Hank Williams

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on USA kantrilauljast Hank Williams seeniorist; tema poja kohta vaata artiklit Hank Williams juunior; tema pojapoja kohta vaata artiklit Hank Williams III.

Hank Williams
Hank Williams (1951)
Hank Williams (1951)
Info
Sünninimi Hiriam King Williams
Sündinud 17. september 1923
Mount Olive, Alabama osariik
Surnud 1. jaanuar 1953
Oak Hill, Lääne-Virginia osariik
Stiil(id) kantri
Tegev 1937–1953
Veebileht http://www.hankwilliams.com/

Hank Williams (ka Hank Williams seenior, pärisnimega Hiriam King Williams; 17. september 1923 Mount Olive, Alabama osariik – 1. jaanuar 1953 Oak Hill, Lääne-Virginia osariik) oli USA kantrilaulja ja laulukirjutaja.

Hank Williamsit peetakse tänapäevase kantrimuusika loojaks.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hank Williams sündis 17. septembril 1923 Mount Olive's Alabama osariigis I maailmasõja veterani Alonzo Huble "Lon" Williamsi ja Jessie Lillybelle "Lillie" Williamsi pojana ning Irene vennana. Ta sündis selgroovigastusega, mis tekitas talle valu kogu tulevase elu jooksul. Nimi pandi talle Tüürose kuninga Hiram I järgi, kuid kirjutati sünnitunnistusele ebakorrektselt "Hiriam". Kuna isa töötas rongikonduktorina, pidi perekond sageli Alabamas elukohta vahetama.

1930. aastast hakkas isa Lon kannatama näohalvatuse all ning ta saadeti Louisiana haiglasse kaheksaks aastaks. Seetõttu on ta Hanki lapsepõlvest pikka aega eemal olnud.

1931. aastal kolis ülejäänud perekond Georgianasse Alabama osariigis, kus tänu raskele tööle ja Lon'i töövõimetuse pensionile ots-otsaga kokku tuldi. 8-aastaselt sai Hank endale emalt kitarri.

1933. aastal kolis Hank Fountain'sse Alabamas elama koos onu Walteri ja tädi Alice McNeiliga. Seal sai Hank lähedaseks sõbraks nõbu J.C. McNeiliga, kes oli temast kuus aastat vanem ja kes õpetas Hankile mitmesuguseid pahesid, sealhulgas viski joomine. Seevastu tädi Alice õpetas teda aga kitarri mängima.

Aasta pärast kolis Hank tagasi Georgianasse, kus ta kohtas musta bluusimuusikut Greenville'st Rufus Payne'i alias Tee Tot. Peagi kolis ka perekond Greenvillesse. Tee Tot õpetas Hankile kitarrimängu ja bluusi laulmist. Hank hakkas esinema nii Georgianas kui Greenvilles.

1937. aastal läks Hank tülli oma kehalise kasvatuse õpetajaga. Kuna ema nõudmisel õpetajat ametist lahti ei lastud, otsustas Lillie perekonnaga Montgomery'sse Alabamas kolida. Sel ajal otsustas Hank oma nime Hiriamist Hankiks muuta, sest selline nimi olevat kantrimuusikule sobivam.

Juhuslikult pandi ta ühel päeval esinema kohalikku raadiojaama WSFA, mille tulemusena produtsendid palkasid ta tegema päris oma 15-minutilist šõud, kaks korda nädalas. WSFA esitles Hanki nime all "Laulev laps" ("The Singing Kid"). Taustabändiks palgati The Oklahoma Cowboys.

1938. aastal nägi üle kaheksa aasta esimest korda Hank oma isa, kes haiglast ajutiselt vabastati ja kes Hanki sünnipäeva tuli pidama. Pärast seda naasis Lon haiglasse.

Montgomery's olles pani Hank kokku bändi The Drifting Cowboys. Bändiga reisisid nad kesk- ja lõuna-Alabamas esinedes klubides ja privaatpidudel. 1939. aastal kukkus Hank välja koolis, tänu millele oli bändil rohkem aega esinemistele. Lilliest sai aga bändi mänedžer. Pärast koolist loobumist hakkas bänd tuuritama ka lääne-Georgias ja lääne-Floridas. Iga nädalapäev naasis Hank Montgomery'sse, et anda oma raadiošõu.

Teine maailmasõda tõi Hankile rasked ajad, sest kõik bändiliikmed värvati sõjaväkke ning mitmed asendusliikmed keeldusid koostööst Hanki süveneva alkoholismiprobleemi tõttu. Samal põhjusel vallandati ta ka WSFA'st 1942. aastal.

