Elu teke

Allikas: Vikipeedia

Elu tekke ehk biopoeesi all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest[viide?].

Elu tekke aeg, koht ning viis on teadusliku uurimise teema.

Elu tekke kohta on kaks peamist arusaama[1]. Esimese arusaama järgi on elu Maale jõudnud kosmosest (panspermia hüpotees), teise arusaama järgi aga on elu Maal tekkinud abiogeneesi teel[1] ehk eluta ainest moodustunud. Üldiselt on pooldatud pigem abiogeneesi teooriat[1].

Elu tekke eeldused ja esimesed eluvormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elu tekkis veekeskkonnas[viide?].

Esimesed isepaljunevad ehk replitseeruvad molekulid olid RNA-molekulid. Kuna teatud RNA järjestused omavad autokatalüütilist toimet ja mõned neist järjestustest töötavad kui polümeraasid, siis said nukleotiididest tänu sellele tekkida biopolümeersed RNA-molekulid. Isereplitseerumise võime oli elu tekkimise võtmeküsimus.

Kõikide elusorganismide ühine eellane kasutas RNA-d oma päriliku materjalina, andes alguse kolmele erinevale organismide domeenile:

Arhed ja eukarüoodid on omavahel lähedalt seotud, mida näitab translatsiooniprotsessi sarnasus nende vahel. Samal ajal on aga genoomi organisatsioon ja transkriptsiooniprotsess prokarüootidel ja eukarüootidel erinevad. Sellest järeldatakse, et ühine eellane oli RNA-põhine ja see andis kaks erinevat liini, mille DNA genoom moodustus üksteisest sõltumata. Seepärast on nende liinide transkriptsioonimehhanismid evolutsioneerunud eraldi.

Esimesed tekkinud rakud olid anaeroobid, sest keskkonnas vaba hapnik puudus. Ilmselt olid nad termofiilsed ja võimelised teatud ainevahetuseks, nagu käärimine. 3,5 miljardi aasta vanused kivimid sisaldavad taolisi bakterite kolooniaid. Ainuraksed loomad ilmusid umbes 1,5 miljardit ja seened umbes 900 miljonit aastat tagasi.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 TEA entsüklopeedia 6. köide, 2011.