Vladimir Uljanov-Lenin VSDT(b)P
- siseasjade rahvakomissar V. Algasov (В.А.Алгасов (народный комиссар внутренних дел без портфеля) SR;
- maahariduse ehk põllumajanduse komissar Andrei Kollegajev (нарком земледелия Андрей Колегаев) SR;
- justiitskomissar Isaak Steinberg (нарком юстиции Исаак Штейнберг) SR;
- sõjaasjade ja riigivara komissar Vladimir Karelin (Владимира Карелин (нарком военных дел и военно-морского флота и нарком государственных имуществ) SR;
- side- ja telegraafikomissar Proša Prošjan (Проша Прошьян (нарком почт и телеграфов) SR;
- kohalike omavalitsuse komissar V.Trutkovski (В.Трутковскй (местное самоуправление)) SR;
- kunstitegelaste komissar Aleksandr Izmailovitš (Александр Измайлович (нарком дворцов Республики)) SR;
(Kolmas koosseis, detsember 1917)
- esimees Vladimir Uljanov-Lenin VSDT(b)P
- sõjaasjade komissar Vladimir Antonov-Ovsejenko
[redigeeri] Vene SNFV Rahvakomissaride Nõukogu
- rahvakomissaride Nõukogu esimees Vladimir Uljanov (Lenin) venelane
- välisasjade rahvakomissar Georgi Tšitšerin venelane
- rahvusasjade rahvakomissar Jossif Džugašvili (Stalin) grusiin
- põllumajandusasjade rahvakomissar Protjan armeenlane
- majandusnõukogu Lurje (Larin) juut
- toitlustusasjade rahvakomissar Schlichter juut
- kaitserahvakomissar Bronstein (Lev Trotski)juut
- riigikontrolli rahvakomissar Lander juut
- riigimaade rahvakomissar Kauffman juut
- töörahvakomissar V. Schmidt juut
- sotsiaalkindlustusasjade rahvakomissar E. Lelina (Knigissen) juuditar
- rahvaharidusasjade rahvakomissar Anatoli Lunatšarski venelane
- usuasjade rahvakomissar Spitzberg juut
- siseasjadasjade rahvakomissar Apfelbaum (Grigori Zinovjev) juut
- avalik puhtusasjade rahvakomissar Jaan Anvelt
- rahandusasjade rahvakomissar Isidor Gukovski juut
- massiteaveasjade rahvakomissar Volodarski juut
- Valimisedasjade rahvakomissar Moissei Uritski juut
- justiitsasjade rahvakomissar I. Steinberg juut
- põgenike asjade rahvakomissar Fenigstein juut
- põgenikeasjade rahvakomissar abikomissar Savicz juut
- põgenikeasjade rahvakomissar abikomissar Zaslovski juut