1943. aastla kohtas Hank Audrey Shepardit, kellega ta aasta pärast abiellus. Samuti sai Audrey'st ka tema mänedžer, mille läbi Hankist kohalik kuulsus võrsus. Peagi kirjutati leping MGM Recordsiga. 1948. aastal esines ta Louisiana Hayride raadiošõus, 1949. aastal aga Grand Ole Opry's, kus esimese artistina tegi kuus lisapala. Uutest liikmetest pani Hank taas kokku bändi The Drifting Cowboys. Peagi teenisid nad 1000 dollarit kontserti eest ja kontsertid olid välja müüdud. Samal aasta kevadel sündis Hankil ja Audrey'l poeg Randall Hank Williams.

1950. aastal hakkas Hank salvestama moraalsemaid ja religioossemaid lugusid nime all Hulkur Luke ("Luke The Drifter").

Peagi hakkas aga abielu lagunema ning samuti olid suureks probleemiks saanud alkohol, morfiin ja muud valuvaigistid seljavalude vastu. 1952. aastal Hank ja Audrey abielu lahutati. See-eest tekkis aga suhe Bobby Jett'ga. Oktoobris vallandati Hank ka Grand Ole Opry'st, kus talle öeldi, et ta enne tagasi ei tuleks, kui kaineks saab. Hank aga otsustas selle asemel taas Louisiana Hayride raadiošõuga ühineda. Samal ajal abiellus ta Billie Jean Jones Eshliman'ga. Pärast seda läks The Drifting Cowboys laiali, sest Hank jõi rohkem raha maha, kui šõude pealt teeniti.

1. jaanuari öösel 1953 sõidul Knoxvillest Tennessee osariigist esinemisele Cantonisse Ohio osariiki peatudes Oak Hillis Lääne-Virginia osariigis, avastas autojuht Hank Williamsi tagaistmel surnuna. Surma põhjused on segased.

6. jaanuaril sündis Hankil Bobby Jett'ga tütar Jett Williams.

Diskograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Singlid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Never Again (Will I Knock On Your Door)" / "Calling You" (1947)
  • "Wealth Won't Save Your Soul" / "When God Comes And Gathers His Jewels" (1947)
  • "My Love For You (Has Turned To Hate)" / "I Don't Care (If Tomorrow Never Comes)" (1947)
  • "Pan American" / "Honky Tonkin'" (1947)
  • "Move It On Over" / "I Heard You Crying In Your Sleep" (1947)
  • "On The Banks Of The Old Pontchartrain" / "Fly Trouble" (1947)
  • "My Sweet Love Ain't Around" / "Rootie Tootie" (1948)
  • "Honky Tonkin'" / "I'll Be A Bachelor 'Til I Die" (1948)
  • "I'm A Long Gone Daddy" / "The Blues Come Around" (1948)
  • "I Saw The Light" / "Six More Miles (To The Graveyard)" (1948)
  • "A Mansion On The Hill" / "I Can't Get You Off Of My Mind" (1948)
  • "Lovesick Blues" / "Never Again (Will I Knock on Your Door)" (1949)
  • "Wedding Bells" / "I've Just Told Mama Goodbye" (1949)
  • "Mind Your Own Business" / "There'll Be No Teardrops Tonight" (1949)
  • "You're Gonna Change (Or I'm Gonna Leave)" / "Lost Highway" (1949)
  • "I'm So Lonesome I Could Cry" / "My Bucket's Got A Hole In It" (1949)
  • "I Just Don't Like This Kind Of Living" / "May You Never Be Alone" (1950)
  • "Long Gone Lonesome Blues" / "My Son Calls Another Man Daddy" (1950)
  • "Why Don't You Love Me?" / "A House Without Love" (1950)
  • "Why Should We Try Anymore?" / "They'll Never Take Her Love From Me" (1950)
  • "Moanin' The Blues" / "Nobody's Lonesome For Me" (1950)
  • "Cold, Cold Heart" / "Dear John" (1951)
  • "Howlin' At The Moon" / "I Can't Help It (If I'm Still In Love With You)" (1951)
  • "Hey Good Lookin'" / "My Heart Would Know" (1951)
  • "(I Heard That) Lonesome Whistle" / "Crazy Heart" (1951)
  • "Baby, We're Really In Love" / "I'd Still Want You" (1951)
  • "Honky Tonk Blues" / "I'm Sorry For You, My Friend" (1952)
  • "Half As Much" / "Let's Turn Back The Years" (1952)
  • "Jambalaya (On The Bayou)" / "Window Shopping" (1952)
  • "Settin' The Woods On Fire" / "You Win Again" (1952)
  • "I'll Never Get Out Of This World Alive" / "I Could Never Be Ashamed Of You" (1952)
  • "Kaw-Liga" / "Your Cheatin' Heart" (1953)
  • "I Won't Be Home No More" / "Take These Chains From My Heart" (1953)
  • "Weary Blues From Waitin'" (1953)
  • "Please Don't Let Me Love You" (1955)
  • "I'm So Lonesome I Could Cry" (1966)
  • "Why Don't You Love Me" (1976)
  • "There's a Tear in My Beer" (dubleeritud salvestus Hank Williams juunioriga; 1989